Tüng, 2008 läheb minema. Paras, ise on süüdi, et nii mõttetu aasta on. Ta küll üritab võimalikult kaua vastu pidada, aga see on mõttetu. See ühesekundiline 2008.01 Beeta ei muuda midagi.
(Samas, 2009 on halvem, ma ei tea täpselt, mille poolest, kus ja kuidas, aga halvem igatahes. Samas muidugi ka huvitavam. Aga me kõik teame, et huvitavad ajad ei võrdu tavaliselt millegi positiivsega.)
Haa! Ka minul on follower!
Feels great and superior, btw.
Varsti tuleb larp. Hirmus mõeldagi, mida kõike Curuniri fantaasia välja mõelda võib, millest me veel midagi ei tea. Blasfeemia. Ei, see on ikkagi äge sõna, olgugi, et seda olemas ei ole.
Mul on Miki Hiirega lips.
kolmapäev, 31. detsember 2008
reede, 26. detsember 2008
neljapäev, 25. detsember 2008
kolmapäev, 24. detsember 2008
teisipäev, 23. detsember 2008
23:43
Ma ei tea, kuidas ma saan midagi üles leida, kui ma ei tea, mida ma otsin.
Hmm. Meil on laua otsas kaunistatud jõulumänd.
Homme on jõulud.
Hmm. Meil on laua otsas kaunistatud jõulumänd.
Homme on jõulud.
Yule time
14:47 on ääretult kummastav ja müstiline kellaaeg. Ma ei saa sellest aru.
Väljas möllab tuul ja ma nägin mõnda lumehelvest.
Inimesi on liiga palju.
Tartu on hea.
Tahaksin, et Urus oleks jõulupidu.
Kõik lähevad ära, mina ka.
Hm, peaksin larbi kohta midagi uurima.
Tunniplaan on vaja üle vaadata, aga sinna on aega. Hetkel on mul 29 ainepunkti, aga see on vaevalt jääv seis.
Mu +7 küüs on ikka veel funktsioneeriv ja selle müügitädi müügistrateegi oli väga hea, ma soovin talle siinkohal edu.
Mind jõllitab koletu silinderpüramiidikujuline part, kes meenutab mulle sellist klouni, kes hiilib öösel võõrastesse majadesse, mõlemas käes rõõmsavärviline mootorsaag.
esmaspäev, 22. detsember 2008
pühapäev, 21. detsember 2008
Jõulud?
Käisime metsas ja tõime kuuse.
Meil oli paberilipik, et me tohime metsast puu võtta.
Metsas oli märg, aga lumi oli maas.
kolmapäev, 17. detsember 2008
esmaspäev, 15. detsember 2008
ÕIS ahju!
Ma üritan praegu tegeleda ainetele registreerimisega. Minu õppekava järgi on kõik üldiselt ok, paistab, et eesti keelde saame me uue õppejõu, kes mulle ilmselt nii närvidele ei käiks kui praegune.
Aga praegu üritan ma täita neid suuri lünki, mis mul tunniplaanis on.
See pole üldse lihtne tänu ÕISile. Ma leidsin, et zoosemiootika kõlab üpris põnevalt ja et ta oli ÕISi järgi esmaspäeval kell 12, kus mul on suur auk, siis ma regasin sinna ära. Otsides täidet sama päeva kella kaheks, selgus, et zoosemiootika on ka sel ajal. Vaadates oma tunniplaani, kus kõik mu ained on välja toodud, selgus, et see algab hoopis kell 10, ajal, mil mul juba on üks loeng.
Eeldades, et ehk on tunniplaanis olevad ajad kõige õigemad, regasin ma end seal maha.
Siis hakkasin ma otsima uut ainet, mida selle asemele panna.
Siis selgus, et eesti keel, mis on kohustuslik, on esmaspäeval kell 12. Tunniplaani järgi on see teisipäeval kell 10. X(
Ja ma olen alles esimese lünga juures ja mul on vaja veel kuus ainepunkti võtta, et mu tunnilaan oleks normaalne. Ma tahaksin kevadsemestriks vähemalt kaheksat ainepunkti veel.
FFS...
Aga praegu üritan ma täita neid suuri lünki, mis mul tunniplaanis on.
See pole üldse lihtne tänu ÕISile. Ma leidsin, et zoosemiootika kõlab üpris põnevalt ja et ta oli ÕISi järgi esmaspäeval kell 12, kus mul on suur auk, siis ma regasin sinna ära. Otsides täidet sama päeva kella kaheks, selgus, et zoosemiootika on ka sel ajal. Vaadates oma tunniplaani, kus kõik mu ained on välja toodud, selgus, et see algab hoopis kell 10, ajal, mil mul juba on üks loeng.
Eeldades, et ehk on tunniplaanis olevad ajad kõige õigemad, regasin ma end seal maha.
Siis hakkasin ma otsima uut ainet, mida selle asemele panna.
Siis selgus, et eesti keel, mis on kohustuslik, on esmaspäeval kell 12. Tunniplaani järgi on see teisipäeval kell 10. X(
Ja ma olen alles esimese lünga juures ja mul on vaja veel kuus ainepunkti võtta, et mu tunnilaan oleks normaalne. Ma tahaksin kevadsemestriks vähemalt kaheksat ainepunkti veel.
FFS...
reede, 12. detsember 2008
Say it out loud, how hard can it be
A big bug bit a bold bald bear and the bold bald bear bled blood badly.
Can you can a canned can into an uncanned can like a canner can can a canned can into an uncanned can?
If you must cross a course cross cow across a crowded cow crossing, cross the cross coarse cow across the crowded cow crossing carefully.
The sixth sick sheik's sixth sheep's sick.
A poem. Didn't bother with the line breaks. It doesn't help anyhow.
Three sweet switched Swiss witches Watch three washed Swiss witch Swatch watch switches. Which sweet switched Swiss witch watches Which washed Swiss witch Swatch watch switch?
neljapäev, 11. detsember 2008
Insener Garini hüperboloid
Nonäed, ma blogiksin palju rohkem, kui meie arvuti nii frustreeriv ei oleks.
Ma kasutasin täna suulises kõnes sõna "frustreeriv", sest see kõlab intelligentsemalt kui "kohutavalt häiriv" või "nõme" või "vihaleajav".
Kool oli täna ootamatult mõttetu.
Samas on valgete kuubikute kleepimine kõvasti nõmedam, kuigi see jääb mul nüüd väga pikaks ajaks Metsluikedega seostuma.
True Blood on muuseas ootamatult hea sari. K2rtsu käest saime. Võite vaadata. Seal on vampiirid, aga see pole nii oluline kui kõik muu kokku.
Berilac polnud "Firefly'd" näinud, mis on väga vale, sest kõik inimesed võiksid seda näha ja siis FOXi pihta kive loopida, sest nad on idikad. Tavaliselt vändatakse häid sarju nii kaua kuni need kohutavaks muutuvad või siis heal juhul niikaua kuni allakäigu märgid hakkavad vaikselt nähtavale tulema. See, et ajaloo 25 parima ulmesarja hulka kuuluvast seeriast näidatakse teles 11 osa valminud 14st ja siis lõpetatakse selle tootmine ära, lihtsalt lambist, on pisut harvemini kasutatud võte.
Kui arvuti nii tüütu ei oleks, siis ma võiksin rääkida talvisest Tartust, kus puudeokstele on kleebitud valget lund ja kus kõik särab talvetuledes. Ma võiksin rääkida sellest, kuidas Vennaskond elab, kuidas ammukuuldud laulud saavad uuteks ja elavad igavesti üle Kaarsilla kõndides ja vaikselt kulgevat vett vaadates ja kuidas öisel Raekoja platsil hõõgveini hõngu sisse hingates on musta lipu valgus lähemal ja kaugemal kui kunagi varem.
Ma jutustaksin langevatest helvestest, mis ei ole nii ideaalsed nagu igavene lumi. Rotundist, mille peal on salajased teated, ajaväravatest ja värsketest madalatest haudadest Toomemäel, mida valvavad verised lumememmed.
Salaaiast, kus õitsevad roosid keset talve ja purskkaevust mida ümbritsevad madalad pingid ja mida kõike valvavad tummad tumedad puud ja kus meie jalajäljed said esimesteks.
Suitsetav naine kassiga või kass suitsetava naisega, ma ei tea kindlalt, kumb.
Katedraal ei ole Tartu süda, aga ta võib olla vasak kops või üks neer.
Piparkoogid võtavad üle.
Aga see ei loe.
Mitte miski ei loe.
Elagu maailmarevolutsioon!
Ma kasutasin täna suulises kõnes sõna "frustreeriv", sest see kõlab intelligentsemalt kui "kohutavalt häiriv" või "nõme" või "vihaleajav".
Kool oli täna ootamatult mõttetu.
Samas on valgete kuubikute kleepimine kõvasti nõmedam, kuigi see jääb mul nüüd väga pikaks ajaks Metsluikedega seostuma.
True Blood on muuseas ootamatult hea sari. K2rtsu käest saime. Võite vaadata. Seal on vampiirid, aga see pole nii oluline kui kõik muu kokku.
Berilac polnud "Firefly'd" näinud, mis on väga vale, sest kõik inimesed võiksid seda näha ja siis FOXi pihta kive loopida, sest nad on idikad. Tavaliselt vändatakse häid sarju nii kaua kuni need kohutavaks muutuvad või siis heal juhul niikaua kuni allakäigu märgid hakkavad vaikselt nähtavale tulema. See, et ajaloo 25 parima ulmesarja hulka kuuluvast seeriast näidatakse teles 11 osa valminud 14st ja siis lõpetatakse selle tootmine ära, lihtsalt lambist, on pisut harvemini kasutatud võte.
Kui arvuti nii tüütu ei oleks, siis ma võiksin rääkida talvisest Tartust, kus puudeokstele on kleebitud valget lund ja kus kõik särab talvetuledes. Ma võiksin rääkida sellest, kuidas Vennaskond elab, kuidas ammukuuldud laulud saavad uuteks ja elavad igavesti üle Kaarsilla kõndides ja vaikselt kulgevat vett vaadates ja kuidas öisel Raekoja platsil hõõgveini hõngu sisse hingates on musta lipu valgus lähemal ja kaugemal kui kunagi varem.
Ma jutustaksin langevatest helvestest, mis ei ole nii ideaalsed nagu igavene lumi. Rotundist, mille peal on salajased teated, ajaväravatest ja värsketest madalatest haudadest Toomemäel, mida valvavad verised lumememmed.
Salaaiast, kus õitsevad roosid keset talve ja purskkaevust mida ümbritsevad madalad pingid ja mida kõike valvavad tummad tumedad puud ja kus meie jalajäljed said esimesteks.
Suitsetav naine kassiga või kass suitsetava naisega, ma ei tea kindlalt, kumb.
Katedraal ei ole Tartu süda, aga ta võib olla vasak kops või üks neer.
Piparkoogid võtavad üle.
Aga see ei loe.
Mitte miski ei loe.
The peoples' revolution .... will arrange its revolutionary organisation from the bottom up and from the periphery to the centre, in keeping with the principle of liberty.
- Bakunin
The passion for destruction is also a creative passion.
- Bakunin
You cannot buy the Revolution. You cannot make the Revolution. You can only be the Revolution. It is in your spirit or it is nowhere.
- Le Guin
Elagu maailmarevolutsioon!
teisipäev, 9. detsember 2008
esmaspäev, 8. detsember 2008
Smurfid on sinised, sest neil on külm
Käisin kodus.
Sain süüa.
Saun oli ka.
Neljapäeval on Töll.
Mordi maalimine on hetkel ääretult nüri tegevus.
Lumi.
Sain süüa.
Saun oli ka.
Neljapäeval on Töll.
Mordi maalimine on hetkel ääretult nüri tegevus.
Lumi.
neljapäev, 4. detsember 2008
Go-go-power-rangers-girls
Ka sina teadsid, et 82% inimestest pealkirjastab oma blogipostituse alles pärast kogu teksti valmiskirjutamist?
Ma mõtlesin selle just praegu välja, sest ma tahtsin.
Aga jah, ma leidsin, et on oluline öelda, et mina kuulun nende 82% hulka.
Elagu enamuse hulka kuulumine!
Confused you?
Ha! Sa kaotasid just mängu!
Ma mõtlesin selle just praegu välja, sest ma tahtsin.
Aga jah, ma leidsin, et on oluline öelda, et mina kuulun nende 82% hulka.
Elagu enamuse hulka kuulumine!
Confused you?
Ha! Sa kaotasid just mängu!
Goblin revolution
Hmm, ma tahtsin kirja panna selle unenä0, mida ma paari öö eest nägin, või vähemalt niipalju kui ma sellest mäletan.
Me olime Raekoja platsil (Tartus ilmselgelt) ja väljas oli umbes selline ilm nagu praegu, väljas oli siis vist pime. Seal oli hulk rahvast ja me lugesime sekundeid uue aastani. Siis lasti rakette ja oli uus aasta. Siis me läksime mingite inimestega Supilinna poole. Ma arvan, et seal oli Mialee ja veel keegi, kelle suhtes ma kindel ei ole. Mina ja Goblin olime seal kindlasti. Supilinna lõpp oli seal, kus on Lai tänav, aga Supilinna ennast ei olnud. Unenäos oli see väga loogiline. Laia tänava kesklinnast kaugemal poolel oli mingi maakoht, mingi talu või midagi. Mõned puud olid, lund ei olnud, kõik oli roheline ja ma imestasin hetkeks, miks väljas on nii valge nagu kell oleks neli või viis, sest uus aasta ju tuli just, aga siis ma leidsin, et see on loogiline, ma ei mäleta enam, miks. Seal võis mingi seos olla talveajaga.
Igatahes, ma ei mäleta, kas teised läksid ise ära või läksime meie ära, aga igatahes lubas Goblin mulle midagi näidata ja me läksime mööda Laia tänavat, mis nüüdseks oli täitsa metsavahetee, jõest eemale. Kõndisime pisut ja pärast kurvi paremale oli tee ääres mingi väike küngas. Ümberringi olid põllud või mingid rohumaad. Me läksime selle künka peale, üle kraavi, pika rohelise rohu sees. Nüüd vist oli suvi või kevad, päike vist paistis kah, aga selles pole ma kindel.
Ma ei näinud seal midagi vaatamist väärt ja muutusin kergelt kahtlustavaks, aga Goblin näitas mulle künkas mingit luuki, mis meenutas suurt kanalisatsioonikaevu kaant. Me veeretasime selle augu pealt ära, see kukkus vist alla selle käigus. Künka sees oli näha käiku, mis võis olla umbes poolteise/kahe meetri sügavusel ja mina läksin esimesena alla. Seal oli kuiv ja pime, seinad ja põrand olid mullased/liivased ja näha oli vaevu meetri kaugusele. Goblin oli mulle järgi tulnud ja ma hakkasin kuskile suunda edasi minema. Hoolimata sellest, et see polnud olnud eriti sügaval maa all, ei pidanud ma kummarduma, et edasi minna, sest pea kohal oli ruumi piisavalt. Ma olin vaevu mõned sammud teha jõudnud, kui Goblin pidi mingil põhjusel tagasi üles minema.
See tundus kahtlane, sest põhjus, mis ta ütles, kui ta seda ütles, et tundunud eriti usutav. Ma mõtlesin, et võibolla tahab ta mu sinna käiku kinni panna või kuidagi muudmoodi mingit tünga teha ja ma läksin talle järgi, kui ta üles ronis. Siis helises telefon ja see oli kõik.
Üpris mõttetu episood, aga ma ei mäleta tavaliselt oma unenägusid.
Homme lähen koju.
Vennaskond, keda enam ei ole, esineb homme Rock Cafés. Zombid
100% post-consumer human! Reduce. Reuse. Reanimate.
Ma tahan REVOLUTION! T-särki Redcloackiga. Goblin revolution for the win!
(So many goblins in just one post...)
Me olime Raekoja platsil (Tartus ilmselgelt) ja väljas oli umbes selline ilm nagu praegu, väljas oli siis vist pime. Seal oli hulk rahvast ja me lugesime sekundeid uue aastani. Siis lasti rakette ja oli uus aasta. Siis me läksime mingite inimestega Supilinna poole. Ma arvan, et seal oli Mialee ja veel keegi, kelle suhtes ma kindel ei ole. Mina ja Goblin olime seal kindlasti. Supilinna lõpp oli seal, kus on Lai tänav, aga Supilinna ennast ei olnud. Unenäos oli see väga loogiline. Laia tänava kesklinnast kaugemal poolel oli mingi maakoht, mingi talu või midagi. Mõned puud olid, lund ei olnud, kõik oli roheline ja ma imestasin hetkeks, miks väljas on nii valge nagu kell oleks neli või viis, sest uus aasta ju tuli just, aga siis ma leidsin, et see on loogiline, ma ei mäleta enam, miks. Seal võis mingi seos olla talveajaga.
Igatahes, ma ei mäleta, kas teised läksid ise ära või läksime meie ära, aga igatahes lubas Goblin mulle midagi näidata ja me läksime mööda Laia tänavat, mis nüüdseks oli täitsa metsavahetee, jõest eemale. Kõndisime pisut ja pärast kurvi paremale oli tee ääres mingi väike küngas. Ümberringi olid põllud või mingid rohumaad. Me läksime selle künka peale, üle kraavi, pika rohelise rohu sees. Nüüd vist oli suvi või kevad, päike vist paistis kah, aga selles pole ma kindel.
Ma ei näinud seal midagi vaatamist väärt ja muutusin kergelt kahtlustavaks, aga Goblin näitas mulle künkas mingit luuki, mis meenutas suurt kanalisatsioonikaevu kaant. Me veeretasime selle augu pealt ära, see kukkus vist alla selle käigus. Künka sees oli näha käiku, mis võis olla umbes poolteise/kahe meetri sügavusel ja mina läksin esimesena alla. Seal oli kuiv ja pime, seinad ja põrand olid mullased/liivased ja näha oli vaevu meetri kaugusele. Goblin oli mulle järgi tulnud ja ma hakkasin kuskile suunda edasi minema. Hoolimata sellest, et see polnud olnud eriti sügaval maa all, ei pidanud ma kummarduma, et edasi minna, sest pea kohal oli ruumi piisavalt. Ma olin vaevu mõned sammud teha jõudnud, kui Goblin pidi mingil põhjusel tagasi üles minema.
See tundus kahtlane, sest põhjus, mis ta ütles, kui ta seda ütles, et tundunud eriti usutav. Ma mõtlesin, et võibolla tahab ta mu sinna käiku kinni panna või kuidagi muudmoodi mingit tünga teha ja ma läksin talle järgi, kui ta üles ronis. Siis helises telefon ja see oli kõik.
Üpris mõttetu episood, aga ma ei mäleta tavaliselt oma unenägusid.
Homme lähen koju.
Vennaskond, keda enam ei ole, esineb homme Rock Cafés. Zombid
100% post-consumer human! Reduce. Reuse. Reanimate.
Ma tahan REVOLUTION! T-särki Redcloackiga. Goblin revolution for the win!
(So many goblins in just one post...)
kolmapäev, 3. detsember 2008
teisipäev, 2. detsember 2008
Pikad näpud, käpud, räpud
Mialee läks magama.
Meil oli enne väike reis läbi ühika. Siin ja seal ja iga nurga peal. Ühikas on palju inimesi. Ma tunnen neist juba päris mitut.
Maalin veel väheke, aga see lõuend ei meeldi mulle. Meh. Varsti ostan veel ühe lõuendi. See on kah säärane lõuend, mis mulle ei meeldi. Aga kunstipoest muud ei saa.
Nii. Plaanis on Martin läbi lugeda. Ma veel täpselt ei tea, kellelt seda saada, kuigi ma tean, et kellelgi seda kindlasti on...
Kool ja värki. Mul on tunne, et ma ei oska joonistada, aga õnneks oskavad teised veel vähem, muidu oleks mul eriti fail tunne.
Täna läksin sinnasamusessegi, rahvalaulu. Jäin umbes kaks minutit hiljaks ja klassis ei olnud kedagi. Passisin veidi aega seal, aga kui kedagi ei tulnud lasin jalga. Eelmises tunnis ei olnud, sest võimlemine oli, nii et äkki seal öeldi midagi produktiivset selle kohta, miks tänase loengu asemel tühjus oli...
Nädalavahetusel lähen vist siiski koju.
Lallalaa. Ma tahtsin midagi muud öelda tegelikult. Aga ma ei mäleta mida, nii et ma jätan selle postituse nii toredalt mõttetuks nagu ta on. Hurraa.
Päkapikkudel on raske tulla, kui sussid aknalaual ei ole.
Meil oli enne väike reis läbi ühika. Siin ja seal ja iga nurga peal. Ühikas on palju inimesi. Ma tunnen neist juba päris mitut.
Maalin veel väheke, aga see lõuend ei meeldi mulle. Meh. Varsti ostan veel ühe lõuendi. See on kah säärane lõuend, mis mulle ei meeldi. Aga kunstipoest muud ei saa.
Nii. Plaanis on Martin läbi lugeda. Ma veel täpselt ei tea, kellelt seda saada, kuigi ma tean, et kellelgi seda kindlasti on...
Kool ja värki. Mul on tunne, et ma ei oska joonistada, aga õnneks oskavad teised veel vähem, muidu oleks mul eriti fail tunne.
Täna läksin sinnasamusessegi, rahvalaulu. Jäin umbes kaks minutit hiljaks ja klassis ei olnud kedagi. Passisin veidi aega seal, aga kui kedagi ei tulnud lasin jalga. Eelmises tunnis ei olnud, sest võimlemine oli, nii et äkki seal öeldi midagi produktiivset selle kohta, miks tänase loengu asemel tühjus oli...
Nädalavahetusel lähen vist siiski koju.
Lallalaa. Ma tahtsin midagi muud öelda tegelikult. Aga ma ei mäleta mida, nii et ma jätan selle postituse nii toredalt mõttetuks nagu ta on. Hurraa.
Päkapikkudel on raske tulla, kui sussid aknalaual ei ole.
Tantsime!
Mialee läks surnuaeda. Ta tuleb sealt tagasi.
Ma käisin päris massööri juures. Ma ei viitsi mõelda, kas see on õige sõna või ei.
Ma pean meelde jätma, et homme on jälle võimlemine. Kuna esimene loeng on eesti keel, on selle meeldejätmine vist üpris lihtne.
Maalisin täna ühe pildi. Masendav tunne on mitte osata maalida. Hetkel oleks muidugi palju juurde andnud hea pintsel. Millalgi, kui mul raha on, pean mõne muretsema. Lõuendeid on ka vaja. Ma üritan lähipäevil oma ainsa allesjäänud lõuendi ära kasutada koolitöö jaoks. Maalimises oleks vaja mordiga tegeleda, aga täna jäid kaks maali ära, sest UT sai vanaks, ja eelmine kord... oli ka midagi. Võimlemine, ma pakuks, aga ma pole kindel.
Pöidla otsas on täpp. Kunagi oli see nahaalune verevalum, aga nüüd on see lihtsalt mingi klomp, mis ei kavatse sealt kunagi ära kaduda. See on muidugi tillukene ja ei ole valus, aga see häirib mind oma olemasoluga.
Ma ei tea, kus mu fotokas on. Seal sees on pildid. Ma peaks selle üles leidma. Meele fotokas on riiulis, aga see ei tähenda midagi. Seal sees ei ole pilte ja see ei ole minu oma. Mialeel on ka fotokas.
Tahaks ikkagi Tallinlastele külla minna. Samas pole ma väga sotsiaalses tujus viimasel ajal. Ma ise ka ei tea. Tahaks inimestega suhelda, aga nagu väga ei viitsi.
Larp oli ka, eksole. Ei oska midagi öelda, see oligi nagu lihtsalt ajatäiteks mõeldud. Mõnele täitsa meeldis, mõnel polnud ilmselt nii põnev. Osa (sub)plotti läks kaduma, sest mängijaid sai ümber vahetatud ja ära kaotatud ja pool rollidest olid sellised, kus ma rääkisin inimestele MSNi teel natuke nende taustast ja lasin neil ülejäänud osa rollist ise teha, nii et kui keegi sai ümber vahetatud ja nad polnud mulle rolli saatnud, pidin ma selle oma niigi segi olevas peas taastama ja unustasin paar asja ära. Mitte midagi väga olulist, aga paar pisikest asja, mida oleks saanud sisse tuua. Ei, väga hullu ei olnud midagi, kuigi ma olin suht paanikas briifide ajal. Ma ei tea... kunagi teen ma veel ühe larbi. Ei, mitte sellest seeriast. Ning jah, Erlessa (ja need teised, kes huvi tunnevad) Terrat ei ole niipea oodata. Mul puudub korralik nägemus ja huvi ja motivatsioon selle sarja jätkamiseks. Võibolla teen ma ühe mängu, mis on samast seeriast, aga mingi 5/50/500 aastat tulevikus. Kui see tuleb, siis suvel millalgi.
Segadus.
Ma peaksin magama minema.
Ma ei saa korralikult magada ja tõusmine on veel eriti häiriv.
See on vast sellest, et päikest ei ole ja vitamiine on vähe.
Ma lähen võtan kapist ühe porgandi.
Ma ostsin täna jogurtit ja porgandit ja ühe jõuluvana. Esimene ja viimane on otsas. Poes nägin Kõusti, kes ei oska makarone keeta. Harjutamine teeb meistriks, hurraa.
Veni, veidi, viitsi.
Ma panen küünla ka põlema.
Musta värvi küünal on.
Porgand on oranž. Musta värvi porgandeid on ka muuseas olemas. Aretatud, mitte GMO. Viimased võivad ka mustad olla, aga ma ei pidanud siinkohal neid silmas.
Töll tuleb. Koos Kukerpillidega. Tahaks neid näha/kuulda, aga ma ei tea, rahaga on kitsas. Ma arvan, et peaks siiski minema. Kuidagi. Rollimängijate kokkusaamine jääb niigi raha pärast ära.
Tahaks midagi head ja ilgelt vürtsikat süüa. Nagu see toit panges, mida Taliesin tellis.
Anna andeks Vahur, mul läks meelest, et sa tuunikala ei söö. Aga kiisu oli vähemalt väga õnnelik.
Neko!^^
Ma üritan Meistrit ja Margaritat lugeda, aga ei jõua kuidagi selleni, sest mul on see raamat kommentaaridega selle kohta kõrval ja mul kulgeb sissejuhatusest kaugemale jõudmine kuidagi eriti aeglaselt...
Millalgi tahaks Riski mängida küll.
Jõulukinkide peale on vaja mõelda>.<
See pole üldse see, kui see on kohustus.
38x46 lõuendeid. Mitupalju. On vaja.
Ma tahan seda jõulupidu, mis meil Urus oli. See oli ääretult vahva. Kuidagi südamlik ja nii. Urg... Niu-niu-niu-niu-niu. Tahan Urgu!:( Paha Tartu linnavalitsus. Nende süü on see, et Urg ei saa remonti teha. Urg on liiga lahe ja intelligentne, et siin DJsid välja õpetada.
Olen soo-oo-oooo...
Ma käisin päris massööri juures. Ma ei viitsi mõelda, kas see on õige sõna või ei.
Ma pean meelde jätma, et homme on jälle võimlemine. Kuna esimene loeng on eesti keel, on selle meeldejätmine vist üpris lihtne.
Maalisin täna ühe pildi. Masendav tunne on mitte osata maalida. Hetkel oleks muidugi palju juurde andnud hea pintsel. Millalgi, kui mul raha on, pean mõne muretsema. Lõuendeid on ka vaja. Ma üritan lähipäevil oma ainsa allesjäänud lõuendi ära kasutada koolitöö jaoks. Maalimises oleks vaja mordiga tegeleda, aga täna jäid kaks maali ära, sest UT sai vanaks, ja eelmine kord... oli ka midagi. Võimlemine, ma pakuks, aga ma pole kindel.
Pöidla otsas on täpp. Kunagi oli see nahaalune verevalum, aga nüüd on see lihtsalt mingi klomp, mis ei kavatse sealt kunagi ära kaduda. See on muidugi tillukene ja ei ole valus, aga see häirib mind oma olemasoluga.
Ma ei tea, kus mu fotokas on. Seal sees on pildid. Ma peaks selle üles leidma. Meele fotokas on riiulis, aga see ei tähenda midagi. Seal sees ei ole pilte ja see ei ole minu oma. Mialeel on ka fotokas.
Tahaks ikkagi Tallinlastele külla minna. Samas pole ma väga sotsiaalses tujus viimasel ajal. Ma ise ka ei tea. Tahaks inimestega suhelda, aga nagu väga ei viitsi.
Larp oli ka, eksole. Ei oska midagi öelda, see oligi nagu lihtsalt ajatäiteks mõeldud. Mõnele täitsa meeldis, mõnel polnud ilmselt nii põnev. Osa (sub)plotti läks kaduma, sest mängijaid sai ümber vahetatud ja ära kaotatud ja pool rollidest olid sellised, kus ma rääkisin inimestele MSNi teel natuke nende taustast ja lasin neil ülejäänud osa rollist ise teha, nii et kui keegi sai ümber vahetatud ja nad polnud mulle rolli saatnud, pidin ma selle oma niigi segi olevas peas taastama ja unustasin paar asja ära. Mitte midagi väga olulist, aga paar pisikest asja, mida oleks saanud sisse tuua. Ei, väga hullu ei olnud midagi, kuigi ma olin suht paanikas briifide ajal. Ma ei tea... kunagi teen ma veel ühe larbi. Ei, mitte sellest seeriast. Ning jah, Erlessa (ja need teised, kes huvi tunnevad) Terrat ei ole niipea oodata. Mul puudub korralik nägemus ja huvi ja motivatsioon selle sarja jätkamiseks. Võibolla teen ma ühe mängu, mis on samast seeriast, aga mingi 5/50/500 aastat tulevikus. Kui see tuleb, siis suvel millalgi.
Segadus.
Ma peaksin magama minema.
Ma ei saa korralikult magada ja tõusmine on veel eriti häiriv.
See on vast sellest, et päikest ei ole ja vitamiine on vähe.
Ma lähen võtan kapist ühe porgandi.
Ma ostsin täna jogurtit ja porgandit ja ühe jõuluvana. Esimene ja viimane on otsas. Poes nägin Kõusti, kes ei oska makarone keeta. Harjutamine teeb meistriks, hurraa.
Veni, veidi, viitsi.
Ma panen küünla ka põlema.
Musta värvi küünal on.
Porgand on oranž. Musta värvi porgandeid on ka muuseas olemas. Aretatud, mitte GMO. Viimased võivad ka mustad olla, aga ma ei pidanud siinkohal neid silmas.
Töll tuleb. Koos Kukerpillidega. Tahaks neid näha/kuulda, aga ma ei tea, rahaga on kitsas. Ma arvan, et peaks siiski minema. Kuidagi. Rollimängijate kokkusaamine jääb niigi raha pärast ära.
Tahaks midagi head ja ilgelt vürtsikat süüa. Nagu see toit panges, mida Taliesin tellis.
Anna andeks Vahur, mul läks meelest, et sa tuunikala ei söö. Aga kiisu oli vähemalt väga õnnelik.
Neko!^^
Ma üritan Meistrit ja Margaritat lugeda, aga ei jõua kuidagi selleni, sest mul on see raamat kommentaaridega selle kohta kõrval ja mul kulgeb sissejuhatusest kaugemale jõudmine kuidagi eriti aeglaselt...
Millalgi tahaks Riski mängida küll.
Jõulukinkide peale on vaja mõelda>.<
See pole üldse see, kui see on kohustus.
38x46 lõuendeid. Mitupalju. On vaja.
Ma tahan seda jõulupidu, mis meil Urus oli. See oli ääretult vahva. Kuidagi südamlik ja nii. Urg... Niu-niu-niu-niu-niu. Tahan Urgu!:( Paha Tartu linnavalitsus. Nende süü on see, et Urg ei saa remonti teha. Urg on liiga lahe ja intelligentne, et siin DJsid välja õpetada.
Olen soo-oo-oooo...
esmaspäev, 1. detsember 2008
reede, 28. november 2008
Lõpus on puänt.
Mäletate, mis häält teeb langev lumi?
Ma istun ühikas, väljast paistab mõni valge katus, aga ma tean, et õues on maa täis lörtsi ja soppa ja lumi läheb.
Kool on kohutavalt väsitav. Ma ei saa sinna midagi parata, et hommikul tõusta on jube, sest see on nii vara. Kui ma oleks umbes siis saanud vaheaega pidada, kui kõik väikesed koolilapsed seda tegid, siis oleks kõik korras, aga praegu on mul umbes nädalane unevõlg, millest ei saa enne lahti, kui ma pole vähemalt pool nädalat järjest saanud tõusta siis, kui ma ise tahan.
Muidugi on sess tulemas, siis saab magada, kuigi see tekitab ka pisut pingeid, millele ma siinkohal ei mõtle. Uni on. Kella kolmeks lähen võimlema. Shokolaadi tahaks, aga raha ei ole. Esmaspäeval saan massaaži. Raha ei ole. Laupäeval (ehk siis homme) on larp. Ma ei ole paanikaga vaevunud, sest see oleks tüütu, aga see on kusagil vaikselt olemas küll, sest kõik on täiesti segamini seoses sellega, et inimesi ei saa tulla. Aga pole hullu, kõik saab alati korda. Hitler on elus, teatavasti.
Jõulukuusk Raekoja platsil on saanud kaunistused. Iseenesest ei ole kesklinn väga jube, lühtrid mulle isegi meeldivad ja need purikamoodi asjad ka, aga probleem on selles, et neid on liiga palju.
See, et sess on detsembris, on kummaline.
Ma vaatan oma järgmise nädala tunniplaani.
Damn, ainuke asi, mis kohe läbi saab, on Euroopa ideede ajalugu. Mis muidugi tähendab, et mul on reeded vabad...!!! See on tore. Rahvalaul kestab veel kaks nädalat. Järgmise semestri ainete regamiseni on veel liiga palju aega...
Ma tahtsin siia tegelikult midagi hoopis muud kirjutada, aga suuremat osa ma sellest ei mäleta ja seda, mida mäletan, ei ole mõtet ilma osata ununenud kontekstist kirja panna.
Ma mäletan, et unes oli mingi suur kraav ja mingi teema Nõukogude Eestiga ja mingi professor ja mingi hullumaja/vangla laadne asi, mis võis olla midagi hoopis muud, aga mis oli euroremonditud ja seal oli parv. Parv oli väga oluline, seda ma mäletan. Suvi või kevad oli ka ja lõpus oli puänt.
Ma istun ühikas, väljast paistab mõni valge katus, aga ma tean, et õues on maa täis lörtsi ja soppa ja lumi läheb.
Kool on kohutavalt väsitav. Ma ei saa sinna midagi parata, et hommikul tõusta on jube, sest see on nii vara. Kui ma oleks umbes siis saanud vaheaega pidada, kui kõik väikesed koolilapsed seda tegid, siis oleks kõik korras, aga praegu on mul umbes nädalane unevõlg, millest ei saa enne lahti, kui ma pole vähemalt pool nädalat järjest saanud tõusta siis, kui ma ise tahan.
Muidugi on sess tulemas, siis saab magada, kuigi see tekitab ka pisut pingeid, millele ma siinkohal ei mõtle. Uni on. Kella kolmeks lähen võimlema. Shokolaadi tahaks, aga raha ei ole. Esmaspäeval saan massaaži. Raha ei ole. Laupäeval (ehk siis homme) on larp. Ma ei ole paanikaga vaevunud, sest see oleks tüütu, aga see on kusagil vaikselt olemas küll, sest kõik on täiesti segamini seoses sellega, et inimesi ei saa tulla. Aga pole hullu, kõik saab alati korda. Hitler on elus, teatavasti.
Jõulukuusk Raekoja platsil on saanud kaunistused. Iseenesest ei ole kesklinn väga jube, lühtrid mulle isegi meeldivad ja need purikamoodi asjad ka, aga probleem on selles, et neid on liiga palju.
See, et sess on detsembris, on kummaline.
Ma vaatan oma järgmise nädala tunniplaani.
Damn, ainuke asi, mis kohe läbi saab, on Euroopa ideede ajalugu. Mis muidugi tähendab, et mul on reeded vabad...!!! See on tore. Rahvalaul kestab veel kaks nädalat. Järgmise semestri ainete regamiseni on veel liiga palju aega...
Ma tahtsin siia tegelikult midagi hoopis muud kirjutada, aga suuremat osa ma sellest ei mäleta ja seda, mida mäletan, ei ole mõtet ilma osata ununenud kontekstist kirja panna.
Ma mäletan, et unes oli mingi suur kraav ja mingi teema Nõukogude Eestiga ja mingi professor ja mingi hullumaja/vangla laadne asi, mis võis olla midagi hoopis muud, aga mis oli euroremonditud ja seal oli parv. Parv oli väga oluline, seda ma mäletan. Suvi või kevad oli ka ja lõpus oli puänt.
teisipäev, 25. november 2008
Propagandaraha kultuurile!
Sinu valik 2011
Toeta Tallinna propagandaeelarve suunamist Euroopa kultuuripealinna objektide rajamiseks!
Toeta Tallinna propagandaeelarve suunamist Euroopa kultuuripealinna objektide rajamiseks!
kolmapäev, 19. november 2008
Must-valge maailm.
Sinine nagu surnuks külmunud inimese jäätunud silmad.
Lund sajab. Vaikselt, rahulikult, ma julgeksin isegi öelda, et malbelt. Talv hiilib aeglaselt taevast alla.
Ma nägin und, aga selle katkestas telefoni kalk äratus, nii et ma ei mäleta sellest mitte midagi.
Täna tuleb maalida. Alpi saapaid ja roostes panni ilma valget kasutamata.
Siis saab väikese töö tagasi Kultuuris.
Siis tuleb omaloomingulist rahvalaulu laulda.
Siis tuleb koos pensionäridega võimelda.
Siis võib ühikas käia ja süüa.
Siis peaks usundilukku minema.
Kõik päevad on kohutavalt etteaimatavad.
Lund sajab. Vaikselt, rahulikult, ma julgeksin isegi öelda, et malbelt. Talv hiilib aeglaselt taevast alla.
Ma nägin und, aga selle katkestas telefoni kalk äratus, nii et ma ei mäleta sellest mitte midagi.
Täna tuleb maalida. Alpi saapaid ja roostes panni ilma valget kasutamata.
Siis saab väikese töö tagasi Kultuuris.
Siis tuleb omaloomingulist rahvalaulu laulda.
Siis tuleb koos pensionäridega võimelda.
Siis võib ühikas käia ja süüa.
Siis peaks usundilukku minema.
Kõik päevad on kohutavalt etteaimatavad.
teisipäev, 18. november 2008
On the third day of Christmas...
On the third day of Christmas
the dead-to-be would meet
Three henchmen
Kool on nii kohutavalt igav. Tegelikult ei ole.
Aga koolis käimine on. Raha. Oleks vaja.
Jõulud paistavad tulevat. Sinna on üle kuu aja aega, aga mõned inimesed ei paista seda teadvat...
NATO on hiljuti paar kõvemat sõna öelnud Venemaaga seoses, mis on täitsa ootamatu. Ja see, et see on olnud ootamatu, näitab, et nad on viimasel ajal väga haledad olnud. Kuigi kindlasti on selleks mingi põhjus. Nagu ka sellel, et Venemaa okupeerib ikka veel suurt osa iseseisva riigi territooriumist ilma mingi kavatsuseta seda tegevust lõpetada.
Ma mõtlesin, et ma käin vahepeal kodus, nädalavahetusel. Ma käin seal viimasel ajal päris tihti, mulle tundub.
Meliani papagoidel on uued munad. Me kavatseme Mialeega kumbki papagoi võtta. Tekitab kindlasti natuke probleeme, aga ei midagi erilist.
Absoluutselt ei viitsi kooli minna. Ja kõige masendavam on see, et meil on huvitavad loengud.
Joonistamises, kusjuures, on teemaks klaas. Mort (nagu kõik seal kogu aeg ütlevad) koosneb kahest läbipaistvast klaasist anumast, ühest jõulukaunistuse moodi kerast, mis läigib jõulukaunistuse moodi, ja alalõualuust. Taustaks on mingi repro ja meie peame oma joonistusel jätma selge mulje, et seda see on. Mitte mingi naine või skulptuur naisest vaid joonistus naisest. Klaasi on põnev joonistada, kuigi mulle käib kogu aeg pinda see, et paber on valge. Paber võiks olla õrnalt toonitud ja siis saaks valgega läiked peale teha. Praegu on poolläiked ja läiked sama värvi, sest ma ei kavatse elu sees tervet paberit harilikuga ära värvida, et foon oleks nii tume nagu see päriselt on.
Tallinlasi tahaks näha ka. Deira juures võiks ööbida, sest see on äge. Jõulukinke ma kellelegi teha ei kavatse, ütlen kohe siinkohal ära, et kellelgi muret ei oleks. Muidugi, kui keegi tunneb väga-väga suurt tahtmist mulle midagi kinkida, siis ta võiks öelda, siis ma teen talle ka. Muidu on mul selline nõme tunne. Nii, jõuludest ei pea nüüd enam mitu kuud rääkima.
Jalgpall oli täna. Ma ei vaadanud seda. Mialee ka mitte. Me ei mäletanud, et see täna on. Ega see väga oluline mäng ei olnud, aga no Eestit päriselt võitmas näha oleks tore olnud.
Suur tahtmine on midagi teha, aga ma ei tea mida.
Inimesi pole üldse näha, kui kool on. Ma ei viitsi kedagi kunagi üles otsida ja väljas söömas käia ei saa, sest raha ei ole. See viimane on kõige häirivam. Nii ei saa üldse kellegagi suhelda:(
Aga Krooks on äge. Tahaks sinna minna, võtaks ühe külma siidri ja ühe šampinjonikiusatuse, mille sees on tulised kartulid ja peal juuuuust. Istuks diivani peale (just diivanid on need kõige ägedamad asjad) ja ajaks toredate inimestega juttu. Tore oleks ju. Aga Krooksul tuleb tegelikult sünnipäev ka. Neljapäeval. Seal peaks küll käima.
Eesti keeles on järgmine nädal kontrolltöö, inglise keelt peaks õppima ja eksamid hakkavad lähenema. Kohustuslik kirjandusega tuleks juba sel nädalal alustada, siis ei pea eksamite lähenedes järjekorras ootama ja põdema ja kiirustama. Nagunii seda tuleb ette, aga mõne asja võiks juba kätte võtta.
Meistrit ja Margaritat hakkan ka lugema, selleni jõudmine võtab pisut aega, sest ma võtsin raamatukogust sellele kommentaarid, mida paralleelselt lugeda, sest see on nii äge raamat, et ma tahaksin sellest sügavuti aru saada.
Ahjaa, seda ka, et ma käin veel umbes mingi nädal aega ravivõimlemises, sest rohkem kui kümmet korda tasuta ei saa. Ma venitan ja vehin puutoikaga koos mingite eri vanade inimestega. Novot, ma teadsin, et selg on viimasel ajal ilgelt nõmedas seisus, aga et ta nii pahasti on, seda ma ei oodanud. Arst lasi teha pilti (see on stiilne, ma paneksin selle seina peale, kui ma ei arvaks, et seda veel vaja läheb. Aga noh, röntgenpildid on kõik stiilsed.) ja saatis sinna võimlema ja massaaži saan kah, aga sinna on hiigelpikad järjekorrad. Okei, mitte just hiigelpikad. Umbes kolm nädalat või? Ma ei mäleta, millal ma arsti juures käisin. Esimesel saan esimest korda massaaži. Sergei teeb. Ta on venelane, muuseas.
Rollid meie mängu jaoks on üldiselt valmis, mõned on ära saata, aga minu poolt on vist kõik ok. Ma loodan, et keegi pettuma ei pea. Mäng on kogu aeg plaanis olnud väikese vahepalana tühjas talvekalendris, nii et pettuvad need, kes liiga palju loodavad. Aga ma ei kavatse halba mängu ka teha, ilmselgelt. Taliesin pabistab koha pärast, aga ma loodan, et mängu ajal ta ei pane seda otseselt tähelegi:P
Tahaks mingit head mängu, kohe, sel nädalavahetusel. Tuletab meelde, et rollimängijate kokkusaamise eest tuleks maksta. Lõuendeid oleks kah vaja.
Kuu on viimasel ajal ilgelt lahe olnud. Asjad on kogu aeg jääs. Tali tuleb.
the dead-to-be would meet
Three henchmen
Kool on nii kohutavalt igav. Tegelikult ei ole.
Aga koolis käimine on. Raha. Oleks vaja.
Jõulud paistavad tulevat. Sinna on üle kuu aja aega, aga mõned inimesed ei paista seda teadvat...
NATO on hiljuti paar kõvemat sõna öelnud Venemaaga seoses, mis on täitsa ootamatu. Ja see, et see on olnud ootamatu, näitab, et nad on viimasel ajal väga haledad olnud. Kuigi kindlasti on selleks mingi põhjus. Nagu ka sellel, et Venemaa okupeerib ikka veel suurt osa iseseisva riigi territooriumist ilma mingi kavatsuseta seda tegevust lõpetada.
Ma mõtlesin, et ma käin vahepeal kodus, nädalavahetusel. Ma käin seal viimasel ajal päris tihti, mulle tundub.
Meliani papagoidel on uued munad. Me kavatseme Mialeega kumbki papagoi võtta. Tekitab kindlasti natuke probleeme, aga ei midagi erilist.
Absoluutselt ei viitsi kooli minna. Ja kõige masendavam on see, et meil on huvitavad loengud.
Joonistamises, kusjuures, on teemaks klaas. Mort (nagu kõik seal kogu aeg ütlevad) koosneb kahest läbipaistvast klaasist anumast, ühest jõulukaunistuse moodi kerast, mis läigib jõulukaunistuse moodi, ja alalõualuust. Taustaks on mingi repro ja meie peame oma joonistusel jätma selge mulje, et seda see on. Mitte mingi naine või skulptuur naisest vaid joonistus naisest. Klaasi on põnev joonistada, kuigi mulle käib kogu aeg pinda see, et paber on valge. Paber võiks olla õrnalt toonitud ja siis saaks valgega läiked peale teha. Praegu on poolläiked ja läiked sama värvi, sest ma ei kavatse elu sees tervet paberit harilikuga ära värvida, et foon oleks nii tume nagu see päriselt on.
Tallinlasi tahaks näha ka. Deira juures võiks ööbida, sest see on äge. Jõulukinke ma kellelegi teha ei kavatse, ütlen kohe siinkohal ära, et kellelgi muret ei oleks. Muidugi, kui keegi tunneb väga-väga suurt tahtmist mulle midagi kinkida, siis ta võiks öelda, siis ma teen talle ka. Muidu on mul selline nõme tunne. Nii, jõuludest ei pea nüüd enam mitu kuud rääkima.
Jalgpall oli täna. Ma ei vaadanud seda. Mialee ka mitte. Me ei mäletanud, et see täna on. Ega see väga oluline mäng ei olnud, aga no Eestit päriselt võitmas näha oleks tore olnud.
Suur tahtmine on midagi teha, aga ma ei tea mida.
Inimesi pole üldse näha, kui kool on. Ma ei viitsi kedagi kunagi üles otsida ja väljas söömas käia ei saa, sest raha ei ole. See viimane on kõige häirivam. Nii ei saa üldse kellegagi suhelda:(
Aga Krooks on äge. Tahaks sinna minna, võtaks ühe külma siidri ja ühe šampinjonikiusatuse, mille sees on tulised kartulid ja peal juuuuust. Istuks diivani peale (just diivanid on need kõige ägedamad asjad) ja ajaks toredate inimestega juttu. Tore oleks ju. Aga Krooksul tuleb tegelikult sünnipäev ka. Neljapäeval. Seal peaks küll käima.
Eesti keeles on järgmine nädal kontrolltöö, inglise keelt peaks õppima ja eksamid hakkavad lähenema. Kohustuslik kirjandusega tuleks juba sel nädalal alustada, siis ei pea eksamite lähenedes järjekorras ootama ja põdema ja kiirustama. Nagunii seda tuleb ette, aga mõne asja võiks juba kätte võtta.
Meistrit ja Margaritat hakkan ka lugema, selleni jõudmine võtab pisut aega, sest ma võtsin raamatukogust sellele kommentaarid, mida paralleelselt lugeda, sest see on nii äge raamat, et ma tahaksin sellest sügavuti aru saada.
Ahjaa, seda ka, et ma käin veel umbes mingi nädal aega ravivõimlemises, sest rohkem kui kümmet korda tasuta ei saa. Ma venitan ja vehin puutoikaga koos mingite eri vanade inimestega. Novot, ma teadsin, et selg on viimasel ajal ilgelt nõmedas seisus, aga et ta nii pahasti on, seda ma ei oodanud. Arst lasi teha pilti (see on stiilne, ma paneksin selle seina peale, kui ma ei arvaks, et seda veel vaja läheb. Aga noh, röntgenpildid on kõik stiilsed.) ja saatis sinna võimlema ja massaaži saan kah, aga sinna on hiigelpikad järjekorrad. Okei, mitte just hiigelpikad. Umbes kolm nädalat või? Ma ei mäleta, millal ma arsti juures käisin. Esimesel saan esimest korda massaaži. Sergei teeb. Ta on venelane, muuseas.
Rollid meie mängu jaoks on üldiselt valmis, mõned on ära saata, aga minu poolt on vist kõik ok. Ma loodan, et keegi pettuma ei pea. Mäng on kogu aeg plaanis olnud väikese vahepalana tühjas talvekalendris, nii et pettuvad need, kes liiga palju loodavad. Aga ma ei kavatse halba mängu ka teha, ilmselgelt. Taliesin pabistab koha pärast, aga ma loodan, et mängu ajal ta ei pane seda otseselt tähelegi:P
Tahaks mingit head mängu, kohe, sel nädalavahetusel. Tuletab meelde, et rollimängijate kokkusaamise eest tuleks maksta. Lõuendeid oleks kah vaja.
Kuu on viimasel ajal ilgelt lahe olnud. Asjad on kogu aeg jääs. Tali tuleb.
esmaspäev, 17. november 2008
K...
kleidinööbid lahti eest...
Tulvaveega rentslist alla,
häbelikkus kaob su seest.
Meil on Radio Mania. Tore asi. Sealt tuleb Kosmikuid ja Vennaskonda ja Nightwishi ja veel hulk asju, mida ma kõike kirja ei jõua panna.
Urg vajab inimesi, kes kohal käiksid juhul kui kontrolli-inimesed kohale ilmuvad. Näidake enda nägu!
Rollimängijate kokkutulek tuleb. Ma regasin ära. Nüüd on kusagilt raha vaja.
Ma pean regilaulu kirjutama.
Rahvalaulu loenguks, kusjuures.
Vaat kus lops.
Tulvaveega rentslist alla,
häbelikkus kaob su seest.
Meil on Radio Mania. Tore asi. Sealt tuleb Kosmikuid ja Vennaskonda ja Nightwishi ja veel hulk asju, mida ma kõike kirja ei jõua panna.
Urg vajab inimesi, kes kohal käiksid juhul kui kontrolli-inimesed kohale ilmuvad. Näidake enda nägu!
Rollimängijate kokkutulek tuleb. Ma regasin ära. Nüüd on kusagilt raha vaja.
Ma pean regilaulu kirjutama.
Rahvalaulu loenguks, kusjuures.
Vaat kus lops.
reede, 14. november 2008
kolmapäev, 12. november 2008
Toilet Duck
Ma mõtlesin vahepeal... Ma mõtlen muidugi rohkem kui ainult vahepeal, aga siiski.
Mialee tegi vahepeal silmad lahti, ütles "vikerhuut", käis vetsus ja jääb vist nüüd magama tagasi.
Nii on lood siinpool sood.
Stalkereid on linna peal nähtud.
Aga ühtegi ei ole maha lastud.
Anyhow.
Ütleme, et on üks riik. Ütleme, et selle riigi nimi on... no näiteks Venemaa.
Ja see riik on eksinud demokraatia teelt ja tunneb puudust oma kunagisest impeeriumist.
Aga et tänapäeva maailmas hakkama saada, peab ta teesklema, et on demokraatia. Siis saavad teised riigid teeselda, et see on demokraatia, sest nad ei tea, mida muud sellise riigiga peale hakata.
Nii.
Kõik teesklevad ja saavad tänu sellele üpris hästi läbi.
Aga siis see üks riik, mida me tinglikult Venemaaks nimetame omab nö kahte nägu. Üks on diplomaatiline mask, teine on päris nägu. Diplomaatiline mask on see osa teesklusest, mis veel üritab ja vaevub teesklema, olgu põhjuseks siis mis tahes. Ilmselt lihtsalt vajadus teistega läbi saada.
Teised teavad, et nad räägivad maskiga, aga see pole probleem. Umbes nagu siis, kui nad peaksid rääkima zombiga. Nad pooldaksid ikkagi inimese maski, kuigi nad teaksid, et sõnu toob kuuldavale sama poolsurnud libasurnu. Ilusam on lihtsalt. Ja kui zombi teab, et tema vestluskaaslased räägivad tema maski, mitte temaga, siis üritab ta ka rääkida rohkem inimese moodi, olgugi, et mõte sõnade taga jääb samaks.
Oletame nüüd, et see zombiriik ("Blaaacula!" - Mialee, kes on kusagil voodis lambanaha all peidus. Näete nüüd, me veedame liiga palju aega koos:P). Nagu ma ütlesin, see zombiriik. Jah. Nad ei viitsi enam maskiga jamada. Nad viskavad selle nurka. Ründavad teisi esmalt verbaalselt (aga seda tegid nad ka maskiga, sest need, kes ei vaevu maskiga rääkima, ei vaja sõnu, mis tulevad läbi maski. Neile pole vaja teeselda.) ja siis veel verbaalselt ja siis veel teravamalt verbaalselt.
Ütleme, et siis see riik, mida me Venemaaks nimetame, ründab ühte teist riiki, kellega nad omavahel ei mängi teesklusemänge. Nimetame seda teist riiki siinkohal näiteks Georgiaks.
Kõik teised maad on šokis (kui nad teleka eest ära vaevuvad tulema, sest olümpiamängud käivad parasjagu). Aga kuna nad teesklevad ikka veel, et tegu on demokraatliku riigiga, siis nad mõtlevad enda jaoks välja vabandusi ja põhjusi, miks see ei olnud tegelikult nii nahhaalne kui see oli. Nojah, see ei ole hetkel teema.
Siis suudetakse saavutada mingi tasakaal, kus Venemaa ei ole nagu poolt iseseisvat riiki vallutanud ja kus ta on täitnud rahuplaani, mis Sarkozy talle andis ja kõik paistab suubuvat paremuse suunas. (Kuigi Venemaa on okupeerinud poole Georgiast, sealsed "vabariigid", mis sinna on tekkinud, ei saa elada ilma Venemaata, muutes nende iseseisvuse farsiks, mis on eriti nukker, kui mõelda nende inimeste peale, kes tõepoolest nägid Venemaad ainult vabastajana, või siis suuremalt jaolt vabastajana, või siis vähemalt pisutki vabastajana; ja see osa rahvast, kes tõesti soovis ja lootis vabadust. Tõenäosus selleks on Venemaa poolt okupeerituna kõvasti väiksem kui Georgia all, sest viimane liikus päriselt demokraatia suunas ja lootis NATO ja ELi peale. Jah, tee oli veel pikk, aga nad vähemalt liikusid sinna suunda.)
Novot. Ja siis see riik, Venemaa, eksole, ütleb pärast hulka pikki sõnavõtte, kus ähvardatakse pahaselt kõiki teisi lääneriike (mõnda rohkem kui teist), midagi, mis kõlab veel nahhaalsemalt, kui harjutud on. (Ja arvestades, kellega on tegu, siis on harjutud palju hullemate asjadega, kui näiteks see, millega Soome võiks välja tulla)
Kui mõni teine riik... ütleme, et näiteks Saksamaa... (Saksamaa on väga hea näide, sest Stalin ja Hitler olid üpris sama pahad mehed mõlemad. Kui maailma oleks päriselt võimalik lahata lawful-chaotic&good-evil skaalal, siis oleksid nad väga selgelt evil, kuigi päriselus saaks evil olla ainult mingi osa sõna otseses mõttes hulludest, aga jah, see ei ole teema jällegi. Teema on see, et kui Saksamaa väed tungiksid mõne iseseisva riigi territooriumile, et sealt kedagi "vabastada", siis ei suhtuks ülejäänud Euroopa pooltki nii passiivne kui Georgia puhul. Nad oleksid paanikas.)
Nüüd Mialee määgib ja räägib, et ta on lamba sees. Lamba sees oli soe, sest lambal on kaks villa. Jah, ta määgib. Aga ta tegi just riisi, nii et äkki ta on lihtsalt hull:)
Vot. Venemaa ütleb, et ta hävitab iseseisva riigi territooriumile tehtava iseseisva riigi sõjaväelise baasi, mis ei tohiks neile mingit hädaohtu kujutada. Nemad ütlevad, et see baas võib neile ohtlik olla, seega peavad nad selle sõjaliselt maatasa tegema. Julmalt ja konkreetselt. No ma ei tea, see on imelik. Kui ähvardada sõjalise sekkumisega, et takistada sõjalise baasi ehitamist kõlab see kuidagi kummaliselt. Kui mina oleksin USA, siis ma ehitaksin selle baasi. Kui see enne oli tõepoolest mõeldud ainult kaitseks "paariariikide" eest, siis nüüd lisaksin ma selle funktsioonidele kaitse ka oma uue kurja vaenalse, Venemaa, vastu. Ilmselgelt, eksole.
Aga asi, millele ma tegelikult mõtlesin.
See, miks keegi midagi ei tee või ei reageeri nii nagu oodata võiks antud olukorras.
Maskid esiteks. Nad on harjunud rääkima demokraatiaga ja nende jaoks on Venemaa demokraatia, seni kuni keegi pole ametlikult välja öelnud, et ta seda pole.
Ja demokraatlikud riigid suhtlevad omavahel järgides kindlat koodi. Diplomaatilise suhtlemise koodi.
Nii et - kui Venemaa ütleb, et ta ründab kedagi, kui talle see idee pähe tuleb, siis ta ei saa seda öelda kui demokraatlik riik. Seda võivad öelda Iraan ja Põhja-Korea ja Kuuba, kui tal on halb päev, ja veel hulk "kurje" riike. Aga demokraatias nii ei räägita. Neil on diplomaatia. Nii et läänes võib suur hulke diplomaate mõelda, et Venemaa räägib mingis diplomaatilise suhtlemise koodi variatsioonis, millega nad varem kokku pole puutunud.
Aga nad eeldavad, et kood on sama, kuigi pisikese variatsiooniga. See tähendab, et kui Venemaa ähvardab kedagi sellisel moel, siis ei mõtle ta seda elu sees tõsiselt, sest diplomaatia nii ei käi. See tähendab, et Venemaa arust on paha, kui kuskile baasid tulevad, aga see on ka kõik. See ei meeldi neile, aga nad ei ründaks kedagi päriselt.
Keeruline on mõtteid niigi seotuna hoida, kui ma seda tavaliselt teen, sest Mialee dikteerib kõrvalt k-tähega algavaid lauseid, milles esineb hulk KaPo-le koputamist.
Aga jah. Põhjuseks, miks keegi ei reageeri Venemaa sõnadele adekvaatselt võib vähemalt mõnel puhul olla usk sellesse, et nad teavad, millist koodi omavahelises suhtluses kasutatakse ja järgitakse (gee, kultuuridevaheline kommunikatsioon oma koodi ja tähenduste pakkimiste ja dekodeerimistega on mulle palju sügavamalt sisse jäänud kui ma arvasin. Mialee räägib nüüd oravatest. "Orava otsas oli okas. Okaapid on oravad. Oleme oravaokaapid. Ohohhoo.").
Venemaa jälle on muutnud oma suhtlemise tavalisest demokraatia diplomaatilisest avameelselt ebademokraatikuks.
Aga see on ainult üks mõttekäik.
Ma ei usu, et inimesed on lollid, eriti poliitikud.
Samas, pettekujutelmad, millesse inimesed tahavad uskuda, on rasked lagunema.
Ma ei tea.
Venemaa on naljakas koht.
English Russia just because something cool happens daily on 1/6 of the Earth surface
Mialee tegi vahepeal silmad lahti, ütles "vikerhuut", käis vetsus ja jääb vist nüüd magama tagasi.
Nii on lood siinpool sood.
Stalkereid on linna peal nähtud.
Aga ühtegi ei ole maha lastud.
Anyhow.
Ütleme, et on üks riik. Ütleme, et selle riigi nimi on... no näiteks Venemaa.
Ja see riik on eksinud demokraatia teelt ja tunneb puudust oma kunagisest impeeriumist.
Aga et tänapäeva maailmas hakkama saada, peab ta teesklema, et on demokraatia. Siis saavad teised riigid teeselda, et see on demokraatia, sest nad ei tea, mida muud sellise riigiga peale hakata.
Nii.
Kõik teesklevad ja saavad tänu sellele üpris hästi läbi.
Aga siis see üks riik, mida me tinglikult Venemaaks nimetame omab nö kahte nägu. Üks on diplomaatiline mask, teine on päris nägu. Diplomaatiline mask on see osa teesklusest, mis veel üritab ja vaevub teesklema, olgu põhjuseks siis mis tahes. Ilmselt lihtsalt vajadus teistega läbi saada.
Teised teavad, et nad räägivad maskiga, aga see pole probleem. Umbes nagu siis, kui nad peaksid rääkima zombiga. Nad pooldaksid ikkagi inimese maski, kuigi nad teaksid, et sõnu toob kuuldavale sama poolsurnud libasurnu. Ilusam on lihtsalt. Ja kui zombi teab, et tema vestluskaaslased räägivad tema maski, mitte temaga, siis üritab ta ka rääkida rohkem inimese moodi, olgugi, et mõte sõnade taga jääb samaks.
Oletame nüüd, et see zombiriik ("Blaaacula!" - Mialee, kes on kusagil voodis lambanaha all peidus. Näete nüüd, me veedame liiga palju aega koos:P). Nagu ma ütlesin, see zombiriik. Jah. Nad ei viitsi enam maskiga jamada. Nad viskavad selle nurka. Ründavad teisi esmalt verbaalselt (aga seda tegid nad ka maskiga, sest need, kes ei vaevu maskiga rääkima, ei vaja sõnu, mis tulevad läbi maski. Neile pole vaja teeselda.) ja siis veel verbaalselt ja siis veel teravamalt verbaalselt.
Ütleme, et siis see riik, mida me Venemaaks nimetame, ründab ühte teist riiki, kellega nad omavahel ei mängi teesklusemänge. Nimetame seda teist riiki siinkohal näiteks Georgiaks.
Kõik teised maad on šokis (kui nad teleka eest ära vaevuvad tulema, sest olümpiamängud käivad parasjagu). Aga kuna nad teesklevad ikka veel, et tegu on demokraatliku riigiga, siis nad mõtlevad enda jaoks välja vabandusi ja põhjusi, miks see ei olnud tegelikult nii nahhaalne kui see oli. Nojah, see ei ole hetkel teema.
Siis suudetakse saavutada mingi tasakaal, kus Venemaa ei ole nagu poolt iseseisvat riiki vallutanud ja kus ta on täitnud rahuplaani, mis Sarkozy talle andis ja kõik paistab suubuvat paremuse suunas. (Kuigi Venemaa on okupeerinud poole Georgiast, sealsed "vabariigid", mis sinna on tekkinud, ei saa elada ilma Venemaata, muutes nende iseseisvuse farsiks, mis on eriti nukker, kui mõelda nende inimeste peale, kes tõepoolest nägid Venemaad ainult vabastajana, või siis suuremalt jaolt vabastajana, või siis vähemalt pisutki vabastajana; ja see osa rahvast, kes tõesti soovis ja lootis vabadust. Tõenäosus selleks on Venemaa poolt okupeerituna kõvasti väiksem kui Georgia all, sest viimane liikus päriselt demokraatia suunas ja lootis NATO ja ELi peale. Jah, tee oli veel pikk, aga nad vähemalt liikusid sinna suunda.)
Novot. Ja siis see riik, Venemaa, eksole, ütleb pärast hulka pikki sõnavõtte, kus ähvardatakse pahaselt kõiki teisi lääneriike (mõnda rohkem kui teist), midagi, mis kõlab veel nahhaalsemalt, kui harjutud on. (Ja arvestades, kellega on tegu, siis on harjutud palju hullemate asjadega, kui näiteks see, millega Soome võiks välja tulla)
Kui mõni teine riik... ütleme, et näiteks Saksamaa... (Saksamaa on väga hea näide, sest Stalin ja Hitler olid üpris sama pahad mehed mõlemad. Kui maailma oleks päriselt võimalik lahata lawful-chaotic&good-evil skaalal, siis oleksid nad väga selgelt evil, kuigi päriselus saaks evil olla ainult mingi osa sõna otseses mõttes hulludest, aga jah, see ei ole teema jällegi. Teema on see, et kui Saksamaa väed tungiksid mõne iseseisva riigi territooriumile, et sealt kedagi "vabastada", siis ei suhtuks ülejäänud Euroopa pooltki nii passiivne kui Georgia puhul. Nad oleksid paanikas.)
Nüüd Mialee määgib ja räägib, et ta on lamba sees. Lamba sees oli soe, sest lambal on kaks villa. Jah, ta määgib. Aga ta tegi just riisi, nii et äkki ta on lihtsalt hull:)
Vot. Venemaa ütleb, et ta hävitab iseseisva riigi territooriumile tehtava iseseisva riigi sõjaväelise baasi, mis ei tohiks neile mingit hädaohtu kujutada. Nemad ütlevad, et see baas võib neile ohtlik olla, seega peavad nad selle sõjaliselt maatasa tegema. Julmalt ja konkreetselt. No ma ei tea, see on imelik. Kui ähvardada sõjalise sekkumisega, et takistada sõjalise baasi ehitamist kõlab see kuidagi kummaliselt. Kui mina oleksin USA, siis ma ehitaksin selle baasi. Kui see enne oli tõepoolest mõeldud ainult kaitseks "paariariikide" eest, siis nüüd lisaksin ma selle funktsioonidele kaitse ka oma uue kurja vaenalse, Venemaa, vastu. Ilmselgelt, eksole.
Aga asi, millele ma tegelikult mõtlesin.
See, miks keegi midagi ei tee või ei reageeri nii nagu oodata võiks antud olukorras.
Maskid esiteks. Nad on harjunud rääkima demokraatiaga ja nende jaoks on Venemaa demokraatia, seni kuni keegi pole ametlikult välja öelnud, et ta seda pole.
Ja demokraatlikud riigid suhtlevad omavahel järgides kindlat koodi. Diplomaatilise suhtlemise koodi.
Nii et - kui Venemaa ütleb, et ta ründab kedagi, kui talle see idee pähe tuleb, siis ta ei saa seda öelda kui demokraatlik riik. Seda võivad öelda Iraan ja Põhja-Korea ja Kuuba, kui tal on halb päev, ja veel hulk "kurje" riike. Aga demokraatias nii ei räägita. Neil on diplomaatia. Nii et läänes võib suur hulke diplomaate mõelda, et Venemaa räägib mingis diplomaatilise suhtlemise koodi variatsioonis, millega nad varem kokku pole puutunud.
Aga nad eeldavad, et kood on sama, kuigi pisikese variatsiooniga. See tähendab, et kui Venemaa ähvardab kedagi sellisel moel, siis ei mõtle ta seda elu sees tõsiselt, sest diplomaatia nii ei käi. See tähendab, et Venemaa arust on paha, kui kuskile baasid tulevad, aga see on ka kõik. See ei meeldi neile, aga nad ei ründaks kedagi päriselt.
Keeruline on mõtteid niigi seotuna hoida, kui ma seda tavaliselt teen, sest Mialee dikteerib kõrvalt k-tähega algavaid lauseid, milles esineb hulk KaPo-le koputamist.
Aga jah. Põhjuseks, miks keegi ei reageeri Venemaa sõnadele adekvaatselt võib vähemalt mõnel puhul olla usk sellesse, et nad teavad, millist koodi omavahelises suhtluses kasutatakse ja järgitakse (gee, kultuuridevaheline kommunikatsioon oma koodi ja tähenduste pakkimiste ja dekodeerimistega on mulle palju sügavamalt sisse jäänud kui ma arvasin. Mialee räägib nüüd oravatest. "Orava otsas oli okas. Okaapid on oravad. Oleme oravaokaapid. Ohohhoo.").
Venemaa jälle on muutnud oma suhtlemise tavalisest demokraatia diplomaatilisest avameelselt ebademokraatikuks.
Aga see on ainult üks mõttekäik.
Ma ei usu, et inimesed on lollid, eriti poliitikud.
Samas, pettekujutelmad, millesse inimesed tahavad uskuda, on rasked lagunema.
Ma ei tea.
Venemaa on naljakas koht.
English Russia just because something cool happens daily on 1/6 of the Earth surface
teisipäev, 11. november 2008
Artikkel mällu igaveseks - kui sul on helkur, siis auto näeb sind
Venemaa kardab Ämari baasi ehitamist
Paistab, et meie kaasmaalastel on ikka veel raske vahet teha, kus on nende riik ja kus teiste omad, aga pole hullu, kui nad ei suuda meelde jätta, tuleb lihtsalt piire nihutada ja kõik on korras:)
Paistab, et meie kaasmaalastel on ikka veel raske vahet teha, kus on nende riik ja kus teiste omad, aga pole hullu, kui nad ei suuda meelde jätta, tuleb lihtsalt piire nihutada ja kõik on korras:)
Vaene väike Georgia
Tulevikus on vähemalt inimestel lihtne ajalootunnis Venemaa-Georgia sõja alguskuupäeva meelde jätta, kuigi huvitav oleks teada, kas selleks hakatakse nimetama seitsmendat või kaheksandat... Väike vahe, aga sellest sõltub tehniliselt kogu sõjale hinnangu andmine.
Mul hakkab mingi sügisdepressioon tekkima või midagi. Täna oli terve päeva pilvine. Lõpetasin voltide maali, mis on suht masendav, aga vähemalt mitte nii hull kui ta vahepeal oli. Muidugi rikkusin seda veel vahepeal. Kompaga pole ka veel kuhugi jõudnud, kuigi nüüd hakkab juba aeg olema.
Maailma lõpus on kohvik,
kus kunagi kohtume kõik
Oijah, ajad, mil Tõnu veel nautis elu.
Aga ma tõesti tahaksin kõigiga kohtuda. Mitte kõigi kõigiga, aga kõigiga.
See ei pea olema maailmalõpu kohvikus, võiks olla enne seda pisut.
Wiccad.
Selg on ai-ai (mitte väga hullusti), aga selle paremaks muutumise suhtes on vähemalt lootust.
Kool on häiriv.
Hm, täpsemalt need paar tüütut asja, mitte terve kool. Kool on hämmastavalt tore. Peaks üritama eesti keele eksami väga hästi teha. Kui seal oleks mõni teine õpetaja, kes mulle kohutavalt pinda ei käiks (mustasõstramoos, ftw?) poleks A probleem, aga ma absoluutselt ei salli teda, sest ta on nii nõme, ilma et ta selles suhtes midagi otseselt ei teeks. Pealegi, see et ma olen kirjutanud mingeid ilukirjanduse poole püüdlevaid olendeid on tekitanud olukorra, kus ma olen hakanud osa grammatikast vaatama pigem millegi soovitusliku kui kohustuslikuna.
Meh, Vaardil olid küll omad vead, aga eesti keele õpetajana polnud tal suurt häda midagi.
Päikest ei ole, see on nii häiriv. Ei, mitte praegu, vaid üldse. Sest kui praegu päike paistaks, oleks mul natuke imelik.
Oravatramm ja kassibussid.
Miyazaki?
Mina ei koputa, tulen.
Ma ei saa aru, kuhu ma olen kaotanud suure hulga Vennaskonda, mis mul vanas arvutis oli, sest ma ei oleks seda lihtsalt sinna jätnud ju. Praegu on ainult Priima (1&2) ja sedagi läpakas, mis teatavasti läägib kohutavalt.
Ma tahan Toomemäele. Mitte lihtsalt Toomemäele vaid talvisele Toomemäele. Ma olen sellest juba pikalt mõelnud. Lumi raagus puudel ja sildadel ja katedraalil. Hmh, ma mõtlesin tükk aega, kuidas seda kirjutada ja täna kirjutan ma seda nii. Mul on kella üheksast saadik uni olnud. Õhtul kella üheksast, mitte hommikust. Hommikul oli ka, aga vahepeal ei olnud.
Drawring Dani
Olivantsid:)
Jaa, see ka.
Mul on SANDMAN
Ally käest saadud, aga alles hiljuti jõudsin lugemiseni. Gaiman ON geenius, noh. Ja pildid on ka ilusad. Ma pean ennast iga kord sundima lõpetama, et süüa või õppida või kooli jõuda või midagi.
Mõni roll tuleb veel kirjutada. Kui ma jõuan selleni, et otsida kusagilt draiverid, et meie Windows 98 tunnistaks mu mälupulka, saab valmisolevad rollid ära ka saata.
Aga talve kohta, jah.
Mul on vist umbes kooli algusest saadik tunne, et talv on. Pooltel kordadel, kui ma ühika aknast välja vaatan, olen ma pooleldi imestunud, et lund maas ei ole. Varsti tuleb, aga sinna on veel aega.
Mõned inimesed on rumalad, aga see on teada asi ja mul pole kedagi konkreetset silmas ja mul pole midagi lisada.
Mul on laua peal seitse (7) Metsatöllu trummipulka. Kokku olen ma saanud kaheksa (8) Metsatöllu trummipulka. Kahel neist on olnud autogrammid. Esimene on kadunud. (Faking Tele2 GoLive ma ütlen.) Ühega neist pole mängitud, see on Vanemuisest, Metsatöllu ja RAMi ühiskontserdilt. Ma olen nende pärast lava ees ikka võidelnud ka. Good old times, eh?
Me viimne marss on täna see,
mis unustusse läeb.
Tegelikult on Vennaskonna tsiteerimine natuke häiriv, sest kõik teevad seda. Ma teeksin seda küll ka siis kui teised seda ei teeks, aga keegi ei saa ju selles kindel olla.
Mul hakkab mingi sügisdepressioon tekkima või midagi. Täna oli terve päeva pilvine. Lõpetasin voltide maali, mis on suht masendav, aga vähemalt mitte nii hull kui ta vahepeal oli. Muidugi rikkusin seda veel vahepeal. Kompaga pole ka veel kuhugi jõudnud, kuigi nüüd hakkab juba aeg olema.
Maailma lõpus on kohvik,
kus kunagi kohtume kõik
Oijah, ajad, mil Tõnu veel nautis elu.
Aga ma tõesti tahaksin kõigiga kohtuda. Mitte kõigi kõigiga, aga kõigiga.
See ei pea olema maailmalõpu kohvikus, võiks olla enne seda pisut.
Wiccad.
Selg on ai-ai (mitte väga hullusti), aga selle paremaks muutumise suhtes on vähemalt lootust.
Kool on häiriv.
Hm, täpsemalt need paar tüütut asja, mitte terve kool. Kool on hämmastavalt tore. Peaks üritama eesti keele eksami väga hästi teha. Kui seal oleks mõni teine õpetaja, kes mulle kohutavalt pinda ei käiks (mustasõstramoos, ftw?) poleks A probleem, aga ma absoluutselt ei salli teda, sest ta on nii nõme, ilma et ta selles suhtes midagi otseselt ei teeks. Pealegi, see et ma olen kirjutanud mingeid ilukirjanduse poole püüdlevaid olendeid on tekitanud olukorra, kus ma olen hakanud osa grammatikast vaatama pigem millegi soovitusliku kui kohustuslikuna.
Meh, Vaardil olid küll omad vead, aga eesti keele õpetajana polnud tal suurt häda midagi.
Päikest ei ole, see on nii häiriv. Ei, mitte praegu, vaid üldse. Sest kui praegu päike paistaks, oleks mul natuke imelik.
Oravatramm ja kassibussid.
Miyazaki?
Mina ei koputa, tulen.
Ma ei saa aru, kuhu ma olen kaotanud suure hulga Vennaskonda, mis mul vanas arvutis oli, sest ma ei oleks seda lihtsalt sinna jätnud ju. Praegu on ainult Priima (1&2) ja sedagi läpakas, mis teatavasti läägib kohutavalt.
Ma tahan Toomemäele. Mitte lihtsalt Toomemäele vaid talvisele Toomemäele. Ma olen sellest juba pikalt mõelnud. Lumi raagus puudel ja sildadel ja katedraalil. Hmh, ma mõtlesin tükk aega, kuidas seda kirjutada ja täna kirjutan ma seda nii. Mul on kella üheksast saadik uni olnud. Õhtul kella üheksast, mitte hommikust. Hommikul oli ka, aga vahepeal ei olnud.
Drawring Dani
Olivantsid:)
Jaa, see ka.
Mul on SANDMAN
Ally käest saadud, aga alles hiljuti jõudsin lugemiseni. Gaiman ON geenius, noh. Ja pildid on ka ilusad. Ma pean ennast iga kord sundima lõpetama, et süüa või õppida või kooli jõuda või midagi.
Mõni roll tuleb veel kirjutada. Kui ma jõuan selleni, et otsida kusagilt draiverid, et meie Windows 98 tunnistaks mu mälupulka, saab valmisolevad rollid ära ka saata.
Aga talve kohta, jah.
Mul on vist umbes kooli algusest saadik tunne, et talv on. Pooltel kordadel, kui ma ühika aknast välja vaatan, olen ma pooleldi imestunud, et lund maas ei ole. Varsti tuleb, aga sinna on veel aega.
Mõned inimesed on rumalad, aga see on teada asi ja mul pole kedagi konkreetset silmas ja mul pole midagi lisada.
Mul on laua peal seitse (7) Metsatöllu trummipulka. Kokku olen ma saanud kaheksa (8) Metsatöllu trummipulka. Kahel neist on olnud autogrammid. Esimene on kadunud. (Faking Tele2 GoLive ma ütlen.) Ühega neist pole mängitud, see on Vanemuisest, Metsatöllu ja RAMi ühiskontserdilt. Ma olen nende pärast lava ees ikka võidelnud ka. Good old times, eh?
Me viimne marss on täna see,
mis unustusse läeb.
Tegelikult on Vennaskonna tsiteerimine natuke häiriv, sest kõik teevad seda. Ma teeksin seda küll ka siis kui teised seda ei teeks, aga keegi ei saa ju selles kindel olla.
Filosoofid on päris geid - Mialee, just praegu
D.
A.
esmaspäev, 10. november 2008
Elu on sügishall, aga sügispäike on soe nagu elu
Me armastame tormi...
On the second death of Christmas
there was no time to flee
Two metric tons
Vahuril on lokid. Goblinil nii palju ei ole.
Ma lähen võtan nüüd selle raamatu, mida lugeda paralleelselt Meistri ja Margaritaga, see kus on kommentaarid ja asjad.
DnD? Plz? Anyone?
On the second death of Christmas
there was no time to flee
Two metric tons
Vahuril on lokid. Goblinil nii palju ei ole.
Ma lähen võtan nüüd selle raamatu, mida lugeda paralleelselt Meistri ja Margaritaga, see kus on kommentaarid ja asjad.
DnD? Plz? Anyone?
pühapäev, 9. november 2008
On...
On the first death of Christmas
the victim failed to see
a trap hidden in the elm tree.
Ma saan Vahurist aru küll, tema lihtsalt ei saa sellest aru.
the victim failed to see
a trap hidden in the elm tree.
Ma saan Vahurist aru küll, tema lihtsalt ei saa sellest aru.
laupäev, 8. november 2008
Tibu-tibu ära näita
Go oncle Bruce!
Auntie Iris as well, yes.
Called them today. Ha! I still have a hint of my once-so-cool-Scottish-kind-of-an-accent. It showed when I talked to Bruce. Go me.
Birthdays and things. No new tents or anything as cool, got hell-of-an-expensive new pair of pants for orientation for my older sister (thanks to the credit thingy I earned for being so useful during the summer on Aegna). Now she must get me something cool for my birthday as well, or else:P
Played Magic with her. I am going to get a working monoblue deck, but I need Megagame for that...
It was cool how my sister played three mosters, thinking that I wouldn't have enough mana to counter them all. Instead, she had to pick up all three and one extra and I was still holding useful cards for the next turn. Well, it still doesn't work properly as it is only something put together with some things I happened to have at hand, which isn't much.
Scotland is the coolest.
So yeah, daddy will get a picture from my part and a board game from the board game store for fathersday (yes, the name of this game begins with Katan).
Christmas are coming!
I don't feel that it matters. Not in the positive or negative sort of way.
Bruce and Iris will be in Estonia for Christmas and they will come to see how I live in a far-a-way conutry called Tartu, most likely.
Got homework to do, but haven't got around to it just yet. Didn't take the laptop with me, cause it weighs some. Can't type properly, cause my little relative sits next to me and reads out loud everything I type. Sorta annoying, cause I can't stop hearing it, even if I'd try. Why on Earth to they say "I" with a capital? Silly, even though... I don't know, not cool, but something like that? Yup, she's still sitting next to me.
But I ment to say something else, that's why I started to write here.
If the Russians would bomb our cities (she left), most people (including me) would most likely die before getting a chance to fight back.
And Sarkozy said the most unbelievable thing just a while ago when he implied that there's no problem talking to Russians about important stuff any more, as they've gotten their troops away from Georgia's territory. I mean, wtf, a quarter of it's territory is still occupied, with no hope of liberation. Not that I say they'd been well off under Georgia's territory, but that has nothing to do with it. Nothing.
It makes more sense now, how they tolerated nazi Germany's attitude and it's violent foreign policy in the past, I guess.
Gosh, Europe is up for a bad-bad future.
Auntie Iris as well, yes.
Called them today. Ha! I still have a hint of my once-so-cool-Scottish-kind-of-an-accent. It showed when I talked to Bruce. Go me.
Birthdays and things. No new tents or anything as cool, got hell-of-an-expensive new pair of pants for orientation for my older sister (thanks to the credit thingy I earned for being so useful during the summer on Aegna). Now she must get me something cool for my birthday as well, or else:P
Played Magic with her. I am going to get a working monoblue deck, but I need Megagame for that...
It was cool how my sister played three mosters, thinking that I wouldn't have enough mana to counter them all. Instead, she had to pick up all three and one extra and I was still holding useful cards for the next turn. Well, it still doesn't work properly as it is only something put together with some things I happened to have at hand, which isn't much.
Scotland is the coolest.
So yeah, daddy will get a picture from my part and a board game from the board game store for fathersday (yes, the name of this game begins with Katan).
Christmas are coming!
I don't feel that it matters. Not in the positive or negative sort of way.
Bruce and Iris will be in Estonia for Christmas and they will come to see how I live in a far-a-way conutry called Tartu, most likely.
Got homework to do, but haven't got around to it just yet. Didn't take the laptop with me, cause it weighs some. Can't type properly, cause my little relative sits next to me and reads out loud everything I type. Sorta annoying, cause I can't stop hearing it, even if I'd try. Why on Earth to they say "I" with a capital? Silly, even though... I don't know, not cool, but something like that? Yup, she's still sitting next to me.
But I ment to say something else, that's why I started to write here.
If the Russians would bomb our cities (she left), most people (including me) would most likely die before getting a chance to fight back.
And Sarkozy said the most unbelievable thing just a while ago when he implied that there's no problem talking to Russians about important stuff any more, as they've gotten their troops away from Georgia's territory. I mean, wtf, a quarter of it's territory is still occupied, with no hope of liberation. Not that I say they'd been well off under Georgia's territory, but that has nothing to do with it. Nothing.
It makes more sense now, how they tolerated nazi Germany's attitude and it's violent foreign policy in the past, I guess.
Gosh, Europe is up for a bad-bad future.
kolmapäev, 5. november 2008
N00bs, LOL
Antiikväärtusega arvuti, iidne Windows 98, õhuke LCD ekraan (viimane laenatud Keidult nagu ka hiir), sahtlist välja otsitud klaviatuur = arvuti.
Kui ma saatsin Postimees.ee-s pilgu üle artikli, mis ütles, et Venemaa kavatseb mõned raketid Euroopa kanti paigutada, sest USA on tropp, mõtlesin ma, et on ikka tropid, aga emotsioon, mida Postimees vahendas tundus olevat kõvasti mahendatud võrreldes BBC artikliga, alustades ainuüksi pealkirjaga, mis tundub geograafiliselt palju lähemal olevat:
Kui ma saatsin Postimees.ee-s pilgu üle artikli, mis ütles, et Venemaa kavatseb mõned raketid Euroopa kanti paigutada, sest USA on tropp, mõtlesin ma, et on ikka tropid, aga emotsioon, mida Postimees vahendas tundus olevat kõvasti mahendatud võrreldes BBC artikliga, alustades ainuüksi pealkirjaga, mis tundub geograafiliselt palju lähemal olevat:
Russia to move missiles to Baltic
 Iskander missiles have a range of up to 400km (248 miles) |
Short-range Iskander missiles in the Kaliningrad region would "neutralise" the planned US anti-missile shield in Poland and the Czech Republic, he said.
They actually said the word "neutralise". There're not many ways to interprate it, you know.
 |
"Naturally, we also consider using for the same purpose the resources of Russia's navy," he said.
Mr Medvedev also said Russia would jam the US anti-missile system electronically.
I mean, W. T. F. ?
Üldiselt on selge, et tegu on USA uue presidendi proovilepanekuga, aga ülbus, millega nad seda teevad on üpris hämmastav, et mitte öelda uskumatu. Aga me ei ütle uskumatu, sest me oleme näinud Venemaa muutumist selleks, mis ta on, üpris pika ja nukra aja jooksul. Loodame, et Obama on piisavalt tugev, et mõista ja lahendada tekkinud probleemi.
Muidugi, ma ei väsi imetlemast seda, kuidas kõikjalt (viimati siis Rootsiga seoses) jõuavad meieni kinnitused, et Balti riikidel (Eestil) ei ole midagi karta. Aga kui midagi juhtuma peaks, siis on kõik meie selja taga ja toetavad meid igatepidi. Nii nad ütlevad. Kõik on bueno, aga...
Heh.
esmaspäev, 3. november 2008
...
...ja siis ta ei saa aru ja arvab, et ta saab ja isegi ei ürita aru saada.
Faking lollakad.
Isegi ei ürita näha.
God fking damn.
Muidu on pohhui.
Aga just see.
God damn it.
Arvuti.
Ühikas.
Kohutavalt vana.
Internet.
Faking lollakad.
Isegi ei ürita näha.
God fking damn.
Muidu on pohhui.
Aga just see.
God damn it.
Arvuti.
Ühikas.
Kohutavalt vana.
Internet.
kolmapäev, 22. oktoober 2008
Tüng
Arvuti ei ole paranduses.
Aga hetkel olen Lutsus. It quite sad is.
Detsembrikuumus on vaatamist väärt.
Loeng tuleb varsti.
Süüa täna ei jõua, mul on tunne.
Raha ei ole.
Aga hetkel olen Lutsus. It quite sad is.
Detsembrikuumus on vaatamist väärt.
Loeng tuleb varsti.
Süüa täna ei jõua, mul on tunne.
Raha ei ole.
reede, 17. oktoober 2008
Kui tões oleks vein, oleksime me palju tihemini purjus
Nonäed. Ma leidsin koha (või siis leidis selle Erlessa, suurt vahet ei ole:)), kuhu läpakas parandusse viia. Mul ei ole selleks raha tegelikult, aga eks ma pean ema-isa käest küsima. Lähme täna kinno. Detsembrikuumust vaatama.
Savisaar kirjutas just oma uue aadressiga blogis, et Eesti majandusel läheks palju paremini, kui me oleksime kommunistlik riik.
Putinil on tiigrikutsikas.
Aku hakkab tühjaks saama.
Ciao, amigos!
In vino veritas?
laupäev, 11. oktoober 2008
Wonder what's the catch, eh?
Piraat: "Kui te ei anna meile raha, et me annaksime maailmale tõendid selle kohta, et te olete rahvusvaheliste lepingute vastaselt smugeldanud tanke riiki, kuhu te ei tohi relvi müüa, siis me laseme endid koos vastavate asitõenditega õhku!"
Putja: "...?"
Putja: "...?"
please help me!
DEAR FRIEND,
GREETING IN THE NAME OF OUR LORD JESUS CHRIST. I AM MRS
MONIQUE BARRO, A WIDOW TO LATE WILLIAMS BARRO. I AM 65 YEARS OLD,I AM A
NEW CHRISTAIN CONVERT, SUFFERING FROM LONG TIME CANCER OF THE BREAST,
FROM ALL INDICATION MY CONDITIONS IS REALLY DETERIORATING AND IT IS
QUITE OBVIOUS THAT I WON'T LIVE MORE THAN SIX MONTHS, ACCORDING TO MY
DOCTORS, THIS IS BECAUSE THE CANCER STAGE HAS GOTTEN TO A VERY BAD
STAGE.
MY LATE HUSBAND WAS KILLED DURING THE COTE'D IVORE CIVIL WAR,
AND DURING THE PERIOD OF OUR MARRIAGE WE COULD'NT PRODUCE ANY CHILD. MY
LATE HUSBAND WAS VERY WEALTHY AND AFTER HIS DEATH, I INHERITED ALL HIS
BUSINESS AND WEALTH.
THE DOCTORS HAS ADVISED ME THAT I MAY NOT LIVE
FOR MORE THAN SIX MONTHS, SO I NOW DECIDED TO DEVIDE THE PART OF THIS
WEALTH,TO CONTRIBUTE TO THE DEVELOPMENT OF THE CHRIST CHURCHS AROUND THE
GLOBE. I SELECTED YOU AFTER VISITING THE INTERNET AND I PRAYED OVER IT.I
AM WILLING TO DONATE THE SUM OF $5,000.000.00 U.S DOLLARS, TO THE LES
SPRIVILEGED. PLEASE I WANT YOU TO NOTE THAT THIS FUND IS LYING IN AN
INTERNATIONAL BANK.
I HONESTLY PRAY THAT THIS MONEY, WHEN TRANSFERRED
WILL BE USED FOR THE SAID PURPOSE, BECAUSE I HAVE COME TO FIND OUT THAT
WEALTH ACQUISITION WITHOUT CHRIST IS VANITY. MAY THE GRACE OF OUR LORD
JESUS THE LOVE OF GOD AND THE FELLOWSHIP OF THE HOLY SPRITE BE WITH YOU
AND YOUR FAMILY; I AWAIT YOUR URGENT REPLY AS TO ENABLE ME TO PASS THE
BANKING DETAILS WHERE THIS MONEY IS DEPOSITED.
YOURS IN CHRIST.
MRS.MONIQUE BARRO.
Dear Monique,
thank you for your letter. I'm really sad to hear about your condition. I hope the rest of your days will be filled with joy and happiness.
Hearing about the money you want to spend building churches made me very curious. I would feel awful about using someone's death as a way to become wealthy myself. I would be proud to help the world become spiritually more awake!
There's just one thing that I'd like to try to make you understand, hoping sincerely that in your current state of mind, where death is something imminent not just a thing of the future, you are more welcoming toward the more untraditional, though by that no less true statements and facts about the faith. The forementioned churches to Christ might me a wonderful thing, when it first comes to mind and I couldn't condemnt you for the idea, but I would just like to tell you a bit more about the Christianity that makes every man on this beloved Earth what they are in their soul.
Our dear Lord and Saviour you might have come to know as Jesus Christ is by many also known by a name more suited to this soul, so misunderstood and illdescribed in the Pible. This name we, in the Order or the Darkness, cherish as much as you have cherished the only name for the Saviour you have known so far. Yes, this is the Antichrist, the Undoer of All Creation.
Isn't the fact that the Antichrist is the same as Jesus written in the name itself? In Greec, "Hristos" means "anointed one" and Christians (including us) apply it for Jesus of Nazareth and "anti" means "in place of", so Christ and the Antichrist are one and the same and have always been. The difference between Christ the Saviour and Antichrist the Undoer of All Creation is only as big as as a difference between to sides of one person can be. Jesus is the name of the man who was before the crucifiction. Antichrist is the name of the same man, but with a completely different mind, as he was resurrected after he had seen the havens and had been with the most profound knowledge of the world that any man can hope for.
After coming back from the dead, Jesus of Nazareth chose black as the colour of his robes. Why it came to be can be read from the partially saved parchment that was uncovered from the Heth pyramid of the Cthalha pharao, which is only one of the three remained sources of the thoughts of Jesus Reborn, or as we call him in the Order, the Antichrist. The remains of the parchment tell us how the Antichrist told his followers that Havens in the sky are beyond those blue heights filled with fluffy clouds that are usually associated with the afterlife. The souls which have become separated from the bodies go into a deep dark part of the space, which we have been able to trace as the Alpha Centauri thanks to the help of the star charts that were also found in the pyramid. Modern science has told us that in this are in space is an old black hole, something that can not be seen with a naked eye nor with the help of any equipment that people could use 2000 years ago when Antichrist lived!
The teachings of Antichrist do not converse with the teachings of the Jesus before crusifiction, but they go well beyond those. I would more than glad to broaden your horizon in those teachings if you would only show some interest in the subject. I have a good feeling that after my explanations we will built a chain of churches, all dedicated to the Antichrist, made of black marble and dark wood, real pieces of art they will be! And all who will go to let the light of knowledge be fallen upon them shall cherish your name alongside with the Antichrist, the Undoer of All Creation!
I'm looking forward to hear from you soon, as your days are counted and Antichrist has waited thousands of years for his name to echo through the streets filled with thousands of willing to serve his name and his cause!
Yours sincerely,
a humble servant of Antichrist
Dani
reede, 10. oktoober 2008
Insener Garini hüperboolid
Vot nii.
Arvuti pole ikka veel parandusse jõudnud, kuigi mul on see kogu aeg plaanis.
Don't cry for me, Andrew!
Mialee on ühikas tagasi. Ilmselgelt.
Tal on õigus, sel aastal on aega veel vähem kui tavaliselt.
Eile saatsime Taliesini nädalaks soojale maale. Hubane.
Maailm on suht persses, eks ole. Aga nüüd saab ta ise sellest paremini aru, kui varem.
Inglise keelt on tore teha. Ma tõlgin ja teen mingeid igavamaid asju ka. Rahvalaulu materjalid tulb läbi lugeda. Juhan tegi jalgrattaga avarii. Tüng. Hahaa.
Island on pankrotis. Laenu võtsid nad siiski Soomelt, mitte Venemaalt. Aga kõik teised on tegelikult samas sitas, kuigi nad seda välja ei ütle. Samas, kõik seisab selle taga, et inimesed ei saaks aru, kui halb seis on, sest kui nemad sellest aru saavad, siis saabki asi olema nii halb, nagu see on. Seni kuni nad kriisi ignoreerivad, siis pole see kriis vaid langus.
Venemaaga on kõik korras ja ta on tugevam kui kunagi varem, sest ta laseb inimestel uskuda, et see on tõsi.
Õhtul on Töll, Töll, Töll. Töll.
Ma kannan LÜHIKEST seelikut. Hmm. Kummaline ja naljakas.
Me ei saa vist järgmisel nädalal drägonit, kui Taliesinit ei ole. Äkki ikka saab?
Kunagi kirjutan ma normaalsemaid blogisid. Narratiivi, uue paradigma ja kahe sentiliitri diskursusega.
Vist ristitud rebane,
Dani
Arvuti pole ikka veel parandusse jõudnud, kuigi mul on see kogu aeg plaanis.
Don't cry for me, Andrew!
Mialee on ühikas tagasi. Ilmselgelt.
Tal on õigus, sel aastal on aega veel vähem kui tavaliselt.
Eile saatsime Taliesini nädalaks soojale maale. Hubane.
Maailm on suht persses, eks ole. Aga nüüd saab ta ise sellest paremini aru, kui varem.
Inglise keelt on tore teha. Ma tõlgin ja teen mingeid igavamaid asju ka. Rahvalaulu materjalid tulb läbi lugeda. Juhan tegi jalgrattaga avarii. Tüng. Hahaa.
Island on pankrotis. Laenu võtsid nad siiski Soomelt, mitte Venemaalt. Aga kõik teised on tegelikult samas sitas, kuigi nad seda välja ei ütle. Samas, kõik seisab selle taga, et inimesed ei saaks aru, kui halb seis on, sest kui nemad sellest aru saavad, siis saabki asi olema nii halb, nagu see on. Seni kuni nad kriisi ignoreerivad, siis pole see kriis vaid langus.
Venemaaga on kõik korras ja ta on tugevam kui kunagi varem, sest ta laseb inimestel uskuda, et see on tõsi.
Õhtul on Töll, Töll, Töll. Töll.
Ma kannan LÜHIKEST seelikut. Hmm. Kummaline ja naljakas.
Me ei saa vist järgmisel nädalal drägonit, kui Taliesinit ei ole. Äkki ikka saab?
Kunagi kirjutan ma normaalsemaid blogisid. Narratiivi, uue paradigma ja kahe sentiliitri diskursusega.
Vist ristitud rebane,
Dani
esmaspäev, 6. oktoober 2008
Tegelikult ei ole mul ikka veel internetti
Tagasi tulevikku: Venemaa mängib tuumasõda NATOga
...Samal ajal alustasid Vene sõjaväelased juba täiemahulist tuumasõja harjutamist esimest korda pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Õppused kannavad pealkirja «Stabiilsus-2008» ning sõnumit, et tegu pole vaid kaitseotstarbelise harjutusega.
/---/
Lähteülesanne sobib üsnagi hästi olukorraga Gruusias augusti alguspäevadel. Kõigepealt Gruusia vastasseisu järkjärguline teravnemine osseetidega, seejärel täiemahuline sõjaline konflikt, mille tulemuseks on Gruusia alade okupatsioon Vene vägede poolt.
Lähteülesanne sobib üsnagi hästi olukorraga Gruusias augusti alguspäevadel. Kõigepealt Gruusia vastasseisu järkjärguline teravnemine osseetidega, seejärel täiemahuline sõjaline konflikt, mille tulemuseks on Gruusia alade okupatsioon Vene vägede poolt.
Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov on juhtinud tähelepanu, et praegused õppused pole konfliktijärgne improvisatsioon, vaid aasta jooksul ettevalmistatud kava. Ebaselgeks jääb ainult, kas plaaniline kava puudutab vaid praegusi manöövreid koos sõbralike külaskäikudega Venezuelasse, või oli olukorra teravnemine «privilegeeritud huvide sfääris» lõuna pool Kaukaasia mäestikku Venemaa vabatahtlike osalusel Lõuna-Osseetias samuti sõjamängu plaaniline osa?
Osa väeüksusi oli mobiliseeritud juba suviste õppuste «Kaukaasia-2008» ajaks. «Paralleelselt olid Gruusia operatsiooni strateegiliseks toetamiseks valmis võimsad lisajõud, kuna viimase hetkeni polnud kindel, et ameeriklased Gruusia konflikti ei sekku,» märkis ekspert Pavel Felgengauer Novaja Gazeta veergudel. «Õnneks seekord vedas ning neid relvajõudusid sai tarvitada hoopis tulevikule mõeldud õppustel.
Esmakordselt pärast NSVLi lagunemist on võimud korraldanud sõjalised õppused, mille eesmärk on täiemahuline sõda läänega.»
Esmakordselt pärast NSVLi lagunemist on võimud korraldanud sõjalised õppused, mille eesmärk on täiemahuline sõda läänega.»
/---/
Põhja ja Balti laevastike roll on kontrollida valmidust relvakonfliktide ennetamiseks ning riigi juhtkonna diplomaatiliste, majanduslike ja muude meetmete toetamiseks, teatas Vene mereväe infoteenistuse juht Igor Dõgalo. «Eesmärgiks on tagada Vene Föderatsiooni turvalisus ning tegutsemine oma territoriaalvetes, majandusvööndis ning ka mandrilava alal.»
/-/
Felgengaueri hinnangul tähendab nõukogudeaegsele roostetanud tuumanuiale toetumine seda, et sõjalise üleoleku unistuste kõrval on Venemaa tegelik soov huvisfääride kokkuleppimine NATOga, reaalsesse sõjalisse vastasseisu sattumata.
Näitlik sõjamäng käib lihtsalt asja juurde.
Näitlik sõjamäng käib lihtsalt asja juurde.
Vot nii.
teisipäev, 30. september 2008
Me.
Me haz Google Chrome, the new and phun browser for the World Wide Web. All the cool kidz iz using it.
Still no Internets at home.
Drawing's phun.
Why no real language, me no knows.
Me haz a uni hat.
Me haz Magic cards.
Me haz blogz to read.
laupäev, 20. september 2008
kolmapäev, 17. september 2008
Auuu
Ikka veel ei ole ühikas netti...
Kuna raha ei ole, ei saa ma kusagil wifis hängida ka, ja arvestades, kui sitt wifipüüdja mu arvutil on, ei saa ma seda nagunii kusagilt mujalt eriti kätte.
Nii et juba pikemat aega on mu internetikasutus päädinud keemiaringi audika wifiga, mida ma ka praegu kasutan, laadimata unustatud arvuti tõttu ajaga võidu joostes.
Uudised saab loetud, aga see on ka peaaegu kõik.
Palju põnevaid ja mitte eriti põnevaid asju on juhtunud, aga mul pole aega neist kirjutada, täna veel kõige vähem.
Mul on tunne nagu ma oleks maailmast ära lõigatud.
W00tz0rl0lz.
Kuna raha ei ole, ei saa ma kusagil wifis hängida ka, ja arvestades, kui sitt wifipüüdja mu arvutil on, ei saa ma seda nagunii kusagilt mujalt eriti kätte.
Nii et juba pikemat aega on mu internetikasutus päädinud keemiaringi audika wifiga, mida ma ka praegu kasutan, laadimata unustatud arvuti tõttu ajaga võidu joostes.
Uudised saab loetud, aga see on ka peaaegu kõik.
Palju põnevaid ja mitte eriti põnevaid asju on juhtunud, aga mul pole aega neist kirjutada, täna veel kõige vähem.
Mul on tunne nagu ma oleks maailmast ära lõigatud.
W00tz0rl0lz.
neljapäev, 11. september 2008
Starving? Artist? Take a test to know for sure!
Your result for The Personality Defect Test...
Starving Artist
You are 29% Rational, 29% Extroverted, 43% Brutal, and 86% Arrogant.
You are the Starving Artist! Like some sort of emaciated Frenchman, you sit in your fancy little chair and contemplate beauty, meaning, flowers, and all kinds of other ridiculous crap. You are more intuitive than logical, and are primarily guided by your heart and emotions. You are also very introverted and gentle. Of course, this does not mean that you do not have an ego. In fact, you are surprisingly arrogant for someone so emotional and gentle. This is why you are best described as a starving artist. You are very introspective and quite sure of yourself, as any accomplished artist is, yet your views are impractical, guided by feelings, and overly gentle. You probably find math, logic, and similar intellectual pursuits offensive to your artistic sensibilities, and you prefer the open-endedness of artistry because it's infinitely easier to ponder the beauty of a sock than to build rocketships. So really you have no reason to be arrogant, you big doofus, because the skills you value (emotion, spirit, art, etc.) in yourself are valuable only on a subjective level, meaning your arrogance is purely masturbatory, like the insipid self-pleasuring of some twat who spouts artistic nonsense only for the pleasant tinkling sound it makes upon his indiscriminating ears. In short, your personality is defective because you are arrogant, introverted, introspective, gentle, and thoroughly irrational...posessing most of the traits needed to be a starving--and useless--artist. So get out there, write a few short stories that are allegories for the indestructible spirit of socks, and starve!
To put it less negatively:
1. You are more INTUITIVE than rational.
2. You are more INTROVERTED than extroverted.
3. You are more GENTLE than brutal.
4. You are more ARROGANT than humble.
Compatibility:
Your exact opposite is the Capitalist Pig.
Other personalities you would probably get along with are the Haughty Intellectual, the Televangelist, and the Emo Kid.
*
*
If you scored near fifty percent for a certain trait (42%-58%), you could very well go either way. For example, someone with 42% Extroversion is slightly leaning towards being an introvert, but is close enough to being an extrovert to be classified that way as well. Below is a list of the other personality types so that you can determine which other possible categories you may fill if you scored near fifty percent for certain traits.
The other personality types:
The Emo Kid: Intuitive, Introverted, Gentle, Humble.
The Starving Artist: Intuitive, Introverted, Gentle, Arrogant.
The Bitch-Slap: Intuitive, Introverted, Brutal, Humble.
The Brute: Intuitive, Introverted, Brutal, Arrogant.
The Hippie: Intuitive, Extroverted, Gentle, Humble.
The Televangelist: Intuitive, Extroverted, Gentle, Arrogant.
The Schoolyard Bully: Intuitive, Extroverted, Brutal, Humble.
The Class Clown: Intuitive, Extroverted, Brutal, Arrogant.
The Robot: Rational, Introverted, Gentle, Humble.
The Haughty Intellectual: Rational, Introverted, Gentle, Arrogant.
The Spiteful Loner: Rational, Introverted, Brutal, Humble.
The Sociopath: Rational, Introverted, Brutal, Arrogant.
The Hand-Raiser: Rational, Extroverted, Gentle, Humble.
The Braggart: Rational, Extroverted, Gentle, Arrogant.
The Capitalist Pig: Rational, Extroverted, Brutal, Humble.
The Smartass: Rational, Extroverted, Brutal, Arrogant.
Be sure to take my Sublime Philosophical Crap Test if you are interested in taking a slightly more intellectual test that has just as many insane ramblings as this one does!
The following image was made by Stephan Brusche at http://www.sb77.nl, a real-life "starving artist". Check out his website if interested.
About Saint_Gasoline
I am a self-proclaimed pseudo-intellectual who loves dashes. I enjoy science, philosophy, and fart jokes and water balloons, not necessarily in that order. I spend 95% of my time online, and the other 5% of my time in the bathroom, longing to get back on the computer. If, God forbid, you somehow find me amusing instead of crass and annoying, be sure to check out my blog and my webcomic at SaintGasoline.com.
teisipäev, 2. september 2008
Punane väljak ja sõjaväeparaadid
2000
2005
2006
2007
2008
Putin valiti presidendiks 2000ndal aastal. Ma tõesti ei viitsinud iga aasta jaoks midagi välja otsida, ma alustasin lõpust, sest bloggeris on piltidega niimoodi lihtsam. Varasemate aastate kohta kui 2000 pole netis väga palju pilte (ma otsisin ikka päris tükk aega), aga ma tean, et siis ei peetud vajalikuks paraadidel tuumapommimürsukandjatega (minu ääretult vaba tõlge) Punasel väljakul ringi mässata.
Mida mõtleks ülejäänud Euroopa, kui Saksamaa peaks oma parlamendihoone ees suuri sõjaväeparaade, kus lehviksid svastikad?
2005
2006
2007
2008
Putin valiti presidendiks 2000ndal aastal. Ma tõesti ei viitsinud iga aasta jaoks midagi välja otsida, ma alustasin lõpust, sest bloggeris on piltidega niimoodi lihtsam. Varasemate aastate kohta kui 2000 pole netis väga palju pilte (ma otsisin ikka päris tükk aega), aga ma tean, et siis ei peetud vajalikuks paraadidel tuumapommimürsukandjatega (minu ääretult vaba tõlge) Punasel väljakul ringi mässata.
Mida mõtleks ülejäänud Euroopa, kui Saksamaa peaks oma parlamendihoone ees suuri sõjaväeparaade, kus lehviksid svastikad?
esmaspäev, 1. september 2008
On elu on öö on talv ja on...
Ma olen liiga küüniline.
Mul on tunne, et ma ei kuulu hetkel kuhugi.
Tahan Urgu.
Ma ei ole väsinud. Ma tahan magada.
Homme on kool.
Pildistasime Mialeega ühikat. See oli hariv...
Mul on tunne, et ma ei kuulu hetkel kuhugi.
Tahan Urgu.
Ma ei ole väsinud. Ma tahan magada.
Homme on kool.
Pildistasime Mialeega ühikat. See oli hariv...
22:11
Elust ja olust ma kirjutan ka varsti tegelikult.
Ma ei saa aru, miks peavad blogidel mingid häirivad laiad servad olema, kus mitte midagi ei ole.
Ja ma ei tea, miks ma kirjutan artiklitest, mida kõik ise nagunii lugeda võivad, kui nad tahavad. Aga ma, jah, teen seda.
Sügis on. Ma hakkan nüüd ilmselt blogima rohkem.
Ma ei saa aru, miks peavad blogidel mingid häirivad laiad servad olema, kus mitte midagi ei ole.
Ja ma ei tea, miks ma kirjutan artiklitest, mida kõik ise nagunii lugeda võivad, kui nad tahavad. Aga ma, jah, teen seda.
Sügis on. Ma hakkan nüüd ilmselt blogima rohkem.
1. september
Eesti ajakirjandusmaastik on põnev. Täpiline ka, muuseas.
Aga Georgia on sama halvas seisus nagu juba mõnda aega. Venelased (=Putin) ignoreerivad rahulepingu sisu, millele nad alla kirjutasid, pidades allakirjutamise fakti piisavaks. Iseenesest oli see fakt tähelepanuväärne...
Georgia ründamine ja selle okupeerimine tuli paljudele kindlasti ootamatult, aga nüüdseks me teame õnneks, milline on Venemaa välispoliitika, sest me võisime Medvedevi (=Putini) sõnu lugeda Postimehe artiklist.
Aga Georgia on sama halvas seisus nagu juba mõnda aega. Venelased (=Putin) ignoreerivad rahulepingu sisu, millele nad alla kirjutasid, pidades allakirjutamise fakti piisavaks. Iseenesest oli see fakt tähelepanuväärne...
Georgia ründamine ja selle okupeerimine tuli paljudele kindlasti ootamatult, aga nüüdseks me teame õnneks, milline on Venemaa välispoliitika, sest me võisime Medvedevi (=Putini) sõnu lugeda Postimehe artiklist.
Ennekõike tunnustab Venemaa rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete ülimuslikkust, mis määratlevad suhteid tsiviliseeritud rahvaste vahel.
Teiseks - maailm peab olema mitme jõukeskmega. Üks jõukese on vastuvõetamatu. Venemaa ei saa leppida sellise maailmakorraga, kus kõiki otsuseid langetab üks riik, isegi nii tõsine (tegija) kui USA. Selline maailm ei ole püsiv ja seda ähvardavad konfliktid.
Kolmandaks ei soovi Venemaa vastasseisu ühegi riigiga. Venemaa ei kavatse end isoleerida. Me hakkame võimaluse piires arendama sõbralikke suhteid Euroopa, USA ja teiste riikidega.
Neljandaks, Vene kodanike elu ja väärikuse kaitset, ükskõik, kus nad ka ei viibiks. Samuti hakkame kaitsma oma ärikogukonda välismaal. Ja kõik peavad aru saama, et kõik, kes panevad toime agressiooni, saavad vastuse.
Viienda prioriteedina nimetas Medvedev Venemaa suhteid sõbralike riikidega. Venemaa hakkab väga tähelepanelikult töötama neis regioonides, kus asuvad riigid, kellega Venemaal on sõbralikud suhted.
Ma mõtlesin, et lisaks igale lõigule juurde mingi kommentaari, aga ma leidsin siiski, et nad räägivad ise enda eest kõige paremini. Ma ei oska siia midagi lisada, mis oleks veel konkreetsem. Kui keegi küsiks minu käest, kas on võimalik, et üks riik on ebademokraatlik (sest mul ei tulnud hetkel õiget sõna pähe siia selle asemele), nii et keegi seda ei tea, siis ma vastaksin kõigepealt "ei" ja alles siis hakkaksin mõtlema. Ja ma arvan, et ma mõtleksin vastuseks "ei". Ses suhtes, et - kuidas?
Aga artikleid oli täna palju, põnevaid ja olulisi ja intrigeerivaid.
Mulle meeldis näiteks väga see, kus Euroopa Parlamendi esimees Hans-Gert Pöttering kinnitas Balti riikidele, et Venemaa suunas ei ole midagi karta ja me võime rahus hingata ning meiega ei juhtu mitte midagi Georgiaga võrreldavat.
«Me ütleme täna Euroopa Liidu kodanikele Leedus, Lätis ja Eestis: «Te ei ole enam üksi! Oht teie riigile on ohuks Euroopa Liidule tervikuna»,» ütles Pöttering.
Venemaa teemad pole sugugi mitte lõppenud. Mul on suuri raskusi otsustamisega, kumb järgmisena tulema peaks, nii et ma võtan tähestiku järjekorras.
Eesti ajakirjandusmaastikul on sündinud uus rekord!
Neljalauseline artikkel Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) allkirjade kogumisest Vene delegatsiooni liikmete akrediteeringu peatamiseks, kus on kasutatud Ojulandi nime viis korda! Jah, te kuulsite õigesti. Ojulandi nime mainiti lauses keskmiselt 1,25 korda. Palju õnne tublile... ajakirjanikule.
Aga ilusamate uudiste seast on elu24 toonud meieni toreda ülevaate onu Putini tiigrisaagast.
Tiiger sööstis Putini poole, kuid pealtnägijate kinnitusel jäi peaminister rahulikuks, tõstis püssi ja lasi looma suunas uinutiga noole.
«Vladimir Putin mitte ainult ei seisnud ohuga silmitsi, vaid päästis meie telekanali meeskonna hädaohust,» sõnas reporter.
Onu Putin on väga tugev, julge ja tark. Lapsed istuvad talle põlvele ja laulavad talle pioneerilaule ning kui Vladimir ära sureb, siis ta balsameeritakse ja pannakse Berliini peaväljakule vaatamiseks välja.
Muuseas, kui te tahate võltsida väga tähtsate poliitikute allkirju, siis need on wikipedias olemas. Just avastasin. Ja tegelikult käib mulle see pidev linkimine pinda, aga ma ei saa muidu korralikult tsiteerida, see on vale. Vot.
Aga seda, et Vironia kaevas Zavoodi kohtusse, ma ei tsiteeri. Seda kirjutati Tartu Postimehes.
Nagunii te hakkasite juba arvama, et ma ei kirjuta siia midagi esimesest koolipäevast. Tüng. Kirjutan ikka.
Täna oli esimene koolipäev.
kolmapäev, 20. august 2008
reede, 15. august 2008
Öölaulupeo laulud kaasa laulmiseks
Mõned asjad võivad veel puudu olla, aga need laulud peaksid igatahes 19ndaks peas olema!
Kungla rahvas
Karl August Hermann /Freidrich Kuhlbars
Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma,
siis Vanemuine murumaal läks kandlelugu lööma.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Säält saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu,
Siis laulis mets ja meresuu ja eestirahva sugu.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Siis kõlas kaunis lauluviis ja pärjad pandi pähe
ja murueide tütreid siis sai eesti rahvas näha.
::Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Ma laulan mättal mäe peal ja õhtul hilja õues
ja Vanemuise kandlehääl see põksub minu põues.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!::
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi, 2001)
Laul kaugest kodust
Eino Tamberg / Ralf Parve
Need on kauged hallid rajad
musta mure taeva all,
rasked katsumuste ajad
käia karmil võitlejal.
Nii pikk, nii pikk on võitlejal
tee kauge kodu poole minna,
kuid musta mure taeva all,
kui raske ka ei oleks tal,
ta jõuab, ta jõuab sinna.
Veel ei leidu kuskil varju,
ümberringi tuulte ulg,
piki orge, künka harju
paiskub vastu surmatuld.
Nii pikk, nii pikk on võitlejal...
Jäävad mitmed külma hange,
märga mulda sellel teel,
aga mitte kõik ei lange,
paljud koju saavad veel.
Peagi saabun tagasi su juurde (1943)
R. Valgre
Peagi saabun tagasi su juurde.
Aastaid möödund. Teel ma kodu poole.
Tean, et mind sa ootad,
kohtuda veel loodad –
lahkudes nii ütlesid mull’ sa...
Peagi saabun tagasi su juurde.
Astume koos ellu jälle uude.
Lakkavad siis ohked,
igatsused rohked –
õnn jääb meie majja elama.
Ma täna unelen õnnest, mis saabub,
ootel on kogu mu meel.
Homme siis süda las joobub,
kohates sind jälle eluteel!
Peagi saabun tagasi su juurde.
Tervisi mult viigu sulle tuuled.
Öelgu sulle seda, mida tunneb süda –
tagasi su juurde saabun ma.
Muinaslugu muusikas. Raimond Valgre laule (Prima Vista OÜ 2002)
Saaremaa valss (1949)
R. Valgre / D. Vaarandi
Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased,
kui nendesse vajutad hõõguva näo.
Ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,
et õnne vaid kauguses kukuvad käod.
Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu,
kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb!
;;Ei sellist küll maailmas kusagil leidu
kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl.;;
Ning hämaras toomepuu lumena valev
on sinule hõiskavaid ööbikuid täis.
Miks muidu su huuled ja õhetav pale
nii õunapuu õiele sarnane näib!
Oh keeruta, lennuta...
Oi, Saaremaa niitude kastesed süled,
öövaikuses lauludest helisev nurm!
On pilvedest helendav taevas su üle,
ja kirgliku suudluse esmane hurm.
Oh keeruta, lennuta...
Just sellisel heinamaal peamegi pidu,
kus hämarik koidule ulatab käe.
On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund
see tööde- ning rõõmudeküllane päev.
Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu,
kuldtärniga nooruke sõjamees sa.
;;Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu,
et linalakk-neidu sa püüda ei saa.;;
Muinaslugu muusikas. Raimond Valgre laule (Prima Vista OÜ 2002)
Uus paat (Rannakolhoosis)
Valter Ojakäär / Debora Vaarandi
Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin tammepuust,
ei ma pannud pilliroogu mastideks
ega punapõllekesi purjedeks.
Tugev mootor tuksub nagu süda tal,
lained temal mürisevad täävi all.
Ja ta endas kannab kolme kanget meest,
kes on läbi käinud mitme mere veest.
Kõige nooremal on üle küla ramm,
vanem võrke laskma kõige osavam,
kolmas aga väga palju laule teab,
kalad teda kuuldes merest tõstvad pead.
Igal mehel noorik randa maha jäi,
igaühel kallis paadi vastas käib.
Aga harva näen ma oma päiksekiirt,
tema on ju tähtis karjabrigadir.
Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu sool.
Ütleb – sina merest kehva kala tood.
Rohkem kasu toovad minu kirjakud,
kui su lahjad tursad, lestad kõversuud.
Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid,
näha toon sull’ iludusi angerjaid –
sihvakad ja sirged sabakuubedes,
tulevad ja kummardavad sinu ees.
Oota, küll sa minu karja näha saad!
Lõhed laiad, laugud otsal säravad,
;;seljauimed vikerkaarest värvitud,
küljed hõberahadega kirjatud.;;
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Kuhu küll kõik lilled jäid
Mustamäe valss
Avo Tamme / Heldur Karmo
Elasin ärklitoas üheskoos ämmaga
õnn tahtis pageda käest.
Päeval ja ööl, kodus ja tööl,
mõtlesin Mustamäest.
Nüüd elan Mustamäel,
korter on aus ja hea
ning selle õnne eest
fortunat kiitma pean.
Nüüd elan Mustamäel,
tahta mis võiksin veel!
Hulk päevi kauneid siin
mind ootab, ootab eel.
Naabrite rõõmudes olen nüüd osanik,
olgu seal pidu või pulm –
igavust ma tunda ei saa,
enne kui kell on kolm.
Nüüd elan Mustamäel...
Kui nüüd vaid Mustamäe Žiguli kandiga
sõpruse sidemeid looks,
võibolla nii minagi siis
auto veel majja tooks.
Nüüd elan Mustamäel...
On kallis mulle kodupaik (Eesti Raamat 1985)
Suveöö
Mis värvi on armastus
A. Oit / H. Karmo
Su huultel nii värskelt kui juunis punetab maasikavärv,
su juuksed on puravikpruunid, silmad kui sinine järv.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus, kes seda teab?
Mis värvi on armastus? Kui teaks, küll oleks hea!
Su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma,
et iga päev mu armastust siis näeksid sa,
siis näeksid sa.
Mürk kollaseks muudab mind ootus, sinuta maailm on hall,
vaid igatsust leevendav lootus särab kui hõbekristall.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus...
Öö purjetab mustaval laeval, tuleb siis päev ja mul näib,
Et roosaka pintsliga taevast värvimas koidukiir käib.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus...
Laulab Uno Loop (Eesti Raamat 1977)
Unustuste jõel
Laulud filmist „Viimne reliikvia“
Uno Naissoo / Paul Erik Rummo
Põgene, vaba laps!
Üle kõige on maailmal vaja
üht vaba last, üht vaba last,
kes midagi pole kuulnud
heast ega kurjast, ei heast, ei kurjast,
ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust,
kuid püüdjail on vaja just vaba last.
Põgene, vaba laps!
See on ainus võimalus.
Põgene vaba laps!
Vii peitu maailma vabadus,
kuni veel sa vähegi suudad,
kuni veel sa vähegi loodad,
vähegi hoolid,
põgene, vaba laps!
Vägivald armastab vabadust,
tahab ta võita ja vallutada,
vägivald igatseb vabadust
enda najale kallutada,
vägivald armastab vabadust,
armastab vabadust.
Põgene, vaba laps!
Üle kõige on kõigil vaja sind, vaba laps!
Laul pistodast
Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl
või peitku ennast hoopis ta põues – nii on kindlamgi veel.
See relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl
ja lõikab läbi kõik kütked, kütked, millesse satud sa teel.
Ta jätab terveks, terveks vaid kütked, mis hoidmas teda sinu vööl,
neid kütkeid läbi tema ei lõika, sest nii on kindlamgi veel.
Kus ta on sinu kätte jõudnud, seda sa ise ei tea.
Mis lööke varjab su ihutud tera, mis plaane varjab ta ehitud pea.
Mis küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob?
Mis küll on tema õige hind ja kas ta jääb või kaob?
Laulud filmist „Viimne reliikvia“ (SP Muusikaprojekt 1997)
Laul surnud linnust
rockmuusikalist „Johnny“
Olav Ehala / August Sang
Leidsin hangelt surnud keha
tillukese lõõritaja.
Narrikene, kas sul oli
siis nii vara tulla vaja?
Tahtsid olla esimene
ja nüüd saidki oma palga.
Ega paarist soojast päevast
kohe kevad veel ei alga.
Rumal olid, väike laulik!
Tark ju iialgi ei astu
lootuseta võitlusesse
toore ülemvõimu vastu.
Mis on pakasel su laulust?
Tema laulab oma viisi,
kisendades kinni matab
sinu salusid ja hiisi.
Aga nii nad on need linnud:
armastatud metsatukka
rutem näha igatsevad
ja neid hulgani saab hukka.
Ja nad kõigest hoolimata
siiski tulevad - nad teavad,
et ka kurjad talvekülmad
ükskord taganema peavad.
Rumal olid, väike laulik!
Tark ju iialgi ei astu
lootuseta võitlusesse
toore ülemvõimu vastu.
Ja nad kõigest hoolimata
siiski tulevad - nad teavad,
et ka kurjad talvekülmad
ükskord taganema peavad.
Ja siis laule täis on laaned.
Kõik on haljas, rõõmus, hele.
Kade olen, surnud laulik,
kade sinu vaprusele.
Kade olen, surnud laulik,
kade sinu vaprusele.
Laulge kaasa 59 (Tallinn „Eesti Raamat“ 1980)
Kodulaul
Olav Ehala / Juhan Viiding
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht? (4x)
Kodu see ei ole koda, millel aken, uks.
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik.
Kodu on nii imeline tavaline paik!
Kodu on nii imeline tavaline paik!
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Kodus mõni väike asi korraga on suur.
Kodu oleme me ise: väikene ja suur!
Kodu oleme me ise: väikene ja suur!
Kodu, see on rohkem veel, kui sõnas selgeks teeb.
Kodu, see on headus, mis meid paremateks teeb.
Kodu see on rohkem veel, kui sõnas selgeks teeb.
Kodu see on headus, mis meid paremateks teeb!
Kodu see on rohkem veel kui sõnas selgeks teeb.
Kodu, see on headus, mis meid paremateks teeb.
See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! (4x)
IX noorte laulu- ja tantsupidu ((ELT SA 2001)
Maa tuleb täita lastega
Vello Toomemets / Hando Runnel
Maa tuleb täita lastega
ja täita lastelastega,
ja laste-laste-lastega,
maa tuleb täita lastega,
ja laulude ja lastega
ja kõige vastu võidelda,
mis võõrastav või vaenulik,
mis vaenulik või valelik,
ja võidelda, kus võimalik,
kus võimalik ning vajalik,
sest elu kõik on ajalik
ja lastele jääb tulevik.
Maa tuleb täita lastega
ja laste-laste-lastelastega,
kui olev tahab olemist ja
tulevikku tulemist,
maa tuleb täita lastega,
maa oma enda lastega,
ja laulude ja lastega,
maa tuleb täita lastega.
Eesti isamaalisi laule. Meie repertuaar 10 (Eesti Raamat 1988)
Juba linnukesed
Eesti rahvaviis / Karl August Hermann ja P. Tekkel
Juba linnukesed väljas laulavad,
kenad kasekesed kingul kohavad.
Lumi on ju ära suland,
talvekülm on mööda läind,
lapsed, kes kui vangis eland,
pole ammu murul käind.
Orus ojakene voolab vulinal,
hõbepilvekene heljub taeva all.
Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid
hüppavad nüüd rõõmuväes.
Möödas kurvad talvetunnid,
kena kevade on käes.
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Ei ole üksi ükskki maa
Alo Mattiisen / Jüri Leesment
Jääb ikka nii, et Saaremaa
näeb õhtupäikse õitsimist.
Ta kõrval tunneb Hiiumaa
üht õiget sugu õitsilist.
Veel linnupesi Läänemaal
võib leida rannaroost,
veel aru annab Harjumaa
me rahva sünniloost.
Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!
Teab loodus vaid, teab isamaa –
meil tuleb üksteist aidata...
Ei ole üksi ükski maa,
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole jännis Järvamaa
kui seemne ootel põld on must.
Ei peleta meid Pärnumaa
jutt põlislaande eksinust.
Ehk tarkust toitev Tartumaa
teab, mis on mehemeel?
Kui kaua suudab Võrumaa
end hoida õigel teel?
Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Kas jääb ka nii, et Mulgimaa
eal pügada ei lase end?
Kas vaikust valvav Valgamaa
on hüüdjatega ühinend?
Kui puhtaks jäävad Virumaal
kõik selge veega allikad,
siis alles julgen ütelda,
et elan omal maal.
(et elan omal maal)
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole üksi ükski maa...
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole üksi ükski maa...
Ei ole üksi ükski maa...
Ei ole üksi ükski maa...
5 ärkamisaegset laulu
Alo Mattiisen / Jüri Leesment
Kaunimad laulud
Kaunimad laulud pühendan sull’,
Vanematest armastatud kallis kodumaa!
Võimsasti tuksub süda siis mul,
Kui sulle laulan, mu isamaa.
Kaunimad laulud laulmata jäid
loosungite lippude lubaduste lõputus reas.
Kaunimad soovid täitmata jäid
Rahulolurublade ja rumaluste lõputus reas.
Kaua siin tuultele avatud õues
oodatud igavest und,
midagi äkki end liigutas põues,
oli see seesmine sund?
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Kaunimad laulud pühendan sull’.
Kaunimad laulud.
Kaunimad kõned kuulmata jäid
Selgituste süüdistuste saladuste sõgedas reas.
Kaunimad viisid võtmata jäid
Manitsuste murede ja mõttetuste madalas reas.
Priiust kes kõrgemalt kerjata lootis,
vilets ja väeti on see,
keeldude kiuste kes januseid jootis,
kividest puhastab tee.
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Kaunimad laulud.
Mingem üles
Mingem üles mägedelle
Musta-, Õis- või Lasnamäe.
Vaatkem alla rahva hinge
läbi tumma võõra väe.
Vaatke, kuidas hing on haige,
kurjus haaranud on käe.
Ja siis hüüdke alla orgu
kõigest väest.
Ja siis hüüdke alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Ja siis hüüdke alla orgu:
peatage!
Vaatke, haavad rahva ihus
ikka veel ei parane,
ükski abinõu ei ole
enam liiga varane.
Linn kui paise paesel pinnal,
mille lõppu silm ei näe.
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu
kõigest väest!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage! Lasnamäe.
Mingem üles mägedelle tuule õrna õhule.
Vaatkem alla oru põhja üle lillehiilguse.
Vaatke, kõik on võhivõõras,
kas on see siis kodukant,
Tänavate tõmbetuules
hulgub sihitult migrant.
Vaatke tal on silmis tühjus,
ta ei tunne, tea, ei näe.
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu
kõigest väest!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage, peatage Lasnamäe!
Sind surmani
Sind surmani küll tahan
ma kalliks pidada,
Mu õitsev Eesti rada,
mu lehkav isamaa.
Kuis, maa, nii hellalt hoiad
sa lapsi käte pääl,
Neil annad leiba, katet,
sa viimast aset veel.
Samad sõnad, sama viis
kas meid hoida saavad,
samamoodi nagu siis
õitseb ristik ja värisevad haavad.
Kuid siiski veel leian
su silmist pisaraid.
Mu eestimaa, oh looda
ehk nüüd need ajad muutuvad.
Samad sõnad, sama viis,
sama tõrksad tähed,
Sama lihtsalt nagu siis
õitseb ristik ja
värisevad haavad.
Kuis on su pojad vagad,
nii vaprad tugevad,
su tütred nagu lilled
nad õitsvad nägusad.
Samad sõnad, sama viis
kas meid hoida saavad,
samamoodi nagu siis
õitseb ristik ja nagu siis
mis hingest tulnud hinge läheb.
Isamaa ilu hoieldes
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud enda’asse, (kordus solist + koor)
arukate arvamisse,
tugevate turjadesse,
vanemate vägevusse,
noorte meeste nobedusse,
õdedesse vendadesse,
enne kõike enda’asse,
siis saad põlve parema.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud hundi juttu,
kardad koerte klähvimisi,
kuulad sakste sajatusi,
kannupoiste kaebamisi,
saamameeste salvamisi,
madalate manitsusi,
sõgedate sõitlemisi,
siis ei saa sa midagi.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina vajud valedesse,
upakille unedesse,
käpakille käsu alla,
röötsakille rubla alla,
siis saad kirbud kubemesse,
sügelised südamesse,
paised pähe, kondid kõhtu,
siis sa lähed põrgusse.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud enda’asse,
siis sina usud rahva’asse
taludesse tarkusesse,
õpetusse õigusesse,
kodukoha kaasikusse,
pilvepiiril pääsukesse,
siis saad vaimu vägeva,
siis saad põlve parema.
Eestlane olen ja eestlaseks jään
Tuhat korda kas või alata
tuhat aastat tõusu mitte luigelend
oma rahvust maha salata
sama ränk on nagu orjaks müüa end.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Tuhat kõuehäälselt küsijat
vaba meri. Põlistalud. Püha muld.
Tuhat korda tuhat püsijat
kõige kiuste elus hoiab püha tuld.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Nende mehiste meeste moodi.
Mm....
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Nende mehiste meeste moodi.
Eesti isamaalisi laule (Tallinn „Eesti Raamat“ 1988)
Koit
Mu isamaa armas
Saksa rahvalaul / Friedrich Kuhlbars
Mu isamaa armas, kus sündinud ma,
;;sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga!;;
Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal;
;; meil siiski kenad männid ja kuused, kased ka.;;
Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal,
;;kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool.;;
Oh õitse veel kaua, mu isade maa,
;;see maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka!;;
Su hooleks end annan ja truuks sulle jään.
;;Nii kaua kui kord suren ja oma hauda läen.;;
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Palve
Tõnis Mägi / Villu Kangur
Looja, hoia Maarjamaad
ja andesta meile me vead,
Looja, kaitse Eestimaad,
peod selleks palveks nüüd sean.
Looja, hoia hiiepuid,
sest ladvad neil längu on maas,
Looja, kaitse kodutuid,
kord nad ehk tulevad taas.
Kirjas on aegade raamatus:
õndsad on need, kes ei näe,
uskudes, et see on saamatus,
kui keegi läeb.
Loon ja hoian Maarjamaad,
loon ja loodan, sest tean,
milleks need ladvad on kaarjamad,
ja peod, mille palveks ma sean –
et Looja hoiaks Maarjamaad.
Ilmapuu laulud 2007 (ELT SA 2007)
Minu inimesed
Jarek Kasar / Jarek Kasar
osa rahvast
uhkelt rohkem kui oskan lugeda
ühes olen kindel
nad on head inimesed
nad meeldiks sulle ka
ma ei usu et sa kõiki neid tunned
ja vaevalt nad üksteistki tunnevad
ja äkki tõesti ei klapi
samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega
nad mõistavad ja
peavad endast lugu ka siis
kui neil puudub kontakt sinuga
kui teid on okkad sidumas
jagades iga mure mõõtmata selle tõsidust
ja vahel piisab pilgust ka
kui pole tundeid sõnadesse tõlgitud
nad ei karda hoolida
ei hoia häid emotsioone alla
kunagi ei soovi nad halba
ja kui juhtub siis juhtus kogemata
jubamöödasunustatud
nad on kõigest süngest üle
argipäeva mured rõhuvalt ümber
nende omavahelisi suhteid
tegelikult ei mõjuta üldse
või ma eksin siin? on minu ja teiste elud segi läinud?
kui päriselt ongi teisiti
parem et siis kõik oleks mängult
kuigi on igal ühel enda asjad ajada
on nad kõik selles osa
moodustades rahva
nad on minu inimesed
ja mina olen nende oma
ma lähen vooluga kaasa
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
mu inimesed siin seal kõikjal igalpool
mu inimesed teavad ise et nad on
mu inimesed minu inspiratsioon
mu inimesed üks seis siht ja suund
mu inimesed minu elu armastus
nad on mu oma inimesed ja kõik mis teen on neile pühendatud
kui süda on suur
siis on vahemaad väiksed
head sõbrad
võibolla mujal ongi parem
seikle aga ära jää võõraks
koos koos koos
koos vallandame tolguseid
koos palkame spetsialistid
kuid keegi ei tee meie eest otsuseid
kui puruks kisti verstapostid
ei lõika keegi läbi meie juuri
tean kes ma olen
kui mäletan kes ma olin
elan mitte aint ei võta ruumi!
isegi kui tuul rannaliivalt uhtus jäljed
inimene ükskõik kui suur kui väike
järjelt kukkund järjel
on inimene ükskõik kuhu lähed
ja sa võid ju liigitada neid
nagu muusikat tema nahavärvi
vaimu tema religiooni
rikkust tema hariduse
misiganes mille järgi
sa võid unustada maa
jättes selle nime ainult uppund laevale
sa võid öelda et see sama maa
mis elab ja hingab tegelikult kuulub pangale
aga kui kuskil raamatus on see rida
või keegi ütleb laulab
ja ei hoia ainult endale
et mõtleb nii nagu ka sina seda teeks
iga päev näen mis koht on maailm
tihti millised võivad olla teised
on ikka päris suur õnn
et nemad on minul
tahan et nad teaksid et mina olen nendel
et nad on...
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
minu vanematele
ja inimestele kes on ühendatud
see on pühendatud kõigile kes tunnevad
et see on neile pühendatud
otse kontrollkeskusest
kasutamata ütleja hääle privileege
pühendatud kõigega mis mus on
niipalju kui palju tähendab kõige kõrval
üks inimene
räägin sest nii hakkab kergem
kuningatele külakeeles lihtsalt
tänan võimaluse eest näidata mis meelel
südamel kirjas
toorelt ausalt kui vaja kirjutan verega alla
see jääb rahvale
mitte ei lähe mehega hauda
teenin oma inimesi
ja ei tee erandit
ütlen veelkord minu inimesed
ja ma ei unustanud mitte kedagi
mitte kedagi
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
Ilmapuu laulud 2007 (ELT SA 2007)
Kungla rahvas
Karl August Hermann /Freidrich Kuhlbars
Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma,
siis Vanemuine murumaal läks kandlelugu lööma.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Säält saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu,
Siis laulis mets ja meresuu ja eestirahva sugu.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Siis kõlas kaunis lauluviis ja pärjad pandi pähe
ja murueide tütreid siis sai eesti rahvas näha.
::Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Ma laulan mättal mäe peal ja õhtul hilja õues
ja Vanemuise kandlehääl see põksub minu põues.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!::
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi, 2001)
Laul kaugest kodust
Eino Tamberg / Ralf Parve
Need on kauged hallid rajad
musta mure taeva all,
rasked katsumuste ajad
käia karmil võitlejal.
Nii pikk, nii pikk on võitlejal
tee kauge kodu poole minna,
kuid musta mure taeva all,
kui raske ka ei oleks tal,
ta jõuab, ta jõuab sinna.
Veel ei leidu kuskil varju,
ümberringi tuulte ulg,
piki orge, künka harju
paiskub vastu surmatuld.
Nii pikk, nii pikk on võitlejal...
Jäävad mitmed külma hange,
märga mulda sellel teel,
aga mitte kõik ei lange,
paljud koju saavad veel.
Peagi saabun tagasi su juurde (1943)
R. Valgre
Peagi saabun tagasi su juurde.
Aastaid möödund. Teel ma kodu poole.
Tean, et mind sa ootad,
kohtuda veel loodad –
lahkudes nii ütlesid mull’ sa...
Peagi saabun tagasi su juurde.
Astume koos ellu jälle uude.
Lakkavad siis ohked,
igatsused rohked –
õnn jääb meie majja elama.
Ma täna unelen õnnest, mis saabub,
ootel on kogu mu meel.
Homme siis süda las joobub,
kohates sind jälle eluteel!
Peagi saabun tagasi su juurde.
Tervisi mult viigu sulle tuuled.
Öelgu sulle seda, mida tunneb süda –
tagasi su juurde saabun ma.
Muinaslugu muusikas. Raimond Valgre laule (Prima Vista OÜ 2002)
Saaremaa valss (1949)
R. Valgre / D. Vaarandi
Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased,
kui nendesse vajutad hõõguva näo.
Ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,
et õnne vaid kauguses kukuvad käod.
Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu,
kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb!
;;Ei sellist küll maailmas kusagil leidu
kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl.;;
Ning hämaras toomepuu lumena valev
on sinule hõiskavaid ööbikuid täis.
Miks muidu su huuled ja õhetav pale
nii õunapuu õiele sarnane näib!
Oh keeruta, lennuta...
Oi, Saaremaa niitude kastesed süled,
öövaikuses lauludest helisev nurm!
On pilvedest helendav taevas su üle,
ja kirgliku suudluse esmane hurm.
Oh keeruta, lennuta...
Just sellisel heinamaal peamegi pidu,
kus hämarik koidule ulatab käe.
On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund
see tööde- ning rõõmudeküllane päev.
Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu,
kuldtärniga nooruke sõjamees sa.
;;Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu,
et linalakk-neidu sa püüda ei saa.;;
Muinaslugu muusikas. Raimond Valgre laule (Prima Vista OÜ 2002)
Uus paat (Rannakolhoosis)
Valter Ojakäär / Debora Vaarandi
Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin tammepuust,
ei ma pannud pilliroogu mastideks
ega punapõllekesi purjedeks.
Tugev mootor tuksub nagu süda tal,
lained temal mürisevad täävi all.
Ja ta endas kannab kolme kanget meest,
kes on läbi käinud mitme mere veest.
Kõige nooremal on üle küla ramm,
vanem võrke laskma kõige osavam,
kolmas aga väga palju laule teab,
kalad teda kuuldes merest tõstvad pead.
Igal mehel noorik randa maha jäi,
igaühel kallis paadi vastas käib.
Aga harva näen ma oma päiksekiirt,
tema on ju tähtis karjabrigadir.
Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu sool.
Ütleb – sina merest kehva kala tood.
Rohkem kasu toovad minu kirjakud,
kui su lahjad tursad, lestad kõversuud.
Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid,
näha toon sull’ iludusi angerjaid –
sihvakad ja sirged sabakuubedes,
tulevad ja kummardavad sinu ees.
Oota, küll sa minu karja näha saad!
Lõhed laiad, laugud otsal säravad,
;;seljauimed vikerkaarest värvitud,
küljed hõberahadega kirjatud.;;
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Kuhu küll kõik lilled jäid
Mustamäe valss
Avo Tamme / Heldur Karmo
Elasin ärklitoas üheskoos ämmaga
õnn tahtis pageda käest.
Päeval ja ööl, kodus ja tööl,
mõtlesin Mustamäest.
Nüüd elan Mustamäel,
korter on aus ja hea
ning selle õnne eest
fortunat kiitma pean.
Nüüd elan Mustamäel,
tahta mis võiksin veel!
Hulk päevi kauneid siin
mind ootab, ootab eel.
Naabrite rõõmudes olen nüüd osanik,
olgu seal pidu või pulm –
igavust ma tunda ei saa,
enne kui kell on kolm.
Nüüd elan Mustamäel...
Kui nüüd vaid Mustamäe Žiguli kandiga
sõpruse sidemeid looks,
võibolla nii minagi siis
auto veel majja tooks.
Nüüd elan Mustamäel...
On kallis mulle kodupaik (Eesti Raamat 1985)
Suveöö
Mis värvi on armastus
A. Oit / H. Karmo
Su huultel nii värskelt kui juunis punetab maasikavärv,
su juuksed on puravikpruunid, silmad kui sinine järv.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus, kes seda teab?
Mis värvi on armastus? Kui teaks, küll oleks hea!
Su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma,
et iga päev mu armastust siis näeksid sa,
siis näeksid sa.
Mürk kollaseks muudab mind ootus, sinuta maailm on hall,
vaid igatsust leevendav lootus särab kui hõbekristall.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus...
Öö purjetab mustaval laeval, tuleb siis päev ja mul näib,
Et roosaka pintsliga taevast värvimas koidukiir käib.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus...
Laulab Uno Loop (Eesti Raamat 1977)
Unustuste jõel
Laulud filmist „Viimne reliikvia“
Uno Naissoo / Paul Erik Rummo
Põgene, vaba laps!
Üle kõige on maailmal vaja
üht vaba last, üht vaba last,
kes midagi pole kuulnud
heast ega kurjast, ei heast, ei kurjast,
ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust,
kuid püüdjail on vaja just vaba last.
Põgene, vaba laps!
See on ainus võimalus.
Põgene vaba laps!
Vii peitu maailma vabadus,
kuni veel sa vähegi suudad,
kuni veel sa vähegi loodad,
vähegi hoolid,
põgene, vaba laps!
Vägivald armastab vabadust,
tahab ta võita ja vallutada,
vägivald igatseb vabadust
enda najale kallutada,
vägivald armastab vabadust,
armastab vabadust.
Põgene, vaba laps!
Üle kõige on kõigil vaja sind, vaba laps!
Laul pistodast
Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl
või peitku ennast hoopis ta põues – nii on kindlamgi veel.
See relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl
ja lõikab läbi kõik kütked, kütked, millesse satud sa teel.
Ta jätab terveks, terveks vaid kütked, mis hoidmas teda sinu vööl,
neid kütkeid läbi tema ei lõika, sest nii on kindlamgi veel.
Kus ta on sinu kätte jõudnud, seda sa ise ei tea.
Mis lööke varjab su ihutud tera, mis plaane varjab ta ehitud pea.
Mis küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob?
Mis küll on tema õige hind ja kas ta jääb või kaob?
Laulud filmist „Viimne reliikvia“ (SP Muusikaprojekt 1997)
Laul surnud linnust
rockmuusikalist „Johnny“
Olav Ehala / August Sang
Leidsin hangelt surnud keha
tillukese lõõritaja.
Narrikene, kas sul oli
siis nii vara tulla vaja?
Tahtsid olla esimene
ja nüüd saidki oma palga.
Ega paarist soojast päevast
kohe kevad veel ei alga.
Rumal olid, väike laulik!
Tark ju iialgi ei astu
lootuseta võitlusesse
toore ülemvõimu vastu.
Mis on pakasel su laulust?
Tema laulab oma viisi,
kisendades kinni matab
sinu salusid ja hiisi.
Aga nii nad on need linnud:
armastatud metsatukka
rutem näha igatsevad
ja neid hulgani saab hukka.
Ja nad kõigest hoolimata
siiski tulevad - nad teavad,
et ka kurjad talvekülmad
ükskord taganema peavad.
Rumal olid, väike laulik!
Tark ju iialgi ei astu
lootuseta võitlusesse
toore ülemvõimu vastu.
Ja nad kõigest hoolimata
siiski tulevad - nad teavad,
et ka kurjad talvekülmad
ükskord taganema peavad.
Ja siis laule täis on laaned.
Kõik on haljas, rõõmus, hele.
Kade olen, surnud laulik,
kade sinu vaprusele.
Kade olen, surnud laulik,
kade sinu vaprusele.
Laulge kaasa 59 (Tallinn „Eesti Raamat“ 1980)
Kodulaul
Olav Ehala / Juhan Viiding
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht? (4x)
Kodu see ei ole koda, millel aken, uks.
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik.
Kodu on nii imeline tavaline paik!
Kodu on nii imeline tavaline paik!
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Kodus mõni väike asi korraga on suur.
Kodu oleme me ise: väikene ja suur!
Kodu oleme me ise: väikene ja suur!
Kodu, see on rohkem veel, kui sõnas selgeks teeb.
Kodu, see on headus, mis meid paremateks teeb.
Kodu see on rohkem veel, kui sõnas selgeks teeb.
Kodu see on headus, mis meid paremateks teeb!
Kodu see on rohkem veel kui sõnas selgeks teeb.
Kodu, see on headus, mis meid paremateks teeb.
See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! (4x)
IX noorte laulu- ja tantsupidu ((ELT SA 2001)
Maa tuleb täita lastega
Vello Toomemets / Hando Runnel
Maa tuleb täita lastega
ja täita lastelastega,
ja laste-laste-lastega,
maa tuleb täita lastega,
ja laulude ja lastega
ja kõige vastu võidelda,
mis võõrastav või vaenulik,
mis vaenulik või valelik,
ja võidelda, kus võimalik,
kus võimalik ning vajalik,
sest elu kõik on ajalik
ja lastele jääb tulevik.
Maa tuleb täita lastega
ja laste-laste-lastelastega,
kui olev tahab olemist ja
tulevikku tulemist,
maa tuleb täita lastega,
maa oma enda lastega,
ja laulude ja lastega,
maa tuleb täita lastega.
Eesti isamaalisi laule. Meie repertuaar 10 (Eesti Raamat 1988)
Juba linnukesed
Eesti rahvaviis / Karl August Hermann ja P. Tekkel
Juba linnukesed väljas laulavad,
kenad kasekesed kingul kohavad.
Lumi on ju ära suland,
talvekülm on mööda läind,
lapsed, kes kui vangis eland,
pole ammu murul käind.
Orus ojakene voolab vulinal,
hõbepilvekene heljub taeva all.
Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid
hüppavad nüüd rõõmuväes.
Möödas kurvad talvetunnid,
kena kevade on käes.
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Ei ole üksi ükskki maa
Alo Mattiisen / Jüri Leesment
Jääb ikka nii, et Saaremaa
näeb õhtupäikse õitsimist.
Ta kõrval tunneb Hiiumaa
üht õiget sugu õitsilist.
Veel linnupesi Läänemaal
võib leida rannaroost,
veel aru annab Harjumaa
me rahva sünniloost.
Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!
Teab loodus vaid, teab isamaa –
meil tuleb üksteist aidata...
Ei ole üksi ükski maa,
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole jännis Järvamaa
kui seemne ootel põld on must.
Ei peleta meid Pärnumaa
jutt põlislaande eksinust.
Ehk tarkust toitev Tartumaa
teab, mis on mehemeel?
Kui kaua suudab Võrumaa
end hoida õigel teel?
Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Kas jääb ka nii, et Mulgimaa
eal pügada ei lase end?
Kas vaikust valvav Valgamaa
on hüüdjatega ühinend?
Kui puhtaks jäävad Virumaal
kõik selge veega allikad,
siis alles julgen ütelda,
et elan omal maal.
(et elan omal maal)
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole üksi ükski maa...
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole üksi ükski maa...
Ei ole üksi ükski maa...
Ei ole üksi ükski maa...
5 ärkamisaegset laulu
Alo Mattiisen / Jüri Leesment
Kaunimad laulud
Kaunimad laulud pühendan sull’,
Vanematest armastatud kallis kodumaa!
Võimsasti tuksub süda siis mul,
Kui sulle laulan, mu isamaa.
Kaunimad laulud laulmata jäid
loosungite lippude lubaduste lõputus reas.
Kaunimad soovid täitmata jäid
Rahulolurublade ja rumaluste lõputus reas.
Kaua siin tuultele avatud õues
oodatud igavest und,
midagi äkki end liigutas põues,
oli see seesmine sund?
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Kaunimad laulud pühendan sull’.
Kaunimad laulud.
Kaunimad kõned kuulmata jäid
Selgituste süüdistuste saladuste sõgedas reas.
Kaunimad viisid võtmata jäid
Manitsuste murede ja mõttetuste madalas reas.
Priiust kes kõrgemalt kerjata lootis,
vilets ja väeti on see,
keeldude kiuste kes januseid jootis,
kividest puhastab tee.
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Kaunimad laulud.
Mingem üles
Mingem üles mägedelle
Musta-, Õis- või Lasnamäe.
Vaatkem alla rahva hinge
läbi tumma võõra väe.
Vaatke, kuidas hing on haige,
kurjus haaranud on käe.
Ja siis hüüdke alla orgu
kõigest väest.
Ja siis hüüdke alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Ja siis hüüdke alla orgu:
peatage!
Vaatke, haavad rahva ihus
ikka veel ei parane,
ükski abinõu ei ole
enam liiga varane.
Linn kui paise paesel pinnal,
mille lõppu silm ei näe.
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu
kõigest väest!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage! Lasnamäe.
Mingem üles mägedelle tuule õrna õhule.
Vaatkem alla oru põhja üle lillehiilguse.
Vaatke, kõik on võhivõõras,
kas on see siis kodukant,
Tänavate tõmbetuules
hulgub sihitult migrant.
Vaatke tal on silmis tühjus,
ta ei tunne, tea, ei näe.
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu
kõigest väest!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage, peatage Lasnamäe!
Sind surmani
Sind surmani küll tahan
ma kalliks pidada,
Mu õitsev Eesti rada,
mu lehkav isamaa.
Kuis, maa, nii hellalt hoiad
sa lapsi käte pääl,
Neil annad leiba, katet,
sa viimast aset veel.
Samad sõnad, sama viis
kas meid hoida saavad,
samamoodi nagu siis
õitseb ristik ja värisevad haavad.
Kuid siiski veel leian
su silmist pisaraid.
Mu eestimaa, oh looda
ehk nüüd need ajad muutuvad.
Samad sõnad, sama viis,
sama tõrksad tähed,
Sama lihtsalt nagu siis
õitseb ristik ja
värisevad haavad.
Kuis on su pojad vagad,
nii vaprad tugevad,
su tütred nagu lilled
nad õitsvad nägusad.
Samad sõnad, sama viis
kas meid hoida saavad,
samamoodi nagu siis
õitseb ristik ja nagu siis
mis hingest tulnud hinge läheb.
Isamaa ilu hoieldes
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud enda’asse, (kordus solist + koor)
arukate arvamisse,
tugevate turjadesse,
vanemate vägevusse,
noorte meeste nobedusse,
õdedesse vendadesse,
enne kõike enda’asse,
siis saad põlve parema.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud hundi juttu,
kardad koerte klähvimisi,
kuulad sakste sajatusi,
kannupoiste kaebamisi,
saamameeste salvamisi,
madalate manitsusi,
sõgedate sõitlemisi,
siis ei saa sa midagi.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina vajud valedesse,
upakille unedesse,
käpakille käsu alla,
röötsakille rubla alla,
siis saad kirbud kubemesse,
sügelised südamesse,
paised pähe, kondid kõhtu,
siis sa lähed põrgusse.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud enda’asse,
siis sina usud rahva’asse
taludesse tarkusesse,
õpetusse õigusesse,
kodukoha kaasikusse,
pilvepiiril pääsukesse,
siis saad vaimu vägeva,
siis saad põlve parema.
Eestlane olen ja eestlaseks jään
Tuhat korda kas või alata
tuhat aastat tõusu mitte luigelend
oma rahvust maha salata
sama ränk on nagu orjaks müüa end.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Tuhat kõuehäälselt küsijat
vaba meri. Põlistalud. Püha muld.
Tuhat korda tuhat püsijat
kõige kiuste elus hoiab püha tuld.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Nende mehiste meeste moodi.
Mm....
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Nende mehiste meeste moodi.
Eesti isamaalisi laule (Tallinn „Eesti Raamat“ 1988)
Koit
Mu isamaa armas
Saksa rahvalaul / Friedrich Kuhlbars
Mu isamaa armas, kus sündinud ma,
;;sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga!;;
Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal;
;; meil siiski kenad männid ja kuused, kased ka.;;
Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal,
;;kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool.;;
Oh õitse veel kaua, mu isade maa,
;;see maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka!;;
Su hooleks end annan ja truuks sulle jään.
;;Nii kaua kui kord suren ja oma hauda läen.;;
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Palve
Tõnis Mägi / Villu Kangur
Looja, hoia Maarjamaad
ja andesta meile me vead,
Looja, kaitse Eestimaad,
peod selleks palveks nüüd sean.
Looja, hoia hiiepuid,
sest ladvad neil längu on maas,
Looja, kaitse kodutuid,
kord nad ehk tulevad taas.
Kirjas on aegade raamatus:
õndsad on need, kes ei näe,
uskudes, et see on saamatus,
kui keegi läeb.
Loon ja hoian Maarjamaad,
loon ja loodan, sest tean,
milleks need ladvad on kaarjamad,
ja peod, mille palveks ma sean –
et Looja hoiaks Maarjamaad.
Ilmapuu laulud 2007 (ELT SA 2007)
Minu inimesed
Jarek Kasar / Jarek Kasar
osa rahvast
uhkelt rohkem kui oskan lugeda
ühes olen kindel
nad on head inimesed
nad meeldiks sulle ka
ma ei usu et sa kõiki neid tunned
ja vaevalt nad üksteistki tunnevad
ja äkki tõesti ei klapi
samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega
nad mõistavad ja
peavad endast lugu ka siis
kui neil puudub kontakt sinuga
kui teid on okkad sidumas
jagades iga mure mõõtmata selle tõsidust
ja vahel piisab pilgust ka
kui pole tundeid sõnadesse tõlgitud
nad ei karda hoolida
ei hoia häid emotsioone alla
kunagi ei soovi nad halba
ja kui juhtub siis juhtus kogemata
jubamöödasunustatud
nad on kõigest süngest üle
argipäeva mured rõhuvalt ümber
nende omavahelisi suhteid
tegelikult ei mõjuta üldse
või ma eksin siin? on minu ja teiste elud segi läinud?
kui päriselt ongi teisiti
parem et siis kõik oleks mängult
kuigi on igal ühel enda asjad ajada
on nad kõik selles osa
moodustades rahva
nad on minu inimesed
ja mina olen nende oma
ma lähen vooluga kaasa
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
mu inimesed siin seal kõikjal igalpool
mu inimesed teavad ise et nad on
mu inimesed minu inspiratsioon
mu inimesed üks seis siht ja suund
mu inimesed minu elu armastus
nad on mu oma inimesed ja kõik mis teen on neile pühendatud
kui süda on suur
siis on vahemaad väiksed
head sõbrad
võibolla mujal ongi parem
seikle aga ära jää võõraks
koos koos koos
koos vallandame tolguseid
koos palkame spetsialistid
kuid keegi ei tee meie eest otsuseid
kui puruks kisti verstapostid
ei lõika keegi läbi meie juuri
tean kes ma olen
kui mäletan kes ma olin
elan mitte aint ei võta ruumi!
isegi kui tuul rannaliivalt uhtus jäljed
inimene ükskõik kui suur kui väike
järjelt kukkund järjel
on inimene ükskõik kuhu lähed
ja sa võid ju liigitada neid
nagu muusikat tema nahavärvi
vaimu tema religiooni
rikkust tema hariduse
misiganes mille järgi
sa võid unustada maa
jättes selle nime ainult uppund laevale
sa võid öelda et see sama maa
mis elab ja hingab tegelikult kuulub pangale
aga kui kuskil raamatus on see rida
või keegi ütleb laulab
ja ei hoia ainult endale
et mõtleb nii nagu ka sina seda teeks
iga päev näen mis koht on maailm
tihti millised võivad olla teised
on ikka päris suur õnn
et nemad on minul
tahan et nad teaksid et mina olen nendel
et nad on...
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
minu vanematele
ja inimestele kes on ühendatud
see on pühendatud kõigile kes tunnevad
et see on neile pühendatud
otse kontrollkeskusest
kasutamata ütleja hääle privileege
pühendatud kõigega mis mus on
niipalju kui palju tähendab kõige kõrval
üks inimene
räägin sest nii hakkab kergem
kuningatele külakeeles lihtsalt
tänan võimaluse eest näidata mis meelel
südamel kirjas
toorelt ausalt kui vaja kirjutan verega alla
see jääb rahvale
mitte ei lähe mehega hauda
teenin oma inimesi
ja ei tee erandit
ütlen veelkord minu inimesed
ja ma ei unustanud mitte kedagi
mitte kedagi
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
Ilmapuu laulud 2007 (ELT SA 2007)
Tellimine:
Postitused (Atom)