Sinine nagu surnuks külmunud inimese jäätunud silmad.
Lund sajab. Vaikselt, rahulikult, ma julgeksin isegi öelda, et malbelt. Talv hiilib aeglaselt taevast alla.
Ma nägin und, aga selle katkestas telefoni kalk äratus, nii et ma ei mäleta sellest mitte midagi.
Täna tuleb maalida. Alpi saapaid ja roostes panni ilma valget kasutamata.
Siis saab väikese töö tagasi Kultuuris.
Siis tuleb omaloomingulist rahvalaulu laulda.
Siis tuleb koos pensionäridega võimelda.
Siis võib ühikas käia ja süüa.
Siis peaks usundilukku minema.
Kõik päevad on kohutavalt etteaimatavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar