neljapäev, 4. detsember 2008

Goblin revolution

Hmm, ma tahtsin kirja panna selle unenä0, mida ma paari öö eest nägin, või vähemalt niipalju kui ma sellest mäletan.

Me olime Raekoja platsil (Tartus ilmselgelt) ja väljas oli umbes selline ilm nagu praegu, väljas oli siis vist pime. Seal oli hulk rahvast ja me lugesime sekundeid uue aastani. Siis lasti rakette ja oli uus aasta. Siis me läksime mingite inimestega Supilinna poole. Ma arvan, et seal oli Mialee ja veel keegi, kelle suhtes ma kindel ei ole. Mina ja Goblin olime seal kindlasti. Supilinna lõpp oli seal, kus on Lai tänav, aga Supilinna ennast ei olnud. Unenäos oli see väga loogiline. Laia tänava kesklinnast kaugemal poolel oli mingi maakoht, mingi talu või midagi. Mõned puud olid, lund ei olnud, kõik oli roheline ja ma imestasin hetkeks, miks väljas on nii valge nagu kell oleks neli või viis, sest uus aasta ju tuli just, aga siis ma leidsin, et see on loogiline, ma ei mäleta enam, miks. Seal võis mingi seos olla talveajaga.

Igatahes, ma ei mäleta, kas teised läksid ise ära või läksime meie ära, aga igatahes lubas Goblin mulle midagi näidata ja me läksime mööda Laia tänavat, mis nüüdseks oli täitsa metsavahetee, jõest eemale. Kõndisime pisut ja pärast kurvi paremale oli tee ääres mingi väike küngas. Ümberringi olid põllud või mingid rohumaad. Me läksime selle künka peale, üle kraavi, pika rohelise rohu sees. Nüüd vist oli suvi või kevad, päike vist paistis kah, aga selles pole ma kindel.

Ma ei näinud seal midagi vaatamist väärt ja muutusin kergelt kahtlustavaks, aga Goblin näitas mulle künkas mingit luuki, mis meenutas suurt kanalisatsioonikaevu kaant. Me veeretasime selle augu pealt ära, see kukkus vist alla selle käigus. Künka sees oli näha käiku, mis võis olla umbes poolteise/kahe meetri sügavusel ja mina läksin esimesena alla. Seal oli kuiv ja pime, seinad ja põrand olid mullased/liivased ja näha oli vaevu meetri kaugusele. Goblin oli mulle järgi tulnud ja ma hakkasin kuskile suunda edasi minema. Hoolimata sellest, et see polnud olnud eriti sügaval maa all, ei pidanud ma kummarduma, et edasi minna, sest pea kohal oli ruumi piisavalt. Ma olin vaevu mõned sammud teha jõudnud, kui Goblin pidi mingil põhjusel tagasi üles minema.

See tundus kahtlane, sest põhjus, mis ta ütles, kui ta seda ütles, et tundunud eriti usutav. Ma mõtlesin, et võibolla tahab ta mu sinna käiku kinni panna või kuidagi muudmoodi mingit tünga teha ja ma läksin talle järgi, kui ta üles ronis. Siis helises telefon ja see oli kõik.

Üpris mõttetu episood, aga ma ei mäleta tavaliselt oma unenägusid.



Homme lähen koju.

Vennaskond, keda enam ei ole, esineb homme Rock Cafés. Zombid
100% post-consumer human! Reduce. Reuse. Reanimate.

Ma tahan REVOLUTION! T-särki Redcloackiga. Goblin revolution for the win!

(So many goblins in just one post...)

Kommentaare ei ole: