Mu sõbral on jälle krambid

Tulen ja põlvitan su kõrvale.

Su parem käsi kompab põrandat, aga ma ei võta sellest kinni. Surmas oleme alati üksi. Ma ei saa sind aidata.

Sa pomised midagi. Silmad on pooleldi avatud. Sul on sügavad silmad. Elavad ja sügavad. Aga praegu on need tuhmid ja läige nendes on ebaloomulikult kume.

Ilmselt said sa aru, et ma ei kuulnud sind. Proovid uuesti. Kähina ja suurte raskustega. “Kõik saab korda… Eksole?”

Noogutan.

Sa köhid verd. “Valus on…”

Noogutan uuesti. “Mitte kauaks,” lisan poolsosinal.


Ohjah. Teenin raha. Ma ei tea kui pikk see jutt tuleb, see on ainult väike katkend sellest, saadan Värskesse Rõhku, loodetavasti nad maksavad mulle. Tegelikult on see natuke häiriv jutt. Tegelaste pärast. Ma ei ütle täpsemalt, miks. See on halb jutt. Mitte selles mõttes, et kohutavalt halvasti kirjutatud või midagi. Ta on lihtsalt halb jutt. Ma ei tahaks seda tegelikult lõpuni kirjutada, aga pooleli jätta ka ei saa, see oleks samuti halb, ta jääks mind kummitama.

Paganama Sõrpuse Puiestee. Nende laulust jäi üks fraas kummitama ja sealt tuli see jutt. Paari fraasi sealt laulust on ka jutus kasutatud, lihtsalt vihjena sellele, kust idee pärit on. See on paar päeva mu peas tibakene loksunud ja ma pidin ta lihtsalt lõpuks kirja panema. Oh well. Maitea. Jätkan. Ma pean selle valmis saama.

Kuulates... sellist süngemat sorti muusikat, mis inspireerib.


Njah. Mul on tahtmine jalutama minna. Praegu oleks ilus. Ainult täiskuud ei ole...



Edit:
Umbes tund ja kolmveerand viie lehekülje ehk 1500 sõna jaoks. Ma ei tea, kas seda on palju või vähe... Aga see pole oluline. See sai valmis.

Ma ei oska selle kohta midagi öelda. Ta tuli kusagilt sügavamalt. Ise. Nagu jutud vahest teevad. Mulle ei meeldi see jutt. Ta on liiga sünge. Ja tal on oma elu.

Ma loodan, et ta häirima ei jää. Ta ei ole muidu nii halb, kui ma kartsin, ma sain selle suht pehmeks kirjutada. Jah. Kui keegi seda üleni lugeda tahab, peab ootama, kuni ma tean, kas Värske Rõhk seda tahab või ei. Kui tahab, siis saab seda lugeda sealt, kui ei, panen selle kuhugi netti lugemiseks üles.