teisipäev, 2. detsember 2008

Pikad näpud, käpud, räpud

Mialee läks magama.
Meil oli enne väike reis läbi ühika. Siin ja seal ja iga nurga peal. Ühikas on palju inimesi. Ma tunnen neist juba päris mitut.

Maalin veel väheke, aga see lõuend ei meeldi mulle. Meh. Varsti ostan veel ühe lõuendi. See on kah säärane lõuend, mis mulle ei meeldi. Aga kunstipoest muud ei saa.

Nii. Plaanis on Martin läbi lugeda. Ma veel täpselt ei tea, kellelt seda saada, kuigi ma tean, et kellelgi seda kindlasti on...

Kool ja värki. Mul on tunne, et ma ei oska joonistada, aga õnneks oskavad teised veel vähem, muidu oleks mul eriti fail tunne.

Täna läksin sinnasamusessegi, rahvalaulu. Jäin umbes kaks minutit hiljaks ja klassis ei olnud kedagi. Passisin veidi aega seal, aga kui kedagi ei tulnud lasin jalga. Eelmises tunnis ei olnud, sest võimlemine oli, nii et äkki seal öeldi midagi produktiivset selle kohta, miks tänase loengu asemel tühjus oli...

Nädalavahetusel lähen vist siiski koju.

Lallalaa. Ma tahtsin midagi muud öelda tegelikult. Aga ma ei mäleta mida, nii et ma jätan selle postituse nii toredalt mõttetuks nagu ta on. Hurraa.


Päkapikkudel on raske tulla, kui sussid aknalaual ei ole.

Kommentaare ei ole: