Tartu on kodu

Ma olen üpris õnnelik hetkel. Tulin just üksinda läbi öise Tartu. See oli hea. Lund oli sadanud mitte eriti ammu, ma sain paari kohta teha lumme esimesed jäljed. Väljas on soe ja vaikne ja ilus. Mõned puud näevad välja nagu nad oleksid natukene härmas või midagi. Ning vaikus... See kõik on tegelikult nii sürr, et ma ei saa aru, miks ma üldse midagi kirja panna üritan. Aga tõsiselt. Kõndida läbi magava linna, lumi jalge all kergelt kriuksumas ning naeratada ilma mingi põhjuseta. Lihtsalt sellepärast, et see kõik tundub hea. Ja just sellel lühikesel ajavahemikul ei olegi maailmas kurjust ning inimesed ongi ilusad ja head:)

Ning autosid ei ole peaaegu üldse, tee peal sõidab see-eest kolm lumesahka. Järjest. Ning ma käin pargis tammele tere ütlemas ning võtan kusagilt hangest kaasa ühe murdunud oksa, et see ilma mingi põhjuseta tuppa tuua ning vaasi panna. Ja sahad sõidavad samal teel teises suunas tagasi ning valvuritädi laseb mu ise sisse, kui ma otsin paar minutit oma kotist rahakotti, milles on kaart, mis ukse lahti teeb.

Ja ma olen ühikas täiesti üksinda, vähemalt tunne on selline, kuigi kusagil kümnendik akendest olid valgustatud, kui ma sisse tulin ning koridor on täpselt sama sünge ning armastusväärne kui alati ja ma ei saa muidu kui pean laialt irvitama ja olema õnnelik, et ma olen Tartus, mis on nii kodune ja turvaline ja õige, isegi kui kõik alati ei ole nii nagu peaks.

Hmm, ma käisin siis kodus vahepeal. Kella 12 ajal ütlesin emale, et ma tulen koju. Siis me hääletasime Silluga Tallinna ja ma olin veendunud, et ma jään sinna. Ütlesin emale ka seda. Siis me jõudsime Tallinna. Ma olin paar kilomeetrit enne seda jõudnud otsusele, et ma vist ikka lähen koju. Kui me auto pealt maha tulime (me polnud veel hääletama jõudnud, aga kõndisime mööda ühest piffist, kes hääletas ja auto jäi just seisma, nii me küsisime, kuhu juht läheb ja ühinesime nendega lambist), veensin Sillu minuga Kaberneeme tulema ja helistasin emale ja ütlesin, et ma tulen koju. Suht... hm, ma ei teagi, mis sõna selle kohta käima peaks. Imelik igatahes. Aga suht minulik siiski. Natuke LIIGA kaootiline vast siiski. Võibolla "kaootiline" oligi see sõna, mida ma otsisin... Nojah, me läksime siis Kaberneeme ja olime seal, suht lihtsalt niisama. Sain endale uue seeliku, päris ilus on. Iris ja Bruce saatsid raha. Ma peaksin millalgi neile helistama... Hmm, siis järgmisel hommikul Tallinna, saime vanalinna McDonaldsis Erlessa ja Gobliniga kokku, millalgi ilmus välja ka Melian, kes andis Sillule kostüümi, nii et Sillu sai ballile minna. Hoar tuli ka sinna millalgi. Siis me läksime Gobliniga hääletama. Käisime enne Prismast läbi ja ma muretsesin endale Reformikate nänni, sest ema ütles millalgi, et me peaksime tegema võistluse, kes kogub kõige rohkem erakondade valimisasju.

Auto peale eriti hästi ei saanud. Niuts. Mina ja Goblin koos hääletamas on üldiselt kahtlane kooslus:(
Lõpuks saime igatahes peale. See oli hea. Goblin läks Mäo risti, sest ta läks ballile (see oli Roosna-Allikul) ning mina sain mingi 10 km Mäo ristist edasi ja sealt Krooksu juurde.

Kell oli juba suht palju ja ma läksin koju ja vahetasin riideid ja olin piisavalt tr00, et kontserdile minna. Aga ma ei leidnud piletit üles. Metsatöllu sünnipäevakontsert. Ma ei maini seda rohkem. Ma kujutan ette paari kohta, kus pilet olla võib. Niuts. Niuts. Niuts.

Hakkasin lugema raamatut ning sööma shokolaadi. Siis helistab Mialee. Nagu aimata oligi, oli ta Tartus. Ta küsis, kas minu juurde saab. Sai. Siis me olime mõnda aega siin niisama. Käisime korraks linna peal, aga seal polnud nagu absoluutselt mitte kedagi. Laupäeva õhtul olid Zavood ja Krooks pooltühjad ning Rüütli tänaval mõned üksikud inimesed... Võibolla olid siis pooled inimesed tõepoolest kontserdil ning ülejäänud pooled selle Superstaari või millegi valimisel. Neh, ei tea.

Aga me kutsusime Berilaci linna, sest ta polnud ballil ega maal ega Tallinnas ega kuskil mujal kättesaamatus kauguses. Kuna Krooksus polnud midagi teha, tulime ühikasse tagasi, otsusega pannkooke küpsetada. Berilac lubas moosi tuua.

Ühikas otsisin Träguni üles ja ütlesin talle, et me teeme pannkooke ning ta ühines meiega, kuigi kell oli juba sel hetkel umbes 12 ning ta pidi järgmisel hommikul umbes kella kuuest üles tõusma, sest tal oli tööpäev.

Tegime pannkooke ja olime toredad ja söönud. Trägun andis meile õli, mis oli hea, sest ilma õlita ei saa tegelikult pannkooke teha. Muud asjad olid mul endal olemas, aga ma ei teadnud, et meil õli ei ole, sest ma isegi ei mõelnud selle peale. Ühte ta panni ja pannilabidat ahistasime kah. Pannkooke on veel natuke järel, saan süüa isegi hommikul:P Moosi on kah tsipake, kuigi see oli niigi pisike purk.

Um, läksime millalgi magama. Hommikul ärkasin selle peale, et mu telefon helises ning Mialee sokutas selle mulle voodisse ja mingi tüüp räägib midagi, millest ma midagi aru ei saa, sest ma olen just tõusnud ning see on Goblin, kes tahab, et keegi ta sisse laseks. Mialee tegi seda ning Goblin tuli koos mingi tüübiga, kelle kohta keegi ei paista midagi suurt teadvat. Tal on pannaldega alpid, need on lahedad.

Mm, passisime tükk aega siin ja läksime millalgi Krooksu, sest ma tahtsin süüa paneeritud juustu.

Pannaldega alpidega tüüp kadus poole tee pealt minema.

Ma tegin natuke oma Kalamari tegelast. Ta on ilgelt karismaatiline päkkar, niipalju ma võin öelda.

Mialee käis vahepeal linna peal, kui meie Gobliniga nõulaifisime. Ta tuli tagasi koos Silluga. Siis me olime seal mõnda aega. Sillu ütles, et me võiksime Vahuri juurde minna, kuna me olime juba mingi aeg tagasi mõelnud, et me peaksime talle külla minema ja multikaid vaatama. Ma helistasin Vahurile ja ütlesin, et me tuleme talle külla. Ta tundus üpris segaduses olevat. Igatahes lubasime me tal matemaatikat õppida aidata ja talle süüa teha. Me ei teinud kumbagi lõppkokkuvõttes.

Igatahes, Mialee läks Goblini juurde. Goblin läks ka. Meie Silluga läksime Vahuri juurde ja ee... ma ei tea, olime seal. Ta õppis ka vahepeal. Me vaatasime multikaid kah. Irw. Um, Sillu läks millalgi minema, mina passisin seal veel tükk aega ja sain teed ja mandariini ja shokolaadiseid asju natukene. Mõnitasime koos Wiccasid natukene. Millalgi ma läksin igatahes kah ära, sest kell oli palju. Ja siis ma tulin ühikasse ja tulin arvutisse ja nüüd ma olen siin. Yay.