neljapäev, 21. detsember 2006

Jõulud...

Täna oli Urus jõulupidu.
Ma sain elulaheda kingituse.
Nii et nendel jõuludel midagi paremat oodata ei ole...
Iiik, ma jätsin selle teise tuppa=0
Ma hakkasin peaaegu nutma, kui ma selle avasin. Oleneb, kuidas "peaaegut" defineerida.
Neile, kes seda ei tea:
bassikeeled, millega mängiti sisse Raua needmise DVD.
Koos pühendusega isiklikult mulle jõuludeks Metsatöllu poolt.
Ma irvitan praegu maniakaalselt.
Jah, ma armastan teid veel umbes poolteist elu...:D
Muidu oli Urg rahvast ja toitu(!) täis:)
Erlessalt sain veel suitsujuusturibasid. Värdjal polnud enne tänast midagi mulle muretsetud:D
Käisime Rimis toitu ostmas selle 10 krooni eest, mis ürituse maksumuseks oli ning siis lasin tal neid mulle osta, sest ühtegi head ja odavat raamatut seal ei olnud:(
Aga need on ka head ning ise ma neid nagunii ei ostaks:)
Mm... Vahur sai kiisukalendri ning roosad sokid märkidega I love cats ning 999(mis võib vajadusel ka 666 olla). Mida lahedat veel saadi...? Tegelikult ma ei mäleta eriti, sest ma sain oma kingituse kätte ja kaifisin seda meeletult. Kommi oli... Erlessa sai Väikese Printsi. See on lahe raamat. Ma pean oma küüsi lõikama. (Väga teemasse, ma tean, aga tegelikult mingil määral on ka, sest ma pean seda kõike trükkima ja siis paneb seda tähele, et küüned hakkavad liiga pikaks kasvama kui nad hakkavad natuke häirima ning tegelikult lähen ma nüüd teemasse tagasi.)
Goblin ei saanud praegu midagi, kuna me müüsime ennast Vanakarule orjaks, et ta Goblinile noa teeks, aga selle läheb veel natuke aega.
Ja mõned inimesed said mõned minu pildid veel.
Galatea sai kõige ilusama minu arust=P
Mm...
Ja seal oli veel asju.
Aga minu kingitus oli kõige lahedam.
Mängisime Monopoli ja olime perverssed ja saime kingitusi ja sõime palju ja palju toredaid inimesi oli (kuigi mõned jäid tulemata, millest on kahju) ja sõime ja ajasime juttu ja siis hakkasid kõik vaikselt ära minema ja siis me vaatasime YouTube'ist mingeid... comedian. See on see sõna vist. Ma ei tea, kuidas seda eesti keeles öelda, nii et ta normaalselt kõlaks... Koomik. Neh. See on imelik sõna. Igatahes olid need lahedad. Siis me kolisime kööki, et Mati saaks magada, aga ta ärkas üles, aa, poolel teel kööki lõi Vahur mu huule veriseks. Ma pole päris kindel kuidas see tal õnnestus tegelikult. Ma tassisin läpakat, tema läks ees, mingi hetk sain ma läpakaga vastu lõuga ja hammustasin huule katki. Õnneks see polnud valus, aga verd oli natuke küll... Heh. Siis me vaatasime kolmekesi South Parki ja Vahur läks ära ja ma lugesin blogisid ja mõtlesin, et ma pole ammu midagi kirjutanud, nii nagu ma alguses kirjutasin ja hetkel on kõik kuradima hästi tegelikult, kui välja arvata need mõned väikesed asjad, mis ei ole. Ning need mõned mitte nii väikesed, mis ei ole. Aga ma ignoreerin hetkel neid asju. Jah. Jei.
Mida veel?
Mm... ma kirjutan millalgi möödunust ka.
Joomise jätsin vahelduse mõttes maha.
Lihtsalt.
Viimasel ajal pole eriti muud joonud kui mõne koorelikööri paari sõbraga. Mm....... kooreliköör.... Vana Tallinna šokolaadi või apelsini kooreliköör...
Aga jah. Lihtsalt tuli tahtmine, vaatab.
Et sedamoodi maha, et üleüldse ei joo, isegi ei maitse.
Kaasa arvatud pool klaasi veini või midagi sellist.
Mialee tuleb homme Tartusse!!!
*Suur-suur kalli talle.*
Mul pole talle kingitust.
Ja veel paarile inimesele.
Hm. Nojah.
Ma pean millalgi Selveris käima ja perele kingid ostma.
Olen vahelduse mõttes natuke kodus maganud.
Eile käis Galatea seal, andsin talle süüa:)
Tuunikala ja porgandiga makaronid üldiselt.
Kõlab imelikult, aga on ilgelt hea tegelt.
Ja siis üks öö Goblini ja Silluga.
Hommikuks oli Sillu kadunud ja mu õde seal.
Goblinil oli öösel halb, nii et Sillu ei ajanud teda üles.
Ja ükskord olime seal mina, Sillu, Ebling ja Erlessa. Ajasime pikalt juttu ja millalgi läks Erlessa koju, et oma asjad võtta. See oli see reede õhtu, peale seda läksime Kadrinasse. Ebling läks vara-vara hommikul rongile. Mina hääletasin Gobliniga. Me jõudsime Jõgevale ("Eesti kõige külmem linn! Meil on siin pidevalt hästi külm!" Hea reklaam loomulikult...) ja leidsime sealt hääletava Galatea. Hääletasime mingi aeg kolmekesi, aga külm hakkas. Ma olin miskipärast jope, mitte mantliga ning kuna ma olin avastanud liiga hilja, et jope lukk ei tööta, oli mul suht külm. Ma võtsin magamiskoti ümber mõneks ajaks, aga hääletada oli ikka nõme.
Igatahes läksime me bussile ja passisime mõnda aega linnas.
Kui buss tuli, tuli sealt maha Die.
Sõitsime Rakverre.
Seal passisime mõnda aega.
Green Christmas oli.
See oli mul juba meelest läinud, aga Rakveres tuli see mulle uuesti meelde. Arvestades, et seal oli ilgelt palju karvaseid NING KARIN OLI SELVERIS!
TA SAI TÖLLU KONTSERDILE!!! Ja üleüldse Greenile. Niu.
Põgenesime igatahes Kadrina bussile.
Jõudsime lõpuks Curuniri juurde.
Hakkasime drägonit mängima.
Mängisime mingi 5 tundi drägonit.
Kell oli ilgelt palju.
Jõin kokku umbes pool klaasi Vana Tallinnat (seekord mittekoorelikööri). Osa sellest piimaga. Hea oli. See pidi viimane alkohol olema, mida ma joon, aga korra poes näitas Goblin mulle mingit uut Gini ning ma tahtsin seda maitsta ja ma ostsin seda, sest mul läks meelest ära, et ma ei joo enam. Oh well, mul läks alguses natuke meelest ära, et ma taimetoitlane ka olen;)
Jõulud on üldiselt tore aeg.
Urus on praegu hea.

Ma ei taha magada.

teisipäev, 19. detsember 2006

Tahad?
Lähme õue, külma pimedusse, seisame vihmas, mõtleme kuust ja karjume viha.
Ütleme et nõme.
JAH, SINA!!!
Idioot, raisk.
Tõsine värdjas.

Võibolla mitte just sina... aga tema.




Ja üleüldse, miks nii peaaegu teil kõigil midagi viga on???

laupäev, 16. detsember 2006

Mõned artiklid detsembrikuust.

Nõukogude ja natsisümboolika võrdsustamine pani Moskva nördima
(see on tegelikult 30. novembrist)
Välisministeeriumi pressiesindaja Mihhail Kamõnin ütles Interfaxile, et Eesti võimud jätkavad solvavaid katseid ajalugu ümber kirjutada ning panevad ühte patta natsikuriteod ja nõukogude inimeste kangelasteod, mis mängisid otsustavat rolli Euroopa vabastamisel fašismist.

Piketil Moskva saatkonna ees põletati soditud Eesti lippe
Ehk siis see kõige-kõige rõvedam asi.

Moskva lipupõletajad on nõus Eesti ees vabandama
«Noor Venemaa» juhi hinnangul polnud põletatud lippude puhul tegemist riigilippudega, vaid lihtsalt sümbolitega, kuna neile olid soditud haakristid.

Vene inimõiguste volinik ei pea Eesti lipu põletamist kriminaalseks
«Nad peaksid kuidagi Eesti võimudele selgeks tegema, et nad on loonud ebademokraatliku režiimi ja viivad venelaste vastu ellu avalikku diskrimineerimise poliitikat,» rõhutas Markov.


KAPO: Filatovi toetatud film on tüüpiline Vene propaganda

Sealt lingilt saab ka Reprteri video.
Võltsfaktidega filmil seos Andrei Filatoviga
Ma ei leidnud paremat artiklit sellest filmist. Võibolla sellest polegi paremat artiklit.
Me otsisime netist Gobliniga seda filmi, aga vene keelt me ei oska ja võibolla pole seda saada ka veel kuidagi, igatahes ei leidnud me absoluutselt mitte midagi.

Vene saatkond: avaldasime filmis Venemaa seisukohta
«Mis filmi kohta käivate publikatsioonide sisusse puutub, siis torkab silma, et kriitikud viitavad ilma mingi tõestuseta mõnede filmis kõlavate faktide «paikapidamatusele», unustades väljendada oma suhtumist põhiküsimustesse. Miks puhkevad seda laadi diskussioonid üha sagedamini Eestis, riigis, mis maksis nagu Venemaagi fašismi alistamise eest traagilist hinda?» teatas saatkonna pressitalitus.



Internetiportaalides elab Nõukogude Liit edasi
Viimane artikkel sellel teemal. Soovitan soojalt lugeda ning mitte märkamata jätte Loe edasi linki seal all.
Sealseid linke võib ka vaadata. (Nt. pribaltika.km.ru. Ma pole seda ise tegelikult lugenud, sest selleks peab vene keelt oskama.
(Muidugi võib alati kasutada Google abi. (Language tools -> Translate Web Page -> Russian - English BETA))

«Nõnda on Baltimaades üha selgemalt tajutav «huvitav» tendents matkida Kolmanda Riigi poliitilisi meetodeid,» kirjutab KM.ru uudisloo autor Aleksandr Radugin moraliseerivalt. «Igal juhul suhtub valitsus Eesti linnades marssivatesse SS-veteranidesse ja neonatsidesse rohkem kui muretult. Kas ei saabu peagi aeg, mil kapo nimetatakse ümber gestaapoks?»
/.../
Demokraatia saabub Markovi meelest alles siis, kui Euroopa nõuab «oma Eesti ja Läti provintsidelt» tingimusteta kodakondsuse andmist kõigile, kes elasid neis riikides NSVLi lagunemise hetkel, vene keele kehtestamist teise riigikeelena ning venekeelsetele kogukondadele võrdsete õiguste andmist eesti- ja lätikeelsete kogukondadega.
/.../

Lausa legendaarselt Balti-vaenulikus portaalis Regnum.ru ütleb endine Vene välisministeeriumi 2. osakonna ülema asetäitja ja nüüdne partei Õiglane Venemaa välisteenistuse juht Mihhail Demurin pikemas intervjuus, et Eesti valitsuse pingutused Venemaalt okupatsioonikahjude nõudmisel, Eesti riikliku järjepidevuse rõhutamisel ja Saksa vägedes võidelnud eestlaste kujutamisel vabadusvõitlusena võimaldavad Venemaal Eestit käsitada vaenlasriigina.

Selle õiguse andvat Venemaale ÜRO harta 107. paragrahv, mis lubab ÜRO asutajariikidel rakendada omal äranägemisel meetmeid riikide vastu, kes olid Teise maailmasõja ajal nende vaenlased.
/.../
Portaale lugedes jääb mulje, et sõda tegelikult juba käib. End Läti venelaste koduleheküljeks nimetav Rodina.lv kutsub oma manifestis kõiki Läti venelasi üles aktiivselt seisma oma õiguste eest, pruukima vene keelt kõigis elusfäärides ning «kasutama kõiki vastupanumeetmeid, mida lubab rahvusvaheline õigus».

Manifest annab teada, et Nõukogude perioodil polnud mingit Läti okupeerimist, lätlaste küüditamist ega lätlase õiguste ahistamist.


kolmapäev, 13. detsember 2006

W00t, I'm a F00l=P


You are The Fool


The Fool is the card of infinite possibilities. The bag on the staff indicates that he has all he need to do or be anything he wants, he has only to stop and unpack. He is on his way to a brand new beginning. But the card carries a little bark of warning as well. Stop daydreaming and fantasising and watch your step, lest you fall and end up looking the fool.


What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Nii. Blogitud.
Nüüd ma saan rääkida MSNis Mialeega, kes istub minust umbes meetri kaugusel ning hakata mängima Minesweeperit ja/või Wormsi ning väsida ja otsida tekk ja minna Goblini nimelise diivani peale magama ning kallistada Mialeed, ilma sellest teadlik olemata ning magada maha koristaja ning ärgata selle peale, et keegi tuleb Urgu midagi tegema.
Ja on nii palju asju, mille peale ei pruugi julgeda mõeldagi.

Ning õhtul teeb Stu pannkooke.
Sina keegi.
(Või miski.)
Sina.
Kes sa mulle juba pikka aega haiget teed.
Paned südame taguma.
Ja selle väikese-väikese tunde kuhugi kõhusoppi kripeldama. Pidevalt. Taustaks. Harjumiseks.
Ning see soe valu läbi südamesopi.
Ning need korrad, kui ma pean silmad sulgema, sest ma lihtsalt ei saa neid avatuna hoida.
Kes sa oled?
Ja miks sa seda teed?



Ei, ma ei räägi sellest, millest te arvate.
Väga suure tõenäosusega.
Ja ma loodan, et ma ei tea, millest ja kellest see on, sest see ei pruugi olla hea.
Ja nutnud olen ma juba väga pikaks ajaks ette.

Annetage vaesele maniakist üliõpilasele unistuste täitmiseks

Kust saada friggin 315 eeku, et omastada Töllu kaelaehe?
http://www.metsatoll.ee/et/pood/other.html
Seda keskmist on vaja.

Aga tegelikult tahtsin ma siia midagi kirjutada.
Ma ei mäleta mida.
Ahjaa. Koju võiks minna.
Või oli midagi veel?

Lühikokkuvõte siis

Urus koos Mialeega.
Goblin magab ka kusagil.
Nii... ma pole eriti kirjutanud... Pole praegu eriti tahtmist ega viitsimist asju tagantjärgi ka ümber kirjutada...
Hästi üldiselt siis.
Nii...

Et siis millalgi käisime Goblini ja Galateaga Tallinnas. Saime Melianilt süüa. Goblin oma saapaid ei saanud. Mina käisin kodus ja hääletasin järgmisel päeval üksinda Tartusse tagasi.
Erlessa lasti töölt lahti, kuna nad said Hesburgerisse piisavalt täiskohaga töötajaid.
Metsatöll oli. RAMiga. Lahelahelahelahelahelahelahelahelahelahe.
Metsaviha II on MEELETU kaif. Shamaanitrumm noh, ma ei saa sinna midagi parata.
Ma ei ole normaalne ka muidugi. Aga see oli miski, mida pikalt mäletada ja see omas nii meeltult, kogu kontsert oli tõsiselt hämmastav. Kaif lihtsalt.
Haa, ma sain peale kontserti Atsolt ja Laurilt autogrammi mingile paberjullale, mida Lauri ära andis hulludele nagu mina. Haa.
Trummipulgad lendasid kuhugi eriti kahtlasesse kohta... Mina olin keskel koos meie kambaga ning pulgad jäid meist väga vasakule. Niu.
Aga pärast, kui lavalt asju kokku korjati, ja mina ja Soerd pisut vaikselt shamaanitrummi näppisime, leidsin ma sealt kõrvalt lavalt neoonrohelise medika:). Mu esimene ja ainus medikas:).
Ja pärast tuli Atso veel lavale ja mul õnnestus endale välja rääkida veel üks trummipulk. Kasutamata=P. Mulle meeldivad kasutatud tegelikult rohkem, aga ma olen sellegi üle imeõnnelik:)
Hii:)
Ja Metsatöllu ehted! W00t! Tõsiselt lahedad. Neist saab näha Metsatöllu kodulehelt poe alt kusagilt. Ma PEAN ühe endale saama. Selle keskmise soovitatavalt... Need on hõbedast kusjuures... Ja DVDd on ka vaja. Raua needmist. No kõiki teisi plaate ja asju ka kui nüüd päris aus olla. Ma olen friik. Ja selle üle õnnelik:):):)
Tahan kalli... ja et elu oleks soe, pehme, kalli, hea ja alati olemas.
See vist pole elu, mida ma tahan...
"Vist".
Hah.
Tegelikut ma tean, milles asi on.
Aga kui ma sellest (no ja kõigest muust) kirjutaksin, siis ainult draftina ja seda ma praegu küll ei viitsi, sest mul on vaja üks selline julla juba teha ning see võtab kaua-kaua aega, kuna see tuleb väga pikk. Ma väldin drafte. Sest kui kirjutada sahtlisse, miks siis bloggeri accountiga jamada üldse?
Vahepeal olen Urus chillinud, Erlessa juures chillinud, mõned asjad Goblini juurde jätnud, mis tuleb sealt ära tuua ja üleüldse nõulaifinud.
Nädalavahetusel käisin kodus. Täpsemalt reedel läksin ja laupäeval tulin.
Pidime Sillu, Seebu ja Gobliniga minema. Aga Seebu sai teada, et see sünnipäev, millele ta minema pidi, oli hoopis reedel, mitte laupäeval. Ja ma sain teada, et Galatea ei pidanudki Kadrinasse minema, nagu ma arvanud olin.
Nii et pidime minema mina, Sillu, Goblin ja Galatea. Ja Seebu pidi lihtsalt Tallinna minema. Nii et ma lasin Goblinil ja Galateal koos hääletada ja Sillul ja Seebul koos hääletada ja ise tulin üksinda. Sain kolmanda auto peale, mis on Tartust vist uus rekord, ma päris kindel ei ole, aga esikolmikus on ta suht kindlasti.
Igatahes lõppes asi nii, et mina ootasin Viru Keskuses Rahva Raamatus veini juues, piparkooki süües (neil oli mingi julla seal. Punane vein ja piparkook sobisid väga hästi kokku) ja üht lahedat loodusraamatut sirvides (Palju ilusaid suuri ja värvilisi pilte, suur formaat, huvitavad faktid. Lahe raamat. Miks mul raha ei ole?;_;), et midagi saaks. No igatahes viis Seebu isa meid Silluga Kaberneeme (ta on täitsa tore. Ja kutsu! See kutsu oli megalahe. Pisikene ja karvane ja armas ja sõbralik ja istus poole teed minu süles ja oli armas ja tore ja pikalt niimoodi edasi) ja Goblin ja Galatea jõudsid peale rekordpikka hääletamist Tallinna ja jäid vist Deira poole ööseks. Ma ei saa aru, miks keegi kunagi Goblinit peale ei taha võtta...
Silluga sõime minu juures natuke, nõulaifisime natuke ja läksime siis õue.
Ma armastan merd. Seda on nii palju. Igas mõttes.
Ja Sandikivi.
Ja METS.
Ja veel metsa.
Ja veel natuke metsa.
Ja veel natukene merd.

Ma pidin lehed ka ära tooma, see osutus väga lahedaks questiks ning me saime Silluga mõlemad leveli.
Järgmisel päeval sain teada, et isa on Jägalas, nii et meil polnud autot ja ma olin liiga pohhuist olnud, et mõelda välja, kuidas Kaberneemest ära saada ilma bussi kasutamata. No igatahes viis Kalle meid Kuusallu, kust me hääletasime Tallinna, kus me päästsime Seebu Viru Keskusest ja kõndisime vanalinnas ja laulsime Raekoju platsi jõuluturu jõuluvanale Lumi pakib laulu ja saime kommi ja maitsesime neid ilgelt häid suitsujuusturibasid, mis on tõepoolest ilgelt head ja natuke maitsesime ka mandleid ja kommi ja veel võibolla midagi ja käisime mitte-nii-piffistatud-Hilpharakas-kui-Tartu-oma ning vaatasime sepatööd ja saatsime Seebu rongile ja suundusime lennujaama juurde tee äärde ning jõudsime lõpuks Tartusse ja linnavalitsus laseb õhku mingeid eufooriat tekitavaid aineid ja me läksime Urgu ja me vaatasime Simpsoneid lõpuks ja Goblin tuli ka siia lõpuks millalgi ja elu on faking okastega hevilill, raisk.
Aa, päev enne seda, kui me Tallinna läksime, ööbisime me Erlessa ja Sillu juures, ma ei mäleta miks.
Ja pühapäeval tahtsime me Urgu tulla, et Goblin saaks matemaatikat õppida ja mina ja Sillu teda õpetada ja Sillu kirjandit kirjutada ja et me saaks pärast horror-ruumis laulda, sest sel on väga suur sümboolne tähendus meie jaoks, aga põhimõtteliselt visati meid siit Kärtsu, Angelicu ja Erlessa poolt välja, kuna nemad tahtsid kolmekesi ise Urus viibida. See tegi meid ausalt öeldes üpris kurjaks, sest Urg ei ole mitte kellegi oma (seaduse järgi teoreetiliselt muidugi on, aga see pole hetkel oluline), nii et on väga isekas see niimoodi endale võtta.
Praeguseks on see muidugi üldiselt andeks antud...
Igatahes, peale pikka otsimist leidsime me, et meil pole eriti kuhugi minna. Õnneks polnud mu õde kodus, nii et me saime siiski minu pool olla.
Õppisime.
"Tibladest on meil väga pohhui. Meil on neist täiesti ükskõik. Kedagi ei koti, mida tiblad teevad. Aga eestlased on lahedad. Nemad tahavad normaalsed olla. Nemad tuleb korda teha. Tähti me ei taha. Need on nõmedad. Kõik tähed saadame tibladele, mis saab. Ossid on ka nõmedad. Neid me ka üldiselt ei taha. Neist saame lihtsalt lahti."
-Ma üritasin Goblinile õpetada, kuidas murru nimetajat irratsionaalsusest vabastada. See jääb tegelikult ilgelt hästi meelde niimoodi. Tiblad olid kõik asjad lugejas, eestlased nimetajas ning ossid olid sulud.
Siis me laulsime natuke ja jõime natuke veini ja rääkisime ja laulsime ja rääkisime ja käisime millalgi poes vahepeal ja laulsime veel ja rääkisime veel ja jäime millalgi lõpuks magama.
Seda õhtut oli juba pikka-pikka aega hädasti vaja olnud. Aga veel parem oleks olnud, kui seda oleks saanud teha horror-ruumis...
Mm... mis veel?
Eile ööseks jäin jälle Erlessa juurde. Ma ei ole päris kindel miks. Jätsime vaese Mialee Urgu. Kärts ja Die olid ka seal. Päris üksinda ta niisiis ei olnud. Ta läheb homme Tallinna tagasi.
Millalgi ärkasin igatahes siis üles. Hmm. Öösel ma ei saanud vist üleüldse magada. Ilgelt masendav oli see vahepeal. Ma kuulsin Goblini äratust, mis oli vist pool kuus, et ta saaks hommikul veel õppida. Kui ta üles tõusis, kolisin ma voodisse ja sain natuke magada. Siis millalgi läksin koju ja joonistasin Leilale ta soovitud pildi, mis tuli väga-väga-väga-väga-väga väga masendav. See Silvertüüp oli peaaegu seda nägu, mis ta foto peal oli, aga Leila oli koheüldsemitte enda nägu. Nagu tõsiselt koheüldsemitte. Üks jubedamaid pilte, mis ma temast teinud olen. *Oeh*.
Aga ma tegin oma selle hetke parima, mis polnud kahjuks, jah, eriti hea:(
Loodetavasti ta väga pettunud ei ole...
Siis... tulin kodunt välja... nii... tulin välja... kõndisin... Uru poole. Jah. Uru poole. Jah, ma käisin poes ja ostsin ühe Juissi. Ja ühe musta markeri (11.-) ja... see oli vist kõik. Midagi ma tahtsin sealt ju veel? Mh. Ei tea, ei tule pähe küll midagi...
Siis ma läksin Urgu.
Siis ma olin Urus. Siin oli rahvast, aga midagi eriti ei toimunud. Deem, mul on päevad segamini jälle. Esmaspäeval nägin ma Curuniri. Ja veel hulka inimesi muidugi, nagu alati.
Mm... mingi hetk läksime Gobliniga linna peale, saatsime Mialeed natuke Zavoodi poole. Ma peaks mingi hetk nädalavahtuse Kadrina drägoniks tegelase valmis tegema... Teen seda millagi. Jah. Kõndisime Gobliniga linnas, kogusime expi, tõime Sillu juurest mu asjad ära, mis ma sinna unustanud olin, kogusime veel natuke expi, käisime Kaubamajast läbi, sest kõht oli tühi. *Ohe.* Ma raiskasin veel raha. Niu.
Aga kõht oli tühi ja sööma peab.
Nõulaifisin veel natuke Urus, üritasin paari inimest boffernooltega ära tappa, joonistasin, tegelesin tukastamise üritamisega, mängisin Worms Armageddoni (W00t! Ma oman!;P), jändasin netis, shallalaa, hakkasin blogi kirjutama. Väga üldiselt on see praeguseks siis kõik. Edu lugemisel. Võibolla täiendan millalgi veelgi.

Aa, to do list.
*Joonistada
*Mõelda jõulukinkide peale
*20. detsembriga tegeleda
*Emmele, issile, Meelele ja Leilale kingid:S
*See kooliasi
*Joonistada!
*Uurida, millal ma raha saan
*Kirjutada
*Helistada sellele jullale
*Töögrupiga tegeleda
*Mõelda selle asja peale, mida võib Genkyga arutada
*Otsida inimesi ja jullasid igalt poolt (vt ülalt)
*Mõelda välja, mida kõike ma tegema pean ja see kirja panna ja ära teha.

esmaspäev, 11. detsember 2006

Nii.

Lähme tapame tiblasid pärast. Kahjuks sõna kaudsemas mõttes.
Istume Urus, keegid vaatavad filme keskel.
Siin õpib Goblin koos Sillu ja Jekaga (jah, ta on Eestis:)) geograafiat.
"Istandus on see koht, kus neegrid töötavad."
Die teeb arvutis midagi ja Stu sööb ja K2rts õmbleb. Mina kirjutan oma blogisse.
Täna ärkasin kodus, käisin dushi all jne, siis viisin Sillule mingi ta töövihiku, mis ta minu juurde jättis.
Goblin niutsub praegu.
Aa, Mialee on ka siin.
Kui ma Sillule töövihiku viisin, nägin Curuniri ka. Ta läheb varsti oma peavalude pärast haiglasse.
Mialee läheb ka. Nad lähevad mõlemad esmaspäeval... Aga Mialee on Tallinnas ja Curu Tartus. Meh.
Minul on nohu.
Siis... ee... käisin linna peal. Abakhanist pidin endale neoonrohelise paela ostma, kui ma seda nägin. Kolm krooni. Ja mu müts on nüüd neoonrohelise paelaga. Pikk hulk sellest ripub taga ja häirib. Aa, ja jopelukk läks katki. Niu!
Hilpharakas on ümber tehtud ja veel piffilikum. Eww.
Apollos on palju raamatuid. Tahan raha.
Aga ma leidsin sealt Seebule ja Vahurile jõulukingid:P
Siis oli kell juba piisavalt palju ja ma läksin Zavoodi ning seal oli mingi hulk inimesi ja me rääkisime juttu ja ma sõin teiste inimeste leiba ja ostsin klaasi keefiri.
Siis me tulime Gobliniga Urgu, käisime enne Apollost läbi, ma ostsin kingid ära siis. Aa, viirukit ostsin ka.
Mängisime Goblini läpakas Wormsi. See on lahe, ma võitsin vist.
Siis oli natuke Simpsoneid ja me käisime PizzaPoes.
Kuribohil oli midagi viga ja ta ostis šokolaadi ja pitsat, aga mina sain šokolaadi ja teised said pitsat.
Siis ma lugesin uudiseid ja asju Urus natuke ja hakkasin blogisse kirjutama.
Mm... jah.
Moskvas põletati Eesti lippe







































Hmm... Ma tahaks kedagi ära tappa. Ükskõik keda. Tibla.

kolmapäev, 6. detsember 2006

MASENDAV

Eeneti võistluse tulemused on üleval.
Esimesed kolm kohta:
1
See on ju lihtsalt visand???
Nagu mis mõttes esimene???
OMG.
VÄGA omg.
2
See on omamoodi lahe isegi, kuigi tõenäoliselt fotolt maha joonistatud. Aga noh, see pole keelatud ju.
3
Ja SEE sai auhinnalisele kohale??
See on peale kõige muu täiesti pooleli.

Seal OLI ka paremaid pilte, mida valida. Ja ma ei räägi hetkel enda omadest. Korralikud pildid ei saanud isegi mitte äramärgituks! Vist mitte ükski neist, mille suhtes ma kartsin, et nad võiks mulle pähe teha ei ole mainitute seas.

Äramärgitute seas võis leida ka järgnevaid geniaalseid meistritöid:
Eesti meest võib tunda tantsust
Ning minu isiklik lemmik:
Käisin teatris

Nagu... MIS MÕTTES?
SEE sai ära märgitud?
Järelikult on minu omad hullemad, jah?
Ma ütlen: MASENDAV.

Oleks, et ma oleks saanud pähe nende asjadega, mis olid minu piltidest paremad...
Aga ei.

Žüriiks võiks võtta teinekord kellegi, kes teab arvutigraafikast midagi.
Nagu tõsiselt.
Ohjah.
Pole hullu, järgmine aasta jälle.

teisipäev, 5. detsember 2006

It's Xmas time in Hell!

Pealkiri on ühest toredast South Pargi osas olnud laulukesest:)
Pilt on lihtsalt pilt.

pühapäev, 3. detsember 2006

Goblini läpakas oli Urus...

...
Goblin says:
Roheline Juissi!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Goblin says:
SEE ON ROHELINE!!!!!
Goblin says:
ROHELINE!!!!!!!!!!
Sillu says:
ah, mul hakkas temast kahju...nuh, saapd olid veic mustad ka ja nad tõesti ei sobi selle jakiga eriti, aga mul muud jakki tartus polnud
Sillu says:
WTF???
Goblin says:
Selles mõõgas on mu isa hing, ema iseloom nii kuri, seda valvab üheksa hunti, temas lõõmab minu terasetuli!
Sillu says:
WTF???
Goblin says:
ROHELINE!!!
Sillu says:
aa
Sillu says:
sellest saan ma aru
Goblin says:
R O H E L I N E!!!
Goblin says:
SIDRUNI OMA!!!1
Goblin says:
ÜKSÜKSÜKS
Sillu says:
mitte sellest et miks see roheline on, see peaks punane olema
Goblin says:
FAZER...
Goblin says:
TRIIBULINE.
Goblin says:
Triibuline Fazer.
Goblin says:
Ja roheline Juissi
Sillu says:
õm...Marie???
Goblin says:
Elu on tundmatuseni muutunud!!!
Goblin says:
SEE OLI ROHELINE!!!
Sillu says:
jube
Goblin says:
'
Sillu says:
see n sama hll, kui ma sainm teada, et andu on priisti vend
Goblin says:
See on midagi väga arusaamatut
Goblin says:
Ja kohe kindlasti väga-väga palju jubedam
Sillu says:
tjah, see on selline asi mis paneb su maailma alustalad kõikuma
Goblin says:
Mhmh
Goblin says:
Mhmh
Goblin says:
Mhmh
Goblin says:
aöaösldkfj
Goblin says:
Jah
Goblin says:
msn oli imelik
Sillu says:
ahaa
Sillu says:
ok
Sillu says:
jah
Sillu says:
mina olen ka imelik
Sillu says:
oled sa urus?
Goblin says:
Mhmh
Goblin says:
Siin on külm
Goblin says:
Külm.
Goblin says:
Goblinil on uued saapad.
Goblin says:
Neil ei ole keelepehmendust.
Goblin says:
Nad on number suuremad kui ta vanad saapad.
Goblin says:
Me käisime poes.
Goblin says:
Mul olid Goblini vanad saapad.
Goblin says:
Ma unustasin oma magamiskoti ühikasse.
Goblin says:
Keegi võiks Urus natuke koristada.
Goblin says:
Sillu, tule tartusse.
Goblin says:
Homme on esmaspäev.
Goblin says:
Varsti on Töll...
Sillu says:
Sillu tuleb tartusse
...
Sillu says:
Võta gopsi läpakas ja mine ühikasse, osta tee peal Statoilist juua
Goblin says:
Righty
Goblin says:
Ma ütlen Danile edasi
Sillu says:
õm, ok kellega ma räägin?
Goblin says:
Paku
Sillu says:
Goblin?, Kärts+ mitteDani? Vahur????
Goblin says:
Andu
Sillu says:
Dani???
Sillu says:
raisk
Sillu says:
Sina varastasid mei panni????

Sillu says:
Anna pann tagasi!!!
Sillu says:
mei ahjuplaat
Sillu says:
kohe
Sillu says:
fking pätsaja...igavene pannivirutaja
Sillu says:
MA TAHAN DANIGA RÄÄKIDA!!!
Goblin says:
Dani l
Goblin says:
läks Gobliniga poodi
Sillu says:
wtfk?
Goblin says:
mina ja Priist oleme siin
Goblin says:
Priist vaatab elektrit üle
Sillu says:
IRW
Sillu says:
Ma kuulsin korrast mil Priist horrorruumis juhtme läbi lõikas
Goblin says:
Priist on loll
Sillu says:
ei ole
Sillu says:
Priist on lahe, Priist saab piparkoogi
Sillu says:
Miks sa oma msni ei kasuta
Goblin says:
Goblini oma oli lahti
Goblin says:
Priist on loll
Sillu says:
EI OLE
Sillu says:
ära solva oma venda
Goblin says:
Sa oled loll
Sillu says:
jep
Goblin says:
Ma võin oma venda sõimata nii palju kui ma tahan
Sillu says:
tähendab, ma pole loll, ma olen hullumeelne, psühh, ma tapan su ilmselt millalig ära
Goblin says:
Get bent
Sillu says:
küünlajalaga näiteks
Sillu says:
ma tahan Raja tänavale
Sillu says:
aga ei saa
Goblin says:
Sa oled loll
Sillu says:
aga kui ma su maha löön, siis vb saan
Goblin says:
Tahad proovida
Sillu says:
sa juba mainisid seda
Goblin says:
Ma olen Priisti vend
Sillu says:
ma võin olla lol, aga ma pole debiilik, et esimesel korral ära ei jaga
Sillu says:
ma tean
Sillu says:
see on imelik
Goblin says:
Sina oled imelik
Sillu says:
geneetilised asjad lähevadki vahel valesti
Goblin says:
Ma tean, Priist on loll
Sillu says:
wee, ära taipasid, mina OLEN imelik
Goblin says:
Ta lõikas juhtme läbi
Goblin says:
Ta võiks seda uuesti teha, siis ma n
Goblin says:
näeksin ka seda.
Sillu says:
ta on dsinu vend
Sillu says:
ta võib surma saada
Sillu says:
Mida me siis teeme???
Sillu says:
sa oled debiilik
Goblin says:
Ise oled
Sillu says:
ei ole
Sillu says:
ma ei käi Masingus
Goblin says:
Pwned
Goblin says:
Sa oled osav, Sillu
Goblin says:
Samas, Andu omamine poleks ilmselt eriti kellelegi suureks väljakutseks
Sillu says:
hei! kes mind juhtmesse ajab? Dani?!
Goblin says:
Ja Goblin
Sillu says:
"kalli"
Sillu says:
värdjad
Goblin says:
Mhmh
Goblin says:
Ma panen selle oma blogisse üles

kolmapäev, 29. november 2006

Jõulukingid!

Kopipeist Elesgalist.

Metsatöllu.
Ükskõik millisel kujul.

Raha.
Läpakat.
Häid raamatuid.
Täringuid...
Midagi oli veel.
Kohe kindlasti.

Mõistust natuke juurde.
Ei tule kunagi kahjuks Wink.

Saapaid, mida saaks vähem kui viie minutiga jalga.

Uusi riideid.

Nuga. Just. Nuga oli see üks asi, mida mul hädasti vaja on. Ilusat. Korralikku. Head. Ilusat. Päris minu oma.

Ja midagi oli veel.

Riiet. Palju riiet, millest mulle õed saaksid larpiriideid teha.

Oma kodu. Nagu päris kodu ma mõtlen... Kohta, kus ma saaksin end tunda umbes sama hästi, nagu Urus, aga see oleks päris minu oma. Ja seal saaks end pesta ja seal oleks kraanis soe vesi Wink.

Metsatöllu ma juba mainisin, aga ma teen seda uuesti Very Happy.

No igatahes on neid asju palju.

Aga kõik olulisem on kirjas Smile.



Tegelt oleks kristallkuul ka lahe.
Ma vaatasin neid poest, nad on toredad, aga maksavad palju...

Öö

Istun Urus. Sain Goblinilt läpaka, ta saab selle homme tagasi...
Pean homseks ühe pildi valmis tegema. Saab hakkama. Magamine on pisut teine asi... Loodetavasti digilaud töötab, ma ei viitsi jälle hiirega mässata. Saab hakkama küll, aga digilaud on ikkagi hoopis teine asi.
Ahjaa, ma pidin oma jõulukinginimekirja üles panema. Soovinimekirja, kui täpsem olla.
Kinginimekiri tuleks ka varsti ära teha. Ohjah. Jube, ma ei taha teadagi, kui palju kinke ma tegema pean ja ma ei saa kõigile pilte joonistada. Minu arust pole nad esiteks kuidagi... päris kingid. Ja teiseks ma lihtsalt füüsiliselt ei jõuaks kõigile midagi joonistada. Ma tahan oma ebaeluga ka muudki peale hakata.
Stu tegi jälle pannkooke. Pannkoogid on head. Vahur tõi ka päeval süüa. Teised said pannkooke, aga mina sain aleksandrikooki.
Mind parandati. Ma kirjutasin koogi nime valesti... Masendav:D
See oli hea kook igatahes. Täna on kõht suht täis olnud. Hmm. Ma sõin tegelikult hommikuks ka ühe pannkoogi. Selle, mis veel kodunt kaasa oli toodud. Lahe.
Tegelikult mul pole midagi siia kirjutada, aga ma lihtsalt mõtlesin, et ma pole seda ammu teinud, nii et võib küll.
Et siis... mis veel?
Öösel magasin kodus.
Millalgi käisin koolis.
Peale seda käisin Curuniri juurest läbi.
Ma tahan näha, mis nägu Ebling teeb, kui ta oma kingi kätte saab:D
Siis tulin Urgu, chillisin siin mõnda aega, vaatasime Simpsoneid, Härrasmeeste liiga kolmandat hooaega üritasin ka vaadata, aga selleks ajaks oli siin juba liiga palju lärmi, et seda korralikult teha...
Mm... mingi film oli vahepeal.
Vaatasin, kuidas pannkoogid küpsevad.
Läksin Goblini läpaka järele.
Ta elab ajutiselt Curuniri juures.
Küsisin, kes kesklinna tahab minna, sain Kuribohi kaasa. Mainisin talle poole tee peal, et me läheme Supilinna, aga ta läks nagunii bussi peale kesklinnast, nii et ma ei saanud teda eriti kaugele kaasa.
Tulin tagasi.
Läpakad on raskemad, kui nad tunduvad.
Passisin netis.
Mõtlesin, et võiks blogi täiendada.
Tegin seda.
W00t.
Nüüd ma järgmisse postitusse oma soovinimekirja. Võite sealt midagi välja valida, võite midagi muud lahedat välja mõelda, sest ega kõik asjad mulle ka pähe ei tule.
Võibolla see nimekiri täieneb veel.
Igatahes.
Mul on ees pikk öö...
Täis joonistamist...

mu sõbral on jälle krambid

Mu kallile hundule.
Ära kunagi unusta täiskuuööd,
mil me Toomemäel ulgumas käisime.

Midagi jääb südamesse kripeldama… Tekib tahtmine tõusta ja käia edasi-tagasi, edasi-tagasi, närviliselt, mõttetult, tammudes tolmusesse põrandasse lõpmatut rada. Ei tee seda. Lihtsalt istun, näperdades hajameelselt revolvripära ja tõmmates eelviimast sigaretti, millest pole enam palju järel.

Tuba on väike ja askeetlik. Seina ääres laud, millel põleb kaks küünalt. Leegid peegelduvad akna pimedusel nagu kellegi näljased silmad. Pidevalt jälgides; pidevalt oodates, et ma neile selja keeraksin. Tahaksin nad tõsta nii, et nad ei paistaks aknasse. Rohkem sellepärast, et keegi neid eemalt ei näeks, kui sellepärast kuidas nende vaevutajutav pilk mind jälgib.

Laes ripub katkine elektripirn, selle küljes ämblikuvõrk, mille omanik ilmselt juba ammu maha jättis.

Akna vastas oleva seina ääres, kohe ukse kõrval, oled sina. Madrats, mis polnud ka enne eriti puhas, on nüüd täis pruunikaid vereplekke. Tumedad juuksed, mis su nägu raamivad, rõhutavad veelgi tumedaid silmaaluseid ja kaamet nägu. Nina tungib küünlavalguses ebaloomulikult esile ja mänglevad varjud jätavad mulje nagu sa muigaksid pidevalt millegi üle oma habeme varjus. Aga sa ei ole juba tükk aega liigutanud ja su silmad on suletud. Ainult su kergelt koriseva hingamise järgi võib aru saada, et sa oled veel elus. Kui sind ei oleks, kustutaksin ma küünlad ja istuksin kusagil õues pilvitu tühja taeva all.

Aga seal nurgas lamad sina ja iga uus hingetõmme valmistab sulle aina suuremat raskust ja ma ei kustuta küünlaid, et sa saaksid aeg-ajalt oma silmi paotada ja näha mind istumas nurgas, nädalane habemetüügas ja sõbralik naeratus näos, ja teada, et sa oled veel elus.

Kustutan sigareti oma kontsa all. Saapad on tolmused ja kulunud. Nagu ka kõik muu.

Sul on jälle krambid.

Tulen ja põlvitan su kõrvale.

Su parem käsi kompab põrandat, aga ma ei võta sellest kinni. Ma ei saa sind aidata. Pealegi tahaksid sa kellegi teise kätt. Kätt, mida sa oled harjunud hoidma.

Sa pomised midagi. Silmad on pooleldi avatud; su väsinud pilk minu pilgus.

Su silmad on sügavad. Elavad ja sügavad. Aga hetkel on need tuhmid ja läige nendes on ebaloomulikult kume.

Ilmselt said sa aru, et ma ei kuulnud sind. Üritad uuesti. Kähina ja suurte raskustega. “Kõik saab korda… Eks?”

Noogutan.

Sa köhid verd. “Valus on…”

Noogutan uuesti. “Mitte kauaks,” lisan poolsosinal.

Sa suled uuesti silmad, aga ma saan aru, et sa oled veel teadvusel.

“Anna andeks,” ütlen, aga ma ei tea, kas sa kuuled seda, sest see jääb ka minu kõrvadele peaaegu tabamata. “Püüa magada, see aitab.”

Sa proovid midagi öelda, aga annad alla, kui see osutub liiga raskeks.

Toetan väsinult pea vastu seina. See võtab kauem kui ma arvasin. Tahan suitsetada, aga viimase sigareti hoian selleks ajaks kui sa surnud oled. Ohkan ja lähen istun tagasi toolile.

Väljas hakkab laulma mingi lind. Võpatan ootamatusest. Ta trillerdus kajab rõõmsast ootusest ja kevadest ja sinisest taevast ja suvest ja õnnest. Midagi ebasobivamat oleks raske hetkesse sobitada. Tahaksin midagi teha, et ta vait jääks…

Väljas tundub valgem olevat. Piilun küünalde peegelduste taga mustavasse öhe. Puude taga kumab hiiglaslik punane täiskuu, kallates kahvatud pilved üle verise valgusega. Täna öösel on oodata surma. Jah, ma tean seda hästi.

Heidan sulle igaks juhuks kontrolliva pilgu, ent sa oled liiga nõrk, et midagi juhtuks.

Ma ei tahtnud sulle tegelikult haiget teha. Raske on vaadata, kuidas su kulmude vahele tekib iga hingetõmbega valukorts.

Sa tõmbud kõverasse ja hakkad niutsuma. Hämaras valguses tundub, et su kehakuju muutub, aga kui ma lähemale tulen, on seal ikka ainult tavaline sina. Lind väljas on vaikinud.

Sõrmitsen närviliselt revolvripära. Ei taha, et sa pead piinlema. Me oleme ju mitmeid kordi istunud koos Pirol pudeli odava veini ja heade sõpradega… Aga mul ei ole midagi teha.

Eemal ulub hunt.

Kangestun.

Vaikus. See mõjub rõhuvalt.

Ainult su hingamise raske hääl.

Ka see on vaiksem kui enne. Vaatan sinu poole. Sa oled tõstnud pea ja puurid mind nüüd oma liikumatu hundipilguga ja su silmad on kollased hundisilmad, milles peegeldub mineku rahutus ja ulumata ööd. Aga sa suudad oma viimase jõuga hoida vaevaga üleval vaid oma pead, pilk minu pilgus.

Vaikus, mille kestel me vaatame üksteise hinge.

Vaikus, mis kestab igavesti.

Vaikus, mis on täis meie mõlema tühjust.

Vaikus. Ja millalgi ei suuda sa enam oma pead hoida. Ent silmside säilib ka siis kui sa kerge niutsatusega lased sel maha vajuda.

Ja vaikus süveneb mustava lõpmatuseni, kuni millalgi ma mõistan, et sind ei ole enam. Aga su kollased hundisilmad jäävad ja vaatavad mind elava rahutusega, mille annavad neile küünalde tantsivad leegid.

Lähen laua juurde. Raske on. Toetan end vasaku käega. Paremas hoian sigaretti. Tunnen su pilku oma seljal, aga ei vaata tagasi. Läidan väriseva käega suitsu ja põrnitsen aknasse, kus värelevad kellegi süüdistavad silmad.

Istun ja üritan vaadata lakke nii, et ma sind ei näeks. Ämblikuvõrk lambipirni küljes kiigub aeglaselt edasi-tagasi. Ei tea, millest mõelda. Jälgin, kuidas suits aeglaselt keereldes ülespoole voolab.

Verev kuu roomab aeglaselt puude tagant välja ja piidleb mind etteheitvalt. Üks küünal kustub, saates õhku teisegi suitsuviiru, mis küll kohe haihtub.

Tunnen sõrmedel kerget kõrvetust ja viskan koni põrandale. Ei tunne puudust ühestki tõmbamata jäänud mahvist. Astun kannaga hõõguvoranžile suitsuotsale.

Meenub kaugusest kostunud ulg.

Hõbekuulid on otsas.

Praegu tuleb lihtsalt otsustada, kas jääda ootama toa küünlavalguses terendavasse võltskindlusse koos sinuga või minna õue, kus kuu valab öhe oma verevat valgust.

Ma ei taha sinuga olla. Valus on.

Puhun küünla ära ja sulen hetkeks silmad, et harjuda pimedusega.

Lähen käsikaudu kobades välja. Seal on valgem.

Kuuvalguses on maastik enam-vähem eraldatav. Väike rada, mis viib metsa alla. Puud, mis koos põõsastega tekitavad enda alla tihedaid tumedaid varje, mis kerges tuules liiguvad, nii et ma näen miljoneid kogusid ja silmi enda ümber kihutamas.

Aga üks neist on ka päriselt olemas.

Sa oled ilus. Ma pole sind kunagi hundi kujul näinud, aga ma tean, et see nõtke hõbehall olend oled sina. Miski su liikumises või olekus annab su ära. Sa tulid järele sellele kollaste silmadega metsloomale, kes lamab nüüd elutult siin väikeses ja kõledas majakeses.

Sa tuled varjudest välja ja istud metsa servale, mänglevate, sosisklevate varjude ette maha. Ma tunnen su valu. Surmahõng on igal pool ümberringi ja sa oled seda haistnud.

Sa istud seal, ihualasti, kahvatu noor keha jahedas tuules lõdisemas, blondid juuksed längus õlgadele langemas. Ma tunneks su valu ka ilma pisarateta sinakashallides silmades ja tagasihoitud nuuksatusteta.

Langetan pea. Ei taha kohata su süüdistavat pilku. Sest ma olen süüdi.

“Miks?” Su hääles on kuulda külma ööd. Ja sa tõesti ei saa aru. Sina olid ju ka üks neist, kellega sai koos teha nilbeid nalju, avastada, et on olemas 15 krooniseid veine ja kogeda öise Tartu kõiki võlusid.

Riskin üles vaadata. Su silmad on täis puhast uudishimu ja pisaraid.

“See on mu töö. See on lihtsalt mu töö,” vastan kõlatult.

Sa hakkad naerma.

Ja see on valusam kui ükskõik kui palju pisaraid ja etteheiteid.

“Mäletad seda ööd Toomemäel, kui me rääkisime sellest kõigest?” küsid nüüd.

Loomulikult ma mäletan. Su silmad on nii süütud ja usaldavad. Sa ropendasid vaikselt omaette, kui ma rääkisin, kes ma tegelikult olen. Sa uskusid mind, kui ma lubasin, et ma ei tee kunagi libahuntidele midagi, ainult “kurjadele” olenditele nagu vampiirid ja muud sellised. Aga see on tõepoolest lihtsalt töö. Ja libasid ei saa lasta rahus ringi joosta. Päeval võivad nad ju uskuda, et nad suudavad end kontrollida. Ent kui on öö… Öö, mille täidlane, suur ja hiilgav kuu muudab päevaks… Kui nad jooksevad ringi ja tunnevad vabadust, mida nad kahel jalal iialgi tunda ei saa, lasevad nad end juhtida instinktidest ja verest.

“Sa lubasid! Sa lubasid, et sa ei tee meile midagi! Et sa ei tee TEMALE midagi!” Sa nutad ja sul on külm ja nii valus, nii valus, nagu sul pole vist kunagi varem olnud. Tahan siit ära.

Võtan relva välja ja sihin su alasti ja lõdisevat keha näiliselt kindla käega.

“Anna andeks, ma ei tahtnud,” ütlen ja mu hääl vist väriseb kergelt. “Lihtsalt… mine ära. Mine ära ja võibolla saab kõik korda.” Ma teadsin, et üks meist sureb sel ööl. Muud võimalust lihtsalt ei olnud.

Sa naerad jälle. Seda helisevat, kõlavat naeru.

See kriibib mu kõrvu veel ebameeldivamalt kui endine surmavaikus.

Ning äkki hüppab minu poole ilus hallikas hunt, kelle silmades peegeldub punane kuu ja nälg.

Hõbekuule mul enam ei ole, aga ma jõuan teha ühe lasu tavalise laskemoonaga, mis tabab su pinges keha. Niutsatad, ent järgmisel hetkel sulguvad su hambad mu käe ümber ja tukslev veri voolab su hammaste vahele ja ma lasen relval kukkuda ja siis seisab aeg paigal. Ma võitlen elu eest. Mitte esimest korda elus. Ent viimast korda.

Leban selili maas ja üritan verest libedate kätega tõrjuda su metsikust ja teravaid kihvu. Valu ma enam ei taju, lihtsalt väsimust. Kõik on kuidagi udune. Ja ma tunnen su hingeõhku oma kõril ja vaatan su ilusaid kollaseid silmi ja naeratan, sest sa oled ilus hunt ja kõik on täpselt nii nagu peabki olema.

Aga su silmad on tegelikult hallikassinised ja sa oled alasti ja verine ja enne udusse uppumist kuulen ma kuidas sa sosistad: “Ma ei tapa sind. Sa jääd elama. Ja jooksed koos meiega täiskuuöödel. See on su karistus. Ma loodan, et siis sa mõistad. Ning tunned samuti seda valu…”

Ja sa oled soe ja ilus ja ma ujun valges ja pehmes udus ja kõik on hästi.
Te ei tea, kui raskeks on läinud mulle haiget tegemine.

Ja ma ei tea, kas see on hea.

Sticks and stones may break my bones but words will never hurt me.
Tegelikult on see vastupidi.
Ja neid sõnu on nii vähe, et te ei leia neid üles.

esmaspäev, 27. november 2006

Kõik on persses.

pühapäev, 26. november 2006

Tartu

Olengi tagasi.
Reedel läksime Gobliniga Tallinna. Käisime Meliani juures. Ta toitis meid muffinite ja veel natukese muu toiduga. Tubli Melian. Galatea tuli millalgi päevapoole.
Järgmisel päeval tegi meile pannkooke ja viskas meid millalgi välja. Siis me käisime natuke linna peal ja mina läksin isa juurde ja koju varsti.
Kodus oli suht tore. Vahtisin telekat, lugesin lehti, mõtlesime õega mulle kostüümi, parandasin oma teksasid... sain ema jope endale ja Tartusse süüa kaasa.
Käisime vanaema juurest läbi ja ma läksin rongi peale. Jep. Sõitsin rongiga.
Igav oli. Ma istusin mingi piffi kõrval, midagi polnud teha, ei viitsinud kotist raamatut välja otsida ega midagi. Aga varsti vabanes üks koht seina ääres, ma kolisin sinna ümber ja üritasin magama jääda.
Mingis peatuses tegin silmad korraks lahti ja mida ma näen? Loomulikult ilget kampa rollimängijaid, kes on just rongi peale tulnud. Ilmaplats oli.
Rääkisin Curuga juttu, Tartus hõivasin ta takso ja sain supilinna. Sealt tulin Urgu.
Toit on meie sõber... Tahan süüa veel. Teengi seda. Haa.
Ahjaa, kodus sai süüa. Toit on hea. Sain juustu. Ja küpsisetorti.
Ahjaa, Dani tuli tagasi millalgi.
Mm.
Urus vaatasin natuke kuidas Goblin mängib Warhammerit, siis lõpetas Vahur õppimise ja me vaatasime natuke Simpsoneid. Siis karjus Vahur natuke Soerdi peale ja käskis tal ära minna. Ahjaa, Barbar tuli vahepeal siia. Ja läks siis ära. Millalgi läks Vahur ära. Siis läks Soerd ära. Mm... Galatea tuli siia. Goblin läks poodi ja tuleb millalgi tagasi.
Mul on igav.
Ma vaatan mingit animet poole silmaga, aga ei viitsi väga.
Galatea teeb midagi oma läpakas.
Jahe on...
Ma tõin siia kommi.
Pooled on otsas.
Tahaks magama minna vist...
Mh.
Igatahes.
Shallallaa.
Eblingu sünnipäev on reedel.
Pean talle kingi muretsema....:)

neljapäev, 23. november 2006

Nii

Tere.
Ma olen ajutiselt Daria.
Ja kõik on suhtkoht täitsa hästi:)
Lööve on tagasi. Meh, ma ei saa aru, millest see tuleb:S
Aga ma võtan tablette, nii et sellest pole suurt midagi.
Ma sain tööd:D
Pean aeg-ajalt natuke joonistama.
Mingisse terviseajakirja natuke millalgi.
Ja haigekassa poolt finantseeritavatesse tervisebrožüüridesse midagi.
W00t:)
See on hea töö:)
Mulle makstakse millegi eest, mida mulle teha meeldib.
Huvitav, kas mul on palavik? Vist ei ole. Aga mu käed on natuke liiga külmad, et sellest aru saada.
Räägin Hediga juttu, ta läks Iirimaale. Lahe.
Ma kuulan Metsatöllu.
;)
Weeeeee:)
Ma loodan, et Mialee ostis mulle pileti...
VÄGA loodan.

Reedel läheme Gobliniga Tallinna.
Ma ei mäleta, kas ma olen sellest juba rääkinud...
Igatahes peaks ta oma saapad kätte saama siis ja Melian lubas teha meile pannkooke JA muffineid. Mul on väga lahe OG tütar:D

Töll on lahe.
Kinkige mulle jõuluks Metsatöll.
Ükskõik, mis kujul.

Hmm, ma panen varsti oma kinginimekirja siia üles, ma tegin Elesgali jõulukingiteemasse postituse, ma saan selle sealt kopida, ega pea mõtlema uuesti;)

Heia!

Mm.... Metsatöll...

teisipäev, 21. november 2006

Dani ei ole enam.
Mõneks ajaks.
Liiga raske on.
See pole mu valik, see on fakt.
Ma pole ka Luule. See... isik, kes ma kunagi Kuusalus koolis käies olin.
Tema ei taha ma enam kunagi olla.
Aga päris seda õiget Danit, päris mind, on viimasel ajal aina harvemini näha olnud.
Liiga raske on lihtsalt olla ainult mina.
Nii et ma ei tea hetkel, kes ma olen.
Reageerima jään ikka oma nimele, aga jah, arvestage, et isegi mina ei tea hetkel, kes ma olen.
Täna kõndisin oma sooja mantliga tükk aega pimedas Tartus. Lasin lihtsalt pisaratel voolata. Oli ka juba aeg. Ma olen neid juba väga kaua oodanud. Vahepeal seda teadmata, aga jah, nad olid oodatud.
Aga mu pea on ikkagi mingit kräppi täis, millest ma niipea lahti ei saa.
Tähendab... minuga pole asi ilmselt nii hullusti kui ainult blogist võib mulje jääda.
Ma ei tea, mina loen seda koos taustateadmistega, ma ei tea kuidas ta niisama tundub.
Aga ma loodan, et kõik saab jälle normaalseks.
Selleks normaalseks, mis see oli näiteks kooli alguses.
See oli ilus aeg.



Kes ma olen?

esmaspäev, 20. november 2006

Minge kõik lihtsalt minema.

Ma olen väsinud.

Ma ei saa lihtsalt aru enam.
Aitäh.

Tahtsin lihaka katusele minna. Aga umbes kolmandal korrsel mõtlesin ümber. Ma olin üksinda ja mul oli külm ja mu telefon ei anna piisavalt valgust.
Päris surma saada ma ka ei tahtnud.
Kõndisin tükk aega mööda Tartut. Käisin selle laheda kiriku juures, mis kuskil Karlovas on. See helendab ja näeb stiilne välja.
Aga sellest polnud ka kasu.
Ostsin Rimist 80 sendi eest ühe porgandi.
Siis tulin Urgu.
Istun siin.
Goblini läpakas.
Ta karjus tükk aega screw you.
Ma aitasin teda natuke.
Mh.
Jura.
Kõik.
Lihtsalt ei jõua enam.
Täna jõudis lihtsalt kohale, kui mõttetu kõik võib olla.
Panin küünla põlema.
See on hea.
Mina kipun jääma selleks, kes kedagi kallistama ja lohutama peab. Ja ma ei kujuta ette kedagi, kelle kaissu pugeda ja nutta ükskõik mis põhjusel. Ükskõik millal. Miks ei võiks kõik jälle normaalne olla?
Tahaksin kuidagi siit maailmast mõneks ajaks välja pääseda, aga see pole võimalik.
Isegi koju ei saa minna, sest see ei muuda midagi.
Äkki olengi mina kõiges süüdi?
Veel ma seda ei usu.
Aga kui ma selle peale piisavalt mõtlen...
Tahan ära.
Tagasi normaalsesse maailma.
Aitäh.

Tsiribiribimm

Oli ilgelt vastik õhtu.
Muidu algas päev kenasti (kui välja arvata see kerge eelaimdus, mis mul oli. Aga see oli tõesti suht kerge.), olime Goblini juures, hängisime seal nautke. Sõime ta juustu, saime kommi, särki-värki. Siis ühikasse. Passida tükk aega, et saaks dushi alla, kuna seal on remont jälle. Noh, tuli välja, et aegu muudeti jälle. Igatahes, lõpuks sai dushi all käidud, seal oli kerge uputus muuseas. See oli... omamoodi huvitav. Hea, et ma sokke jalga ei pannud.
Jõin natuke Leila ingveriõlut (anna andeks. Ilge janu oli. Ma jätsin sulle kommi selle eest.)
Ja Goblini vibu viisin ka ära.
Tulin sellega Urgu. Kuulutasin kõigile, kes siin olid (Goblin, Sillu, Kuriboh, Soerd, ee... kui keegi meelest ära on läinud... Sorri.), et mul on vaja kaaslasi ohtlikule seiklusele. Hämmastav, kõik peale Soerdi tulid selle peale minuga poodi kaasa.
Enne läks muidugi tükk aega, kuni nad end valmis panid. Ehk otsisid välja kõik sobivad bofferrelvad (mida on Urus ilgelt väheks jäänud) ning kostümeerisid ennast kostüümilaos leiduvate asjade kaasabil.
Käisime Vahuri juurest ka läbi, aga teda polnud kodus.
Käisime Seebu juurest ka läbi, aga teda polnd ka kodus.
Aga me avastasime ta, kui me hakkasime just ära minema.
Saime expi. Seebu käis toast läbi ja tuli meiega poodi.
Kuni ta sees oli tuli mingi ta naaber vanatädi vaatama, kes koridoris räägivad.
Rääkisime temaga natuke. Ta oli suht tore. Saime veel natuke expi.
Ostsin poest juua.
Tulime tagasi.
Seebu osutus Shadowdanceriks.
Nimelt ei näinud ükski hiilgavate silmadega suur koletis teda, kes meist aeg-ajalt mööda sõitis. Ee... jooksis tähendab.
Me peitsime nende eest ära ennast, sest nad olid hirmsad ja suured ja me polnud piisavalt kõrgel levelil, et neid tappa.
Aga õnneks on nende spot checkid väga jamad.
Seebu seisis rahus keset lagedat, kui nad tulid, teda ei näinud ükski koletis.
Aga jah, lõpuks jõudsime me kahtlasesse koopasse ning tapsime kõik kollid (Soerdi) ära, kes siin olid ja saime kõik järgmisele levelile ja see seiklus oligi läbi.
Suht tore oli.
Siis... mängisin HOMMi.
Tuli Vahur.
Goblin ja Galatea kadusid kuskile. Teised olid juba varem kadunud. Välja arvatud Soerd, kes vaatas telekat.
Mm... lugesime Vahuriga wikipediast wiccade kohta. Mingi hetk ei suutnud ma enam keskenduda.
Vahepeal juhtus veel värke.
Aga sellest ma ei räägi.
Ärge muretsege, me oleme kõik täiesti elus. Hurraa. Aga jah, see pole ainult minuga seotud.
Siis ma saatsin millalgi Vahuri koju ja hingasin värsket õhku paar minutit.
Siis ma mängisin natuke HOMMi.
Goblin läks varsti magama.
Mängisin ikka veel HOMMi.
Nüüd ma pean joonistama. Sest ma pean hommikuks paar pilti valmis saama, et mul oleks lootust väikest tööd saada.
Homme on kole see-eest. Ma olen varemgi öö otsa üleval olnud ja tean, mis tunne vahepeal tekib. Meh. Magamine on hea.
Külm on.
Elu sakib vahepeal.
Shallallaa.
Aga praegu on kõik OK.
No enam-vähem.
Külm on. Värisen. Urg on pime. Siin kostuvad igasugused ööhääled, mis on pisut hirmutavad, arvestades, et ma olen siin üksi, kui mitte arvestada magavat Goblinit.
Tahan Mialeed.
Goblin oleks tore...
Meh.
Tahan, et kõik oleks normaalne, kui nüüd aus olla.
Liiga tihti ei ole.
Ja tahan Galatead kallistada ja et ma teaks, mis kõik valesti on ja saaksin seda kõike muuta.
Ja sinult tahaks ka kalli.
Jah, on inimesi, kellele saab helistada keset ööd (või siis vara hommikul), aga neid on liiga vähe ja ma ei taha neid segada.
Nii hull see asi ju ka ei ole.
Praegu.
Shallalllaa
Ma peaaegu tean, mida ma (veel) tahan...
Aga ainult peaaegu.

pühapäev, 19. november 2006

*Irvitab*
Lambist.



Saan lõpuks ometi dushi alla.
Faking remont.
Oh well.
Vähemalt on pärast natuke etem.
Väljas on pime.
Lähen varsti urgu.
Digilaua pliiats jäi vist koju.
See on VÄGA jama.
Mul on läpakat vaja.

Ainult???

You Are 66% Evil

You are very evil. And you're too evil to care.
Those who love you probably also fear you. A lot.

reede, 17. november 2006

Nägin unes, et olin kodus ja sõin metsmaasikaid. Mis oli imelik, sest november oli ikkagi.

kolmapäev, 15. november 2006

Blogthings.com

Oli igav...

Your Values Profile

Loyalty:

You value loyalty a fair amount.
You're loyal to your friends... to a point.
But if they cross you, you will reconsider your loyalties.
Staying true to others is important to you, but you also stay true to yourself.

Honesty:

You don't really value honesty.
You do value getting your way, no matter what.
And if a little lying is required to do that, no problem.
A few white lies never hurt anyone (at least, that's what you tell yourself!)

Generosity:

You don't really value generosity.
Your needs always come first, no matter what.
And you'll possibly help someone else out...
But only if it helps you in return.

Humility:

You value humility a fair amount.
You tend to be an easy going, humble person.
But occasionally your ego takes over.
You have a slight competitive streak - and the need to be the best.

Tolerance:

You value tolerance highly.
Not only do you enjoy the company of those very different from you...
You do all that you can to seek it out interesting and unique friends.
You think there are many truths in life, and you're open to many of them.


Generosity kohta ei ole küll õige, muidu niivõrd-kuivõrd...

You Are 28% Paranoid Schizophrenic

You're pretty grounded, though you have your occasional paranoid moments.
Just make sure to ignore those voices in your head!


Ainult 28??? Ma pakuks küll rohkem :D

Your Christmas Stocking Will Be Filled With Little Wrapped Presents

You've made Santa a very happy fellow this year.
Don't worry - what happens at the North Pole stays at the North Pole!


Weeee, Santa likes me:P

You Are 44% Happy

You're definitely a happy person, even though you have your down moments.
You tend to get the most out of life, though there's always some more happiness to be squeezed.


On, mille üle mõelda...

Your Birthdate: February 2

You're so intuitive, it's like you have a sixth, seventh, and eighth sense.
You connect with others freely and easily - and you tend to have many best friends.
Warm and caring, it's hard for you to close your heart to anyone.
Affection is like air for you - you need to give and receive it to survive.

Your strength: Your universal compassion

Your weakness: Your unpredictable mood swings

Your power color: Mauve

Your power symbol: Butterfly

Your power month: February


Lõpp küll õige ei ole.

Your Power Color Is Gold

At Your Highest:

You are engrossed in passions that mentally stimulate you.

At Your Lowest:

You seek thrills and neglect what's important in your life.

In Love:

You see dating as adventure and approach it with an open attitude.

How You're Attractive:

You passion for life makes others passionate about you.

Your Eternal Question:

"Am I Having Fun?"


Mm, pigem mitte.

You Are a Fortune Cookie

You're a rather normal person, except that you have extraordinary luck in life.
People want to be around you (even when they're a little sick of you), in hopes of being lucky too!


Oh well. Kõige tähtsam on, et ma maitsev oleksin.

You Are 70% Psychic

You are pretty psychic.
While you aren't Miss Cleo, you've got a little ESP going on.
And although you're sometimes off on your predictions...
You're more often right than wrong
So go with your instincts - you know more than you think


Suht mõttetu test oli.

You Are 50% Weird

Normal enough to know that you're weird...
But too damn weird to do anything about it!


Jälle mõttetu test. Protsent tundub madal, aga tekst on suht õige;)

You Should Be a Science Fiction Writer

Your ideas are very strange, and people often wonder what planet you're from.
And while you may have some problems being "normal," you'll have no problems writing sci-fi.
Whether it's epic films, important novels, or vivid comics...
Your own little universe could leave an important mark on the world!


Jaa...


Your Aura is Violet

Idealistic and thoughtful, you have the mind and ideas to change the world.
And you have the charisma of a great leader, even if you don't always use it!

The purpose of your life: saying truths that other people dare not say

Famous purples include: Mahatma Gandhi, Martin Luther King, Jr., Susan B. Anthony

Careers for you to try: Political Activist, Inventor, Life Coach


Kahtlen.

You Are a Centaur

In general, you are a very cautious and reserved person.
However, you are also warm hearted, and you enjoy helping others in practical ways.
You are a great teacher, and you are really good at helping people get their lives in order.
You are very intuitive, and you go with your gut. You make good decisions easily.


Jee rait.

You Are 12% Angry

You're so laid back, no one could ever accuse you of getting angry.
While there are a few little things that may annoy you, you generally play it cool.
In fact, your calm attitude tends to provoke people with anger problems.
They may think you're screwing with them, but that's just the way you are!


Seda on päris palju...:P

What Your Soul Really Looks Like

You are a wanderer. You constantly long for a new adventure, challenge, or eve a completely different life.

You are a very grounded, responsible, and realistic person. People may not want to hear the truth from you, but they're going to get it.

You believe that people see you as larger than life and important. While this is true, they also think you're a bit full of yourself.

Your near future is still unknown, and a little scary. You'll get through wild times - and you'll textually enjoy it.

For you, love is all about caring and comfort. You couldn't fall in love with someone you didn't trust.


Mingil määral jah...

You Will Die at Age 91

Congratulations! You take good care of yourself.
You're poised to live a long, healthy life.

W00t=P

Your Theme Song is Back in Black by AC/DC

"Back in black, I hit the sack,
I've been too long, I'm glad to be back"

Things sometimes get really crazy for you, and sometimes you have to get away from all the chaos.
But each time you stage your comeback, it's even better than the last!


Ma peaks seda laulu kuulama enne...

You Are Navy Blue

You're a true adventurer. You constantly find yourself drawn to new experiences, people, and places.
Sometimes you feel quite scattered and bored. If something exciting isn't going on, you feel a bit lost.


Mitte, et see midagi ütleks...

Your Famous Last Words Will Be:

"So, you're a cannibal."


Sellega ma lõpetangi:)

esmaspäev, 13. november 2006

Ma...

Ma ei oska kirjutada...
Ma ei oska joonistada. Mitte kümnendikkugi nii hästi kui ma peaksin oskama.
Ma ei saa millegagi hakkama. No mitte veerandikukagi sellest, millega ma peaksin hakkama saama.
Ma ei tea, mida ma tahan.
Ma ei tea, kes ma olen.
Ma ei saa enam mõnedest inimestest aru.
Mul pole millegi jaoks motivatsiooni.
Ma tahaksin lihtsalt kogu elu veeta Urus, istudes sooja magamiskoti all, kallistada häid inimesi, juua sooja glögi, süüa sooja ja pehmet juustupikukest, mõelda, et väljas sajab lund ja see sädeleb tänavavalgustuse all, silitada kassi, või siis Vahurit (kes võib vajadusel natuke nurruda), kui muud üle ei jää.
Tahan tunda, et mind vajatakse.
Tahan tunda, et minust hoolitakse.
Tahan tunda, et on inimesi, kes on minu jaoks valmis kui mitte kõigeks, siis väga-väga paljuks.
Tahan tunda, et on inimesi, kes on valmis mind aitama ükskõik millal.
Tahan teada, et mind märgatakse.
Tahan, et minust tuntaks puudust, kui mind ei ole.
Tahan, et oleks palju neid, kes mõtlevad mu peale, nii siis, kui ma olen kohal kui siis, kui mind pole.
Tahan, et oleks palju rohkem neid, kelle nimel ma oleks kõigeks valmis.
Tahan, et oleks palju rohekm neid, kes seda väärt oleks.
Tahan, et oleks palju-palju inimesi, kes jookseks tänaval mind nähes mind kallistama.
Ma vajan inimesi.
Ma vajan neid, kes minust hoolivad.
Ma vajan tähelepanu.

Ja ma armastan teid kõiki.
Ja ma kallistan teid kõiki.

Ja ma vajan, et elu oleks jälle 52% normaalne.

Ja ma vajan kõiki, kellega koos saab naerda ja laulda, ilma et keegi hooliks sellest, et ma ei pea korralikult viisi, inimesi, kellega koos juua odavat veini, mõnitada osse ja piffe ja tiblasid ja Karlova gängi ja ükskõik keda veel.

Ja teie kõigiga on tore sümbioosis olla ;).
Mina võin olla teie seened.





Ma ei ole masendues.
Lihtsalt üks neist hetkedest.

Ja te võite alati tulla ja mulle midagi süüa tuua:)
Kõik mu väiksed kallid kased...

reede, 10. november 2006

Ma olen üksinda kodus.
Mialee on Tartus.
Õhtul tuleb Curunir urgu. Tal on raha.
Hakkame jooma väga tõenäoliselt.
Pole viimasel ajal seda eriti teinud.
Tahtmist ei ole olnud.
Aga arvestades seda kui valesti kõik on olnud...
Siis võiks küll ausalt öeldes.
Kahju, et Goblinit siis pole.
Ta läks endale saapaid ostma Tallinnast.
Homme lähen mina Tallinna.
Saan Riioniga kokku.
Huvitav, mida Goblin teeb...?
Ma ei taha koju minna.
Laupäeva õhtul on Metsatöll.
Mul on pilet juba ammust ajast olemas.
Ma tahaks täna Tartust ära.
Homme saab.
Huvitav, mis kell ma kohale jõuan...
Täna ma läheks hea meelega koju.
Ma jõuaks, kui ma praegu minema hakkaks.
Aga ma ei saa...
Nojah.
Töll.
Homme.
Loodetavasti on ilm ilus.
Ilm.ee väitel küll.
Pühapäeval siis koju ilmselt.
Ma tõesti ei taha...
Mida ma seal teen üldse?
Ma tean, miks ma lähen küll.
Isadepäev, Meele sünnipäev, võimalus Photoshoppi kasutada.
Ma tahan Urgu tagasi.
Ja koju ma ikkagi ei taha minna.
Üksinda vähemalt.

Saadaks kõik lihtsalt perse ja läheks praegu Tallinna?

Fakk. Tahaks küll.

Ma vist teengi seda.


Isa on kuueni tööl ja homme on ta ka tööl..

Haa.

Ma lähen.
:)

(Muusika - No-Big-Silence "War in Wonderland"
Miks inimesed räägivad liiga palju asjadest, millest nad midagi ei tea?

...

Ma olen ikka mina:)

kolmapäev, 8. november 2006

Persse.

Ma pole hetkel vist päris Dani.
Vähemalt saan ma sellest praegu aru.

Haa!:)

Elu on sitaks lill, raisk!:D

Oleme Galatea, Sillu, Seebu ja Matiga Goblini juures.
Meil on jälle Goblin! Goblin ei taha Sillut ära tappa!
Fakk, me oleme kõik nii heas tujus:)

Aa, enne kui ma eelmise postituse pooleli jätsin, tuli see sellest, et mul oli väikene probleem. Et siis kerge hüsteeriahoog või midagi. Aga see läks üle ilusti. Sillu tuli minu juurde mõne aja pärast. Siis me läksime Urgu. Kust me läksime Annelinna, korjates Uru eest Seebu ka kaasa. Käisime Erlessat vaatamas ja Sillu võttis oma asjad sealt kaasa ja tulime Goblini maja ette ja jäime Matit ootama.

Laulsime tibakene ja üritasime tuld mitte põlema saada.
Ja siis helistas Goblin. Jah, see oli tema. Kõik on hästi:) Jei:P
Me sõime makraone, mida Seebu tegi, ahjaa, Galatea ilmus ka vahepeal kohale.
Playlistis on Korpiklaani ja Manowar ja Turisas meil on glögi ja sooja teed ja kurat, kõik on vahelduseks hästi.

Elu on lill.
Raisk.
:)

teisipäev, 7. november 2006

Nii... Laupäev.
Ei ole erilist tahtmist kirjutada, aga praegu on parem kui mitte kunagi.
Metsatöll on tähtis...

Aga.

Laupäev siis.
Reedel olime mõnda aega Urus ja lõpetasime Goblini juures, kuna keegi oli Uru salaja reserveerinud ja kõik pidid ära minema.

Fakk. Pohhui. Ma lõpetan hiljem. Praegu pole hea.

esmaspäev, 6. november 2006

Urus.

Eile õhtul oli natuke paha.
Aga kõik on ok nüüd.

Kael on ikkagi valus laupäevast. Varsti peaks korda saama.
Varsti räägin laupäevast ka. See omas. Tõsiselt. :):):)

pühapäev, 5. november 2006

Mälestused ilusast ajast:)

Sain mõned GoLive pildid :D


Maailma kõige õnnelikum inimene:D

















Mu vaene väike trummipulk... Ma mäletan seda nii hästi...
Elu oli ilus:)

reede, 3. november 2006

Mõnus:)

Nautisin sooja dušši kuni sõrmed tõmbusid krimpsu:)
Praegu naudin mõnusat olemist.
Ühikas on tegelt päris hea olla.
Rahulik.
Juuksed on mõnusad. Siledad ja pehmed:)
Ja roosad ka muidugi...

Kuulates Swallow the Sun - Deadly Nightshade

Muhihiii:B
Varsti on KONTSERT!:)
Nädal ja 1 päev veel Tallinna Töllu (ja Taaki ja Swallow the Suni ja Skyforgeri) kontserdini!:):):):):):):):)
Ja sa tahad karjuda.
Ja naer su sees pulbitseb ja keeb.
Ja sa vaatad, kuidas aknad nutavad udust.
Ja miski suur su sees tahab midagi öelda.
Aga kuigi sa kuuled seda, räägib ta sõnadega, mida sa ei mõista.

Ja naer su sees pulbitseb ja keeb.

Hmm...

Elu on huvitav.
MINUGA on kõik hästi.
:)
Ehh.

THIS IS A WAR IN WONDERLAND,
DO IT BABY, YES YOU CAN!
BURN YOUR DREAM RIGHT OFF THE GROUND,
CAUSE YOU DON'T NEED IT!

Yep.
NBS.

THIS IS WAR IN WONDERLAND!

Hea, et mu õde kodus pole (halb, et ta on Šotimaal ja mina ei ole), sest NBS on asi, mida peab vaaaljusti kuulama.

Kõik saab absoluutselt ja täiesti korda, mis korras ei ole.


Mina muutun.

Elu algab uuesti.

Sama elu, sama mina. Aga mitte päris.

Otsused...

Ma olen jõudnud paarile tähtsale järeldusele.

Aga sellest me ei räägi veel niipea.

*Kallid*

I'M A PSYCHO CREEPING.
:)



Ei... tegelikult ei ole asjad üldse halvasti. Tõsiselt.

Väljas on talv.

Ja ma tean, kes ma olen ja mida ma tahan. Kuigi mitte seda, mis kõigest saab... Aga see selgub nagunii hiljem.

Võibolla homme Haapsalusse.


Mul on läpakat vaja.

Päriselt.

Aruvit on suht läbi omadega, jookseb pidevalt kokku. Aga ma kustutasin hulga muusikat ära, nii et nüüd on natuke ruumi siin veel.

Photoshoppi on vaja. Ja enne 13. kuupäeva.


Mul on hea olla.
Sest vahelduseks on kõik täiesti korras.
(Kuigi tegelikult ei ole ka. Aga samas on ka... ee... ma ei tea. Tähendab... ma tean. Aga ma ei oska seda kuidagi väljendada... Et... jah. MINA tean, kuidas asjad on, see on kõige tähtsam;))

FIRE!
FIRE!
FIRE!


Shallallaa.

Lugema peaks...
Varsti lähen dushi alla.
Ja Urgu tagasi.
Mialee on Urus.
Angelic ka.
Ja Dru ja Deira ja veel hulk inimesi...

FIRE!
FIRE!
FIRE!

CAN YOU SEE MY TEARS OF
FIRE!
FIRE!
FIRE!
EVERLASTING MELTDOWN
FIRE!
FIRE!
FIRE!
LAVA FROM MY EYES!

FIRE!
FIRE!
FIRE!
CAN YOU SEE MY TEARS OF
FIRE!
FIRE!
FIRE!
EVERLASTING MELTDOWN
FIRE!
FIRE!
FIRE!
LAVA FROM MY EYES
FIRE!
FIRE!
FIRE!
CAN YOU SEE MY TEARS OF
FIRE!
FIRE!
FIRE!
EVERLASTING MELTDOWN
FIRE!
FIRE!
FIRE!
LAVA FROM MY EYES!

Väga kahtlane postitus, jah.
Aga mul pole mingit tahtmist kõigest, mis on juhtunud, täpselt kirjutada.

Sest midagi pole juhtunud.
Midagi pole kirja panna.

Käisin esmaspäeval Kadrinas.

Elesgal on lahe.

Täna ma varastasin poest küünla...
See pole hea, ma tean.
Aga ta oli seal, kuhu viib kassalint juba äraostetud asjad.
Nii et see oli tegelikult sama, mis tänavalt leitud küünal endale võtta.
Nojah.
Mitte päris muidugi.
Aga muidu oleks keegi teine selle nagunii endale võtnud.
Vahet pole ju.
MINUL läheb seda vaja.

Hingedepäeval ei pannud ma ühtegi küünalt põlema.
Aga ma olin Urus ja seal põlesid küünlad küll.

Ma ei taha kiirnuudleid.

Kas ma juba mainisn, et võibolla lähen homme Haapsallu?

Millalgi on plaanis helistada perearstile ja käia tervist kontrollimas.
Lihtsalt igaks juhuks.
Millegi üle kaevata ei ole, peale rahapuuduse ja ilmselt juba kroonilise nohu, millest on suhtkoht pohh juba.

Aa, ma teen parem kähku, on väike lootus saada DnDd mängida.



Peaks tööd otsima...


Aga ma kallistan kõiki, kes minust hoolivad ja kellest mina hoolin.
Ja mul on hea meel, et teid nii palju on.
Sõbrad on tähtsad.

pühapäev, 29. oktoober 2006

RASPBERRY HEAVEN!

Azumanga Daioh=P

Vaatasin seda Urus täna õhtul, Vahur ilmus kohale ja nägi seda natuke. Ta peksis end vastu pead ja korrutas pidevalt omg ja wtf. ;)

Pink and fluffy.


Nädalavahetus... väga palju animet;)
Nädalavahetuse veetsin üldiselt Kärtsu juures Kärtsu voodi peal Kärtsu läpakast animet vaadates. Esimesel päeval ja öösel ja hommikul ja lõunal ja pärastlõunal olime kolmekesi, mina, Mati ja Kärts, siis lisandus millalgi meiega Erlessa.

The Twelve Kingdoms on H E A.

Oh yeah.

Kas midagi oli veel?

Mm, vist mitte.

Homme käin korra Kadrinas.

reede, 27. oktoober 2006

Ikka veel õnnelik ja ikka veel roosa (kuigi viimast juba vähem)

Täna lubas tormi. Homme ka. Tahaks kodus olla.
Käiks rannas vaatamas, kuidas meri on...
Ma pole nii ilgelt ammu merd näinud:(
Ja ma ei tea, mida ma nädalavahetusel teen üldse...
Võibolla lähen koju ka, aga kahtlen selles.
Eeneti joonistusvõistluse pilt tuleb valmis saada! Õpetasin emale telefoni teel, kuidas salvestada photoshopis pilte nii, et taust jääks läbipaistev. Ei kujuta ette, kuidas see õnnestus... Eks näeb. Isale pean veel helistama. Meele helistas ka millalgi, pole veel tagasi helistanud. Hmm, Allyle helistan ka, siis üritan Curunirile pintslid anda, et need õigesse kohta jõuaksid, lähen raamatukogust läbi ja Urgu.
Plaan on vähemalt hetkel selline.
Shallallaa.
Käisin dushi all.
Hea on olla.

Aga midagi... kummalist on, millest ma ei suuda aru saada... Ärevus...
Ma ei saa aru.

Kuulates No Big Silence'it

neljapäev, 26. oktoober 2006

*on õnnelik ja roosa*

Nagu ikka

Elan Urus suuremalt jaolt.
Rocky ajal olin natuke haige ja magasin suurema osa asjast maha nurgas diivani peal. Kahju. Aga muidu tundus lahe olevat.
Ma näitan millalgi oma haiget kostüümi ka.
Nüüd on mu juuksed roosad juba.
Varsti on veel roosamad.
Kui veab, olen varsti enam-vähem blond jälle...
Nädalavahetusel võibolla käin korra Kadrinas, kuna enamik väikseid värdjaid koolivaheajaga inimesi paistab sinna minevat. Pluss veel Mialee. Hmm, ta pidi täna siia tulema, aga Urus on mingi üritus, kuhu meist keegi vist ei lähe, ma ei tea, vaatab. Mina saan täna Marge ja Liisaga vahelduse mõttes kokku.

Urg on tore. Eile oli mõnus, seal oli koristatud ja Stu tegi köögis pannkooke. Tõime Gala juurest moosi ja mett. Mesi oli Gala jaoks, sest ta on haige. Talle ei meeldi mesi. Aga ta sõi seda ikkagi täiesti vabatahtlikult:P

Vahepeal oli igav, lugesin raamatut vahelduseks. Lõpuks sain Gobliniga HOMMi mängida. Millalgi ilmus Mati välja ja tõi ilge hunniku animet8)

Vaatasin natukene üle läpaka ja sain Goblinilt pähe ja sain korralikult vaadata. Iik, anime ON lahe:). Hellsing!:) Weeeeeee=D

Täna käisin koolis hommikul vara, siis Elinaga kaltsukates. Vaatasin nahkmantleid, aga saada polnud midagi. Käisin poes, ostsin süüa, vaatasin, kas keegi on veel Urus ja tulin koju.

11.11!:)
Väga tähtis kuupäev;)
Siis on Töllu kontsert.
Ja Taak ja Skyforger ja Swallow the Sun (või midagi sarnast. Soome bänd. Nimi läheb pidevalt meelest...)
Mul on pilet olemas:)
Selle kuu lõpuni 135.-
Siis on 150.-

Deem.
Tahaks loomaaeda.

Oi, Kariniga peaks rääkima, kui ma tema juurde jääda tahan peale kontserti.

Jep.

Peaks Elesgalist endale uue kunstiprojekti muretsema. Masendav, ma ei saa aru, miks ma seda vabatahtlikult teen... Ärge laske Curuniril endaga Elesgalist rääkida!

Pean meelde jätma, et ma Allyle pintslid tagasi saaksin antud.

Kaheks lähen Gobliniga korra Annelinna, toon oma asjad tema juurest ära.

Curuniriga peaks rääkima sellest, et äkki saab koos temaga Kadrinasse hääletada.

Leilalt peab uurima, mida tema nädalavahetusel teeb. Nagunii läheb Rakverre... Vaatab.

Midagi oli veel...

Ahjaa, Erlessaga mu ilmaplatsi rollist ja ohfuckrahatulebjuäramakstaappi!

laupäev, 21. oktoober 2006

Tartus tagasi:)

Eile käisin kodus.
Nägin kutsusid ja kiisusid.
Ja aeda.
Sain kohvi ja kooki.
Hmm.
Tartusse tulin bussiga.
Isa andis bussiraha.
Bussipileti hinnat on MASENDAVAD!:|
120.- täispilet8|
Ma mäletan, kui sai mingi 60 eeguga hakkama.

Ahjaa, ja ma olen nüüd punapea.

Täna on Rocky Horror Picture LARP Show.
:)

neljapäev, 19. oktoober 2006

Ohjah

Täna öösel oli paha.
Värisesin üleni.
Praegu on ok.
Väsinud olen ainult.

kolmapäev, 18. oktoober 2006

Shallallaa

Täna on ilmselt sitt päev.
Pohhui.
Mul on hea tuju.
Hetkel on kõik hästi.
Yay.

teisipäev, 17. oktoober 2006

Ma armastan oma hunte

Aga tahaks koju...
Täna on hea päev.
Aga hing on ikkagi nii rahutu, nii rahutu ja ei tea, milles asi on.

Ahjaa.
Õppetund nr 1.
Kui paned panni pliidile sooja, ära mine arvuti taha, sest sa unustad nagunii panni ära.

Ja õppetund nr 2.
...
Seda ma ei mäletagi enam.
Ütleme siis lihtsalt, et munadele tuleb õli panna. Ja täpselt õige palju soola. Siis on nad head.

Summon 5l A+ verd!

Ma ei saa pealkirjas mainitut teha, sest ma pole veel epic doonorilevelil. Alles teisel.

Mul on nüüd protection from vampires rinnamärk:)

Ja suur Kalevipoja shokolaad. Ja doonorikaart. Ja kilekott ka loomulikult. Ja üksainuke auk käes:)

Natuke väsinud olen, aga see on vist loomulik.

Praegu tegelen kodus paari asjaga, käin dushi all ja joonistan ja värki ning kaon Urgu.

Täna on hea päev.

Vaatasin oma viimase aja postitusi, neis on mingi ilgem paanika.

Aga see on täna üle läinud ja loodetavasti ei tule eriti tagasi ka. Sest see on tõsiselt häiriv.

Njah.

Kui veab, läheb kõik edaspidigi hästi:)

Neljapäeval või reedel lähen koju ja laupäeval tagasi.

Rocky!;)

Midagi oli võibolla veel öelda...

Ah, pohh, vahet pole:)

esmaspäev, 16. oktoober 2006

Ma ju ei tea!

Ma tahan end tühjaks karjuda. Üleni. Nii, et minus poleks enam tunderaasugi alles.
Aga ma ei saa. Lihtsalt ei saa.
Sest ma ei tea, mida kuradit ma endast välja peaksin saama.
Ja see täidab mind üleni ja sosistab mind täis tühjust.
Ja ma ei tea, mis see on.

Ja ma kardan.

Ja nutan.

Ja ei tea, ei tea mitte midagi.

Ma kardan.

Ja kõige hullem on, et ma ei tea kelle ja mille pärast.



Aga on põhjust!



Ja rahutus pureb mu hinge kuni lõpuni.

Mul hakkavad paanikahood varsti tekkima nii.



Ja ma ei saa mitte midagi teha.


Teadmatus on õnnistus.



Aga nojah, kes meist ikka kunagi õnnistatud olla on tahtnud.


Ikkagi. Tahan karjuda.



Kas keegi koos minuga öösel kella nelja paiku koos Monte Carloga Uru katusele Metsatöllu laulma tahab tulla?