teisipäev, 26. september 2006

Telefon on tagasi

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Eile sai jälle natuke Urus istuda, koos Galatea, Goblini ja Seebuga.
Korraks olid seal ka Vanakaru ja Kärts.
Kella kahe paiku läheme koos Kärtsuga verd andma.
Ja poole viie paiku annab Vanakaru meile palju ja suurt joonistuspaberit. Jee.
Pesin Goblini pool pesu ja tegin talle selle eest süüa. Millalgi helistas Galatea ja tahtis Urgu ning me võtsime toidu kaasa. Suht söödav oli isegi. Riis ubade ja munaga. Goblin ostis Hustleri kuuspaki;). Huussstleer....
Millalgi õhtupoole läksime Gala ja Seebu juurde ning Gala pidi kirjandit kirjutama. Mina kuulasin Seebu mp3-e ning üritasin ilusat meest joonistada. See pole üldse lihtne tegelikult. Lõpuks tegin mingi suvalise karvase, polnud väga hull, ainult pea oli natuke imeliku kujuga=P. Vaatan, ehk skännib Seebu selle ära, näitan kusagil, sest pole ammu midagi üles pannud...

Millalgi sai pilt valmis ja ma tulin koju.

Õues oli ilus. Tuulevaikne ja mitte väga külm. Alguses küll värisesin mõnda aega, aga ma olin ka lühikeste varrukatega oma õhukese mantliga. Kusagil Kalevi tänava alguses hakkas juba normaalne.

Aga see oli hästi lahe. Ma kõndisin üksinda keset Tartut, tähed särasid pea kohal, puud kohisesid vaikselt ning korraks laulis mingi lind. Peale selle olid ainsaks hääleks mu sammud ning aeg-ajalt kauguses mõni auto.

No kesklinna poole jõudes oli neid rohkem ja inimesi oli ka päris mitu ning kaubamaja sumises valjult. Ventilatsioon vist või midagi. Aga see oli vaikuses hämmastavalt vali.

Enne kui ma jõudsin sinnani, kust kaubamaja üldse näha või kuulda oleks olnud, nägin ma Sõbramaja juures kedagi teisel pool teed nuuskimas. Esimesel hetkel arvasin ma, et see on kass, aga siis ma vaatasin natuke rohkem ja nägin, et see on siilike. Ta sibas edasi-tagasi ja tuli teisele poole teed ja oli hästi lahe ja armas. Varsti pärast seda jooksis üle tee mingi nirk või selline loom. Ta jooksis ka tükk aega ringi. Mingil hetkel oli ta minust umbes kahe meetri kaugusel isegi. Siis läks ta jälle üle tee ning ma liigutasin nii, et ta mind kuuleks ja ta jooksis hämmastavalt kiiresti ära. Hästi lahe oli. Sest ma olin täiesti linnas sees ja äkitselt näen ma kahe minuti jooksul kahte metslooma:) Minu jaoks on see imelik, sest minu kujutluses on linn koht, kus elavad koerad ja kassid ja maa koht, kus elavad enam-vähem kõik muud loomad=P

Siis ma läksin igatahes edasi otse mööda Kalevi tänavat ja üle ristmiku ja avastasin, et Vanemuise juures on neli tamme. Läksin ja seisin nende juures mõnda aega. Tammed on toredad.

Siis jalutasin aeglaselt koju. Lahe oli.

Tartu on öösel hämmastavalt ilus.

Kommentaare ei ole: