Aga Georgia on sama halvas seisus nagu juba mõnda aega. Venelased (=Putin) ignoreerivad rahulepingu sisu, millele nad alla kirjutasid, pidades allakirjutamise fakti piisavaks. Iseenesest oli see fakt tähelepanuväärne...
Georgia ründamine ja selle okupeerimine tuli paljudele kindlasti ootamatult, aga nüüdseks me teame õnneks, milline on Venemaa välispoliitika, sest me võisime Medvedevi (=Putini) sõnu lugeda Postimehe artiklist.
Ennekõike tunnustab Venemaa rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete ülimuslikkust, mis määratlevad suhteid tsiviliseeritud rahvaste vahel.
Teiseks - maailm peab olema mitme jõukeskmega. Üks jõukese on vastuvõetamatu. Venemaa ei saa leppida sellise maailmakorraga, kus kõiki otsuseid langetab üks riik, isegi nii tõsine (tegija) kui USA. Selline maailm ei ole püsiv ja seda ähvardavad konfliktid.
Kolmandaks ei soovi Venemaa vastasseisu ühegi riigiga. Venemaa ei kavatse end isoleerida. Me hakkame võimaluse piires arendama sõbralikke suhteid Euroopa, USA ja teiste riikidega.
Neljandaks, Vene kodanike elu ja väärikuse kaitset, ükskõik, kus nad ka ei viibiks. Samuti hakkame kaitsma oma ärikogukonda välismaal. Ja kõik peavad aru saama, et kõik, kes panevad toime agressiooni, saavad vastuse.
Viienda prioriteedina nimetas Medvedev Venemaa suhteid sõbralike riikidega. Venemaa hakkab väga tähelepanelikult töötama neis regioonides, kus asuvad riigid, kellega Venemaal on sõbralikud suhted.
Ma mõtlesin, et lisaks igale lõigule juurde mingi kommentaari, aga ma leidsin siiski, et nad räägivad ise enda eest kõige paremini. Ma ei oska siia midagi lisada, mis oleks veel konkreetsem. Kui keegi küsiks minu käest, kas on võimalik, et üks riik on ebademokraatlik (sest mul ei tulnud hetkel õiget sõna pähe siia selle asemele), nii et keegi seda ei tea, siis ma vastaksin kõigepealt "ei" ja alles siis hakkaksin mõtlema. Ja ma arvan, et ma mõtleksin vastuseks "ei". Ses suhtes, et - kuidas?
Aga artikleid oli täna palju, põnevaid ja olulisi ja intrigeerivaid.
Mulle meeldis näiteks väga see, kus Euroopa Parlamendi esimees Hans-Gert Pöttering kinnitas Balti riikidele, et Venemaa suunas ei ole midagi karta ja me võime rahus hingata ning meiega ei juhtu mitte midagi Georgiaga võrreldavat.
«Me ütleme täna Euroopa Liidu kodanikele Leedus, Lätis ja Eestis: «Te ei ole enam üksi! Oht teie riigile on ohuks Euroopa Liidule tervikuna»,» ütles Pöttering.
Venemaa teemad pole sugugi mitte lõppenud. Mul on suuri raskusi otsustamisega, kumb järgmisena tulema peaks, nii et ma võtan tähestiku järjekorras.
Eesti ajakirjandusmaastikul on sündinud uus rekord!
Neljalauseline artikkel Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) allkirjade kogumisest Vene delegatsiooni liikmete akrediteeringu peatamiseks, kus on kasutatud Ojulandi nime viis korda! Jah, te kuulsite õigesti. Ojulandi nime mainiti lauses keskmiselt 1,25 korda. Palju õnne tublile... ajakirjanikule.
Aga ilusamate uudiste seast on elu24 toonud meieni toreda ülevaate onu Putini tiigrisaagast.
Tiiger sööstis Putini poole, kuid pealtnägijate kinnitusel jäi peaminister rahulikuks, tõstis püssi ja lasi looma suunas uinutiga noole.
«Vladimir Putin mitte ainult ei seisnud ohuga silmitsi, vaid päästis meie telekanali meeskonna hädaohust,» sõnas reporter.
Onu Putin on väga tugev, julge ja tark. Lapsed istuvad talle põlvele ja laulavad talle pioneerilaule ning kui Vladimir ära sureb, siis ta balsameeritakse ja pannakse Berliini peaväljakule vaatamiseks välja.
Muuseas, kui te tahate võltsida väga tähtsate poliitikute allkirju, siis need on wikipedias olemas. Just avastasin. Ja tegelikult käib mulle see pidev linkimine pinda, aga ma ei saa muidu korralikult tsiteerida, see on vale. Vot.
Aga seda, et Vironia kaevas Zavoodi kohtusse, ma ei tsiteeri. Seda kirjutati Tartu Postimehes.
Nagunii te hakkasite juba arvama, et ma ei kirjuta siia midagi esimesest koolipäevast. Tüng. Kirjutan ikka.
Täna oli esimene koolipäev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar