teisipäev, 18. november 2008

On the third day of Christmas...

On the third day of Christmas
the dead-to-be would meet
Three henchmen

Kool on nii kohutavalt igav. Tegelikult ei ole.
Aga koolis käimine on. Raha. Oleks vaja.
Jõulud paistavad tulevat. Sinna on üle kuu aja aega, aga mõned inimesed ei paista seda teadvat...

NATO on hiljuti paar kõvemat sõna öelnud Venemaaga seoses, mis on täitsa ootamatu. Ja see, et see on olnud ootamatu, näitab, et nad on viimasel ajal väga haledad olnud. Kuigi kindlasti on selleks mingi põhjus. Nagu ka sellel, et Venemaa okupeerib ikka veel suurt osa iseseisva riigi territooriumist ilma mingi kavatsuseta seda tegevust lõpetada.

Ma mõtlesin, et ma käin vahepeal kodus, nädalavahetusel. Ma käin seal viimasel ajal päris tihti, mulle tundub.

Meliani papagoidel on uued munad. Me kavatseme Mialeega kumbki papagoi võtta. Tekitab kindlasti natuke probleeme, aga ei midagi erilist.

Absoluutselt ei viitsi kooli minna. Ja kõige masendavam on see, et meil on huvitavad loengud.
Joonistamises, kusjuures, on teemaks klaas. Mort (nagu kõik seal kogu aeg ütlevad) koosneb kahest läbipaistvast klaasist anumast, ühest jõulukaunistuse moodi kerast, mis läigib jõulukaunistuse moodi, ja alalõualuust. Taustaks on mingi repro ja meie peame oma joonistusel jätma selge mulje, et seda see on. Mitte mingi naine või skulptuur naisest vaid joonistus naisest. Klaasi on põnev joonistada, kuigi mulle käib kogu aeg pinda see, et paber on valge. Paber võiks olla õrnalt toonitud ja siis saaks valgega läiked peale teha. Praegu on poolläiked ja läiked sama värvi, sest ma ei kavatse elu sees tervet paberit harilikuga ära värvida, et foon oleks nii tume nagu see päriselt on.

Tallinlasi tahaks näha ka. Deira juures võiks ööbida, sest see on äge. Jõulukinke ma kellelegi teha ei kavatse, ütlen kohe siinkohal ära, et kellelgi muret ei oleks. Muidugi, kui keegi tunneb väga-väga suurt tahtmist mulle midagi kinkida, siis ta võiks öelda, siis ma teen talle ka. Muidu on mul selline nõme tunne. Nii, jõuludest ei pea nüüd enam mitu kuud rääkima.

Jalgpall oli täna. Ma ei vaadanud seda. Mialee ka mitte. Me ei mäletanud, et see täna on. Ega see väga oluline mäng ei olnud, aga no Eestit päriselt võitmas näha oleks tore olnud.

Suur tahtmine on midagi teha, aga ma ei tea mida.

Inimesi pole üldse näha, kui kool on. Ma ei viitsi kedagi kunagi üles otsida ja väljas söömas käia ei saa, sest raha ei ole. See viimane on kõige häirivam. Nii ei saa üldse kellegagi suhelda:(

Aga Krooks on äge. Tahaks sinna minna, võtaks ühe külma siidri ja ühe šampinjonikiusatuse, mille sees on tulised kartulid ja peal juuuuust. Istuks diivani peale (just diivanid on need kõige ägedamad asjad) ja ajaks toredate inimestega juttu. Tore oleks ju. Aga Krooksul tuleb tegelikult sünnipäev ka. Neljapäeval. Seal peaks küll käima.

Eesti keeles on järgmine nädal kontrolltöö, inglise keelt peaks õppima ja eksamid hakkavad lähenema. Kohustuslik kirjandusega tuleks juba sel nädalal alustada, siis ei pea eksamite lähenedes järjekorras ootama ja põdema ja kiirustama. Nagunii seda tuleb ette, aga mõne asja võiks juba kätte võtta.

Meistrit ja Margaritat hakkan ka lugema, selleni jõudmine võtab pisut aega, sest ma võtsin raamatukogust sellele kommentaarid, mida paralleelselt lugeda, sest see on nii äge raamat, et ma tahaksin sellest sügavuti aru saada.

Ahjaa, seda ka, et ma käin veel umbes mingi nädal aega ravivõimlemises, sest rohkem kui kümmet korda tasuta ei saa. Ma venitan ja vehin puutoikaga koos mingite eri vanade inimestega. Novot, ma teadsin, et selg on viimasel ajal ilgelt nõmedas seisus, aga et ta nii pahasti on, seda ma ei oodanud. Arst lasi teha pilti (see on stiilne, ma paneksin selle seina peale, kui ma ei arvaks, et seda veel vaja läheb. Aga noh, röntgenpildid on kõik stiilsed.) ja saatis sinna võimlema ja massaaži saan kah, aga sinna on hiigelpikad järjekorrad. Okei, mitte just hiigelpikad. Umbes kolm nädalat või? Ma ei mäleta, millal ma arsti juures käisin. Esimesel saan esimest korda massaaži. Sergei teeb. Ta on venelane, muuseas.

Rollid meie mängu jaoks on üldiselt valmis, mõned on ära saata, aga minu poolt on vist kõik ok. Ma loodan, et keegi pettuma ei pea. Mäng on kogu aeg plaanis olnud väikese vahepalana tühjas talvekalendris, nii et pettuvad need, kes liiga palju loodavad. Aga ma ei kavatse halba mängu ka teha, ilmselgelt. Taliesin pabistab koha pärast, aga ma loodan, et mängu ajal ta ei pane seda otseselt tähelegi:P

Tahaks mingit head mängu, kohe, sel nädalavahetusel. Tuletab meelde, et rollimängijate kokkusaamise eest tuleks maksta. Lõuendeid oleks kah vaja.

Kuu on viimasel ajal ilgelt lahe olnud. Asjad on kogu aeg jääs. Tali tuleb.

Kommentaare ei ole: