reede, 28. aprill 2006

On öö ja kõledas taevas laulavad tähed

Niih, ma veensin ennast, et ma suudan KT ka loomulikust intelligentsist läbi saada.
Edu mulle.
Seda läheb tarvis;B

Homme saab siis koju.
Ma ei viitsi praegu pakkida.
Teen seda homme. Kas siis hommikul või põgenen poolest meediast. Meil on 4h loeng, nii et see pole nii hull. Jah.

Toanaabrit ei saa homme, paari nädala pärast hoopis, tal oli mingi jama selle koolitusega, mille pärast ta siia tulema pidi.

Aga tuleb ikkagi.

Olen sellises masenudses miskipärast.

Kerges, aga siiski.

Riion ei aita ka kuidagi ses suhtes kaasa, aga see on rohkem selline kevadväsimus ilmselt. Läheb üle. Kui vaja võin naerda ja rõõmus olla, aga niisama omaette olles tuleb lihtsalt jälle masekas kallale.

Tüütu on olla nii.

Elu võib vahest omadega närvidele käia ikka küll.

Tahaks homme kostümeerituna koju minna, aga ma pooldan oma tavalisemaid riideid siiski. Tibukübarat, haaknõelastatud pükse ja nahkmantlit, mis ei lehvi pooltki nii nagu võiks.

Albert ronis just mööda seina. See ei meeldi mulle, kui ta ronib kusagile, kus ma teda ei näe. Ma kannatan prussakad vabalt ära, aga ainult siis, kui nad mulle liiga lähedale ei tule. Või mis veel hullem, minu peale. Wah. Jäh. Whuh. Ja muud huvitavad häälitsused. Ma võin ise neile lähedale minna, sellest pole midagi. Aga jah. Liiga lähedale ei tasu.

Ämblikega on enamv-vähem sama, aga nemad on vähemalt ilusad.

Ja üldiselt kõvasti väiksemad.

Just.

Ma magan nüüd.

Kommentaare ei ole: