kolmapäev, 26. aprill 2006

Ristikoertest ja muust põnevast

Delfi: Usklikud jagasid koolimaja ees jumalasõna

Delfi kommentaare:

Meelevirk, 26.04.2006 10:26
Oh tõsta mõõk, mis ristikoera verest
on koidupuna tooni kastetud
las saada kaitsevall siin igast kerest
mis ristimantlis maha sirutud

pea tõusev päike kuldab maharaiut´ päid
kus vagamõtted seni pesa leidsid
mis ahne syda ahnust pumpas täis
ja inimese lausa koeraks muutis

On koeri mitmeid- karvaseid ja kurje
neil kõigil ots on ära määratud
ka ristikutsa ots ei ole kerge
kui varjuriiki langeb saamatult!

Oh laula, laula, laula-laula pappi
sul ütlen nagu kord mu veli hää
su laul on lauldud, kutsu Issand appi
kui langeb mõõk, siis minema siit pead!

Oh tõsta mõõk, kust elumahla nõrgub
veel kurjal irvel kurja koera lõug
ja allikasse tänuks pilla hõbe
et siinses mullas kängu jääks see tõug!

Päeval, mil syttisid tuled, 26.04.2006 10:40

Viitas Maavalla Koja avalikule pöördumisele:

24.04.10219 (2006) Maavalla Koja avaldus esivanemate mälestamisest

Maarahva 10219. ajastaja mahlakuu 24. päeval
(24. 04.2006)

Eilsel jyripäeval, maarahvapäraselt karjalaskepäeval, mälestati mitmel pool Eestis tulede ääres esivanemate kangelaslikku võitlust vabaduse ja maa eest. Tuhanded, võibolla sajad tuhanded vana maarahva mehed ja naised on ohverdanud sajandite jooksul elu selle eest, et meil täna siin oleks oma maa, keel ja meel, ja muidugi, et siin oleksime meie, põlisrahva järeltulijad, hoidmas maarahva sugu ja pyhapaiku.

Eile möödus 663 aastat Harju ehk Jyriöö ylestõusust. Sadakond aastat varem olid meie esivanemad tõotanud: „Kuni on kasvõi yks põlvepikkune poisike, ei võta me vastu ristiusku!”. See Henriku Liivimaa kroonika vahendusel meieni jõudnud vanne kumab vastu meie suulises rahvapärimuses ja 19. ja 20. sajandi rahvajuhtide mõtetes.

Kui syytasime eile esivanemate kombel tervistava ja puhastava väega lõkked ja meenutasime nende antud vannet, kõlasid õõnsalt uudised kõikide Eesti sõdurite mälestamisest Tori kirikus ja Tallinnas Jyriöö pargis (Sõjamäe hiies).

Ristiryytlite röövvallutusega alanud okupatsioonisajanditel (1208-1918) võõraste käe läbi langenud või armetusse surutud esivanemate mälestust austades tundub meile kole ja syndmatu, et Harjumaad haaranud Jyriöö ylestõusu vabadusleegi mälestamise tõrvik syydatakse mõnes okupantide käsul rajatud kirikus (olgu see Tori või muu) ja seejärel viiakse Eesti Vabariigi poliitilise ning sõjaväelise juhtkonna osalusel läbi kristlik teenistus taaralaste poolt kavandatud Sõjamäe hiies!

Võib aimata ja tunda, et nõukogude võimu hukatud taaralased, Eesti Vabariigi ohvitserid, ja need maarahva vanemad ja võitlejad, kes langesid oma kodu ristisõdijate eest kaitstes, vaatavad Toonelast seda kaplanite kannustusel toimuvat muistse vabadusvõitluse mälestusteenistust kurval pilgul.

Nii elavad kui lahkunud peavad kurvastusega nägema sedagi, kuidas kristlike koguduste liikmed yritavad raha võimu kasutades hävitada meie esivanemate pyhasid hiisi Purtses ja Kundas. Muistsed hiied on löögi all mujalgi.

Teame, et tänased kristlikud kirikud ja nende juhid on 13. sajandil alanud okupatsioonide käigus rajatud kirikute õigusjärglased nii õpetuslikult kui kirikuvarade osas. Seega oli ja on nii kiriku katoliiklik ja õigeusklik kui hilisem luterlik haru otseselt ja aegumatult kaassyydlane nii Jyriöö ylestõusu põhjustes kui ka hilisemas järjest raskemas rõhumises.

Niikaua, kui kirik ei ole meie rahvale osaks saanud vägivalla, kahju ja alanduste eest avalikult ja siiralt andeks palunud, nii kaua pole tava- ega sõjaväepastoritel eetilist ega moraalset õigust kiriku esindajana sõna võtta Jyriöö ylestõusu jt varasemate vabadusvõitluste tähtpäevade koosviibimistel. Nõnda ytleb meile esivanematelt päritud õiglus- ja syndsustunne.

Me ei soovi oma ajaloolistele tõsiasjadele viitava avaldusega kellelegi halba, kuid leiame, et ilma eetilise ja moraalse selguseta neis asjus ei ole võimalik kylg-kylje kõrval ja heal meelel osaleda taolistel rahvuslikel yritustel sõltumata meie usundilisest maailmavaatest.*

Jyriöö ylestõusu ning teiste Eesti riigi piires enne 1918. aastat langenud kaugemate sugulaste ning hõimlaste mälestamise tuled on õigem ja ausam syydata esivanemate linnamägedel ja hiites, mitte kirikutes ega saksa, vene, rootsi jm suguvõsadele kuulunud mõisates.


*Allmärkus: Eesti taarausulised, maausulised, buddistid jt saavad põhimõtteliselt osaleda ka
muude uskude teenistustel, sest erinevalt juutide, kristlaste ja moslemite
usutunnistusest ei ole seal käsku - Sinul ei tohi olla teist Jumalat
Jahve/Jehoova/Allahi kõrval.

Austusega


Ahto Kaasik
Maavalla Koja vanem


No siia pole midagi lisada.

Ja veel üks tore juhtum:
EPL: Purtse rahvas protesteerib hiiemäe veerde eramute rajamise vastu


“Meid on valesti mõistetud,” ütles kinnisvarafirma Vanem VS juhataja Aksel Rüütel. Just tema firmal on leping OÜ-ga Eesti Era, et ehitada osaliselt ka hiiemäge haaravale 15,11-hektarilisele kinnistule kuni 50 väikeelamut.

“Kontrollisin kõigist andmebaasidest enne lepingu sõlmimist järele: krundil pole mingeid piiranguid,” selgitas Aksel Rüütel, lisades, et muinsuskaitseliste objektide andmebaas on lünklik.
Ometigi näitavad nii maa-ameti kui ka muinsuskaitseameti interneti koduleheküljed ära hiiemäe ümbrusse jäävad kaitsealused objektid. Teise aastatuhande ohverduspaigast teatab ka aastakümnete vanune silt mäe jalamil.


Hakkan nüüd Metsatöllu kuulama.


Edit: Üks vanem uudis kah siia.:)

Vatikan võib leevendada kondoomi kasutamise reegleid

Paavst Benedictus XVI andis teoloogidele ja teadlastele käsu valmistada ette dokument, milles käsitletakse küsimust, kuidas kondoomi kasutamine takistab HI-viiruse levikut.

Praegu on veel ebaselge, kas see uurimus muudab kardinaalselt katoliku kiriku suhtumist nimetatud küsimuses.

Käsk uurimuseks saabus paavstilt paar päeva pärast kardinal Carlo Maria Martini poolt katoliku kirikule väljakutse esitanud teadaannet, kus ta ütles, et kondoomi kasutamine on väikseim pahe, millega saab aidsi vastu võidelda.

Siiani on Vatikan kondoomi rasestumisvastase vahendina keeldunud tunnistamast ning soovitanud aidsi vastu võitlemiseks üldse intiimelust hoiduda.

Kommentaare ei ole: