Mulle tuli meelde.
Ma nägin unes vanaema.
Meil oli rannas mingi larbimoodi asi. Seda ma hästi ei mäleta. Aga seal oli vesi ja mingi kindlus. See oli vanaema juures rannas. See oli imelik igatahes.
Aga mingi hetk sai see läbi või midagi ja ma läksin ära. Seal kus on tilluke astangulaadne asi, seal kus on rohi ja siis hakkab liiv ja ümberringi on kõrkjad, istus vanaema. Ta oli unes haige. Ma rääkisin temaga natuke ja ta ei jaksanud eriti rääkida, nii et ma läksin varsti ära ja ostsin jäätist.
Kui ma üles ärkasin läks mul mõnda aega, enne kui mul meelde tuli, et ta on surnud.
Ma ei taha nutta.
Ja ma tahan teda tagasi.
Aga see oli hea unenägu selles mõttes, et ta oli ikkagi rõõmus.
Ta istus rannas ja vaatas merd ja oli suvi ja ta oli rõõmus.
teisipäev, 26. september 2006
Telefon on tagasi
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Eile sai jälle natuke Urus istuda, koos Galatea, Goblini ja Seebuga.
Korraks olid seal ka Vanakaru ja Kärts.
Kella kahe paiku läheme koos Kärtsuga verd andma.
Ja poole viie paiku annab Vanakaru meile palju ja suurt joonistuspaberit. Jee.
Pesin Goblini pool pesu ja tegin talle selle eest süüa. Millalgi helistas Galatea ja tahtis Urgu ning me võtsime toidu kaasa. Suht söödav oli isegi. Riis ubade ja munaga. Goblin ostis Hustleri kuuspaki;). Huussstleer....
Millalgi õhtupoole läksime Gala ja Seebu juurde ning Gala pidi kirjandit kirjutama. Mina kuulasin Seebu mp3-e ning üritasin ilusat meest joonistada. See pole üldse lihtne tegelikult. Lõpuks tegin mingi suvalise karvase, polnud väga hull, ainult pea oli natuke imeliku kujuga=P. Vaatan, ehk skännib Seebu selle ära, näitan kusagil, sest pole ammu midagi üles pannud...
Millalgi sai pilt valmis ja ma tulin koju.
Õues oli ilus. Tuulevaikne ja mitte väga külm. Alguses küll värisesin mõnda aega, aga ma olin ka lühikeste varrukatega oma õhukese mantliga. Kusagil Kalevi tänava alguses hakkas juba normaalne.
Aga see oli hästi lahe. Ma kõndisin üksinda keset Tartut, tähed särasid pea kohal, puud kohisesid vaikselt ning korraks laulis mingi lind. Peale selle olid ainsaks hääleks mu sammud ning aeg-ajalt kauguses mõni auto.
No kesklinna poole jõudes oli neid rohkem ja inimesi oli ka päris mitu ning kaubamaja sumises valjult. Ventilatsioon vist või midagi. Aga see oli vaikuses hämmastavalt vali.
Enne kui ma jõudsin sinnani, kust kaubamaja üldse näha või kuulda oleks olnud, nägin ma Sõbramaja juures kedagi teisel pool teed nuuskimas. Esimesel hetkel arvasin ma, et see on kass, aga siis ma vaatasin natuke rohkem ja nägin, et see on siilike. Ta sibas edasi-tagasi ja tuli teisele poole teed ja oli hästi lahe ja armas. Varsti pärast seda jooksis üle tee mingi nirk või selline loom. Ta jooksis ka tükk aega ringi. Mingil hetkel oli ta minust umbes kahe meetri kaugusel isegi. Siis läks ta jälle üle tee ning ma liigutasin nii, et ta mind kuuleks ja ta jooksis hämmastavalt kiiresti ära. Hästi lahe oli. Sest ma olin täiesti linnas sees ja äkitselt näen ma kahe minuti jooksul kahte metslooma:) Minu jaoks on see imelik, sest minu kujutluses on linn koht, kus elavad koerad ja kassid ja maa koht, kus elavad enam-vähem kõik muud loomad=P
Siis ma läksin igatahes edasi otse mööda Kalevi tänavat ja üle ristmiku ja avastasin, et Vanemuise juures on neli tamme. Läksin ja seisin nende juures mõnda aega. Tammed on toredad.
Siis jalutasin aeglaselt koju. Lahe oli.
Tartu on öösel hämmastavalt ilus.
Eile sai jälle natuke Urus istuda, koos Galatea, Goblini ja Seebuga.
Korraks olid seal ka Vanakaru ja Kärts.
Kella kahe paiku läheme koos Kärtsuga verd andma.
Ja poole viie paiku annab Vanakaru meile palju ja suurt joonistuspaberit. Jee.
Pesin Goblini pool pesu ja tegin talle selle eest süüa. Millalgi helistas Galatea ja tahtis Urgu ning me võtsime toidu kaasa. Suht söödav oli isegi. Riis ubade ja munaga. Goblin ostis Hustleri kuuspaki;). Huussstleer....
Millalgi õhtupoole läksime Gala ja Seebu juurde ning Gala pidi kirjandit kirjutama. Mina kuulasin Seebu mp3-e ning üritasin ilusat meest joonistada. See pole üldse lihtne tegelikult. Lõpuks tegin mingi suvalise karvase, polnud väga hull, ainult pea oli natuke imeliku kujuga=P. Vaatan, ehk skännib Seebu selle ära, näitan kusagil, sest pole ammu midagi üles pannud...
Millalgi sai pilt valmis ja ma tulin koju.
Õues oli ilus. Tuulevaikne ja mitte väga külm. Alguses küll värisesin mõnda aega, aga ma olin ka lühikeste varrukatega oma õhukese mantliga. Kusagil Kalevi tänava alguses hakkas juba normaalne.
Aga see oli hästi lahe. Ma kõndisin üksinda keset Tartut, tähed särasid pea kohal, puud kohisesid vaikselt ning korraks laulis mingi lind. Peale selle olid ainsaks hääleks mu sammud ning aeg-ajalt kauguses mõni auto.
No kesklinna poole jõudes oli neid rohkem ja inimesi oli ka päris mitu ning kaubamaja sumises valjult. Ventilatsioon vist või midagi. Aga see oli vaikuses hämmastavalt vali.
Enne kui ma jõudsin sinnani, kust kaubamaja üldse näha või kuulda oleks olnud, nägin ma Sõbramaja juures kedagi teisel pool teed nuuskimas. Esimesel hetkel arvasin ma, et see on kass, aga siis ma vaatasin natuke rohkem ja nägin, et see on siilike. Ta sibas edasi-tagasi ja tuli teisele poole teed ja oli hästi lahe ja armas. Varsti pärast seda jooksis üle tee mingi nirk või selline loom. Ta jooksis ka tükk aega ringi. Mingil hetkel oli ta minust umbes kahe meetri kaugusel isegi. Siis läks ta jälle üle tee ning ma liigutasin nii, et ta mind kuuleks ja ta jooksis hämmastavalt kiiresti ära. Hästi lahe oli. Sest ma olin täiesti linnas sees ja äkitselt näen ma kahe minuti jooksul kahte metslooma:) Minu jaoks on see imelik, sest minu kujutluses on linn koht, kus elavad koerad ja kassid ja maa koht, kus elavad enam-vähem kõik muud loomad=P
Siis ma läksin igatahes edasi otse mööda Kalevi tänavat ja üle ristmiku ja avastasin, et Vanemuise juures on neli tamme. Läksin ja seisin nende juures mõnda aega. Tammed on toredad.
Siis jalutasin aeglaselt koju. Lahe oli.
Tartu on öösel hämmastavalt ilus.
Telefon on tagasi
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Eile sai jälle natuke Urus istuda, koos Galatea, Goblini ja Seebuga.
Korraks olid seal ka Vanakaru ja Kärts.
Kella kahe paiku läheme koos Kärtsuga verd andma.
Ja poole viie paiku annab Vanakaru meile palju ja suurt joonistuspaberit. Jee.
Pesin Goblini pool pesu ja tegin talle selle eest süüa. Millalgi helistas Galatea ja tahtis Urgu ning me võtsime toidu kaasa. Suht söödav oli isegi. Riis ubade ja munaga. Goblin ostis Hustleri kuuspaki;). Huussstleer....
Millalgi õhtupoole läksime Gala ja Seebu juurde ning Gala pidi kirjandit kirjutama. Mina kuulasin Seebu mp3-e ning üritasin ilusat meest joonistada. See pole üldse lihtne tegelikult. Lõpuks tegin mingi suvalise karvase, polnud väga hull, ainult pea oli natuke imeliku kujuga=P. Vaatan, ehk skännib Seebu selle ära, näitan kusagil, sest pole ammu midagi üles pannud...
Millalgi sai pilt valmis ja ma tulin koju.
Õues oli ilus. Tuulevaikne ja mitte väga külm. Alguses küll värisesin mõnda aega, aga ma olin ka lühikeste varrukatega oma õhukese mantliga. Kusagil Kalevi tänava alguses hakkas juba normaalne.
Aga see oli hästi lahe. Ma kõndisin üksinda keset Tartut, tähed särasid pea kohal, puud kohisesid vaikselt ning korraks laulis mingi lind. Peale selle olid ainsaks hääleks mu sammud ning aeg-ajalt kauguses mõni auto.
No kesklinna poole jõudes oli neid rohkem ja inimesi oli ka päris mitu ning kaubamaja sumises valjult. Ventilatsioon vist või midagi. Aga see oli vaikuses hämmastavalt vali.
Enne kui ma jõudsin sinnani, kust kaubamaja üldse näha või kuulda oleks olnud, nägin ma Sõbramaja juures kedagi teisel pool teed nuuskimas. Esimesel hetkel arvasin ma, et see on kass, aga siis ma vaatasin natuke rohkem ja nägin, et see on siilike. Ta sibas edasi-tagasi ja tuli teisele poole teed ja oli hästi lahe ja armas. Varsti pärast seda jooksis üle tee mingi nirk või selline loom. Ta jooksis ka tükk aega ringi. Mingil hetkel oli ta minust umbes kahe meetri kaugusel isegi. Siis läks ta jälle üle tee ning ma liigutasin nii, et ta mind kuuleks ja ta jooksis hämmastavalt kiiresti ära. Hästi lahe oli. Sest ma olin täiesti linnas sees ja äkitselt näen ma kahe minuti jooksul kahte metslooma:) Minu jaoks on see imelik, sest minu kujutluses on linn koht, kus elavad koerad ja kassid ja maa koht, kus elavad enam-vähem kõik muud loomad=P
Siis ma läksin igatahes edasi otse mööda Kalevi tänavat ja üle ristmiku ja avastasin, et Vanemuise juures on neli tamme. Läksin ja seisin nende juures mõnda aega. Tammed on toredad.
Siis jalutasin aeglaselt koju. Lahe oli.
Tartu on öösel hämmastavalt ilus.
Eile sai jälle natuke Urus istuda, koos Galatea, Goblini ja Seebuga.
Korraks olid seal ka Vanakaru ja Kärts.
Kella kahe paiku läheme koos Kärtsuga verd andma.
Ja poole viie paiku annab Vanakaru meile palju ja suurt joonistuspaberit. Jee.
Pesin Goblini pool pesu ja tegin talle selle eest süüa. Millalgi helistas Galatea ja tahtis Urgu ning me võtsime toidu kaasa. Suht söödav oli isegi. Riis ubade ja munaga. Goblin ostis Hustleri kuuspaki;). Huussstleer....
Millalgi õhtupoole läksime Gala ja Seebu juurde ning Gala pidi kirjandit kirjutama. Mina kuulasin Seebu mp3-e ning üritasin ilusat meest joonistada. See pole üldse lihtne tegelikult. Lõpuks tegin mingi suvalise karvase, polnud väga hull, ainult pea oli natuke imeliku kujuga=P. Vaatan, ehk skännib Seebu selle ära, näitan kusagil, sest pole ammu midagi üles pannud...
Millalgi sai pilt valmis ja ma tulin koju.
Õues oli ilus. Tuulevaikne ja mitte väga külm. Alguses küll värisesin mõnda aega, aga ma olin ka lühikeste varrukatega oma õhukese mantliga. Kusagil Kalevi tänava alguses hakkas juba normaalne.
Aga see oli hästi lahe. Ma kõndisin üksinda keset Tartut, tähed särasid pea kohal, puud kohisesid vaikselt ning korraks laulis mingi lind. Peale selle olid ainsaks hääleks mu sammud ning aeg-ajalt kauguses mõni auto.
No kesklinna poole jõudes oli neid rohkem ja inimesi oli ka päris mitu ning kaubamaja sumises valjult. Ventilatsioon vist või midagi. Aga see oli vaikuses hämmastavalt vali.
Enne kui ma jõudsin sinnani, kust kaubamaja üldse näha või kuulda oleks olnud, nägin ma Sõbramaja juures kedagi teisel pool teed nuuskimas. Esimesel hetkel arvasin ma, et see on kass, aga siis ma vaatasin natuke rohkem ja nägin, et see on siilike. Ta sibas edasi-tagasi ja tuli teisele poole teed ja oli hästi lahe ja armas. Varsti pärast seda jooksis üle tee mingi nirk või selline loom. Ta jooksis ka tükk aega ringi. Mingil hetkel oli ta minust umbes kahe meetri kaugusel isegi. Siis läks ta jälle üle tee ning ma liigutasin nii, et ta mind kuuleks ja ta jooksis hämmastavalt kiiresti ära. Hästi lahe oli. Sest ma olin täiesti linnas sees ja äkitselt näen ma kahe minuti jooksul kahte metslooma:) Minu jaoks on see imelik, sest minu kujutluses on linn koht, kus elavad koerad ja kassid ja maa koht, kus elavad enam-vähem kõik muud loomad=P
Siis ma läksin igatahes edasi otse mööda Kalevi tänavat ja üle ristmiku ja avastasin, et Vanemuise juures on neli tamme. Läksin ja seisin nende juures mõnda aega. Tammed on toredad.
Siis jalutasin aeglaselt koju. Lahe oli.
Tartu on öösel hämmastavalt ilus.
pühapäev, 24. september 2006
Ilvese radikaalsed vaated
Konstantin Kossatšov: Ilvesel on radikaalsed vaated Venemaale
«Ilves on alati olnud Vene-Eesti suhetes radikaalsete vaadetega; olles pärit USA-st pole ta kunagi tunnistanud fakti Eesti juriidilisest astumisest Nõukogude Liidu koosseisu,» ütles Kossatšov laupäeval raadiojaamale Ehho Moskvõ./.../
Et siis jah...
«Ilves on alati olnud Vene-Eesti suhetes radikaalsete vaadetega; olles pärit USA-st pole ta kunagi tunnistanud fakti Eesti juriidilisest astumisest Nõukogude Liidu koosseisu,» ütles Kossatšov laupäeval raadiojaamale Ehho Moskvõ./.../
Et siis jah...
reede, 22. september 2006
Telefoni pole ikka veel
Praegu.
Panen end mustalt riidesse ja hakkan oma trummi mängima.
Peaks neid trummilööke veel harjutama, mida Daleios näitas.
Pärast lähen raamatukokku ja kell on juba palju.
Täna on Riion Tartus.
Ja Elesgali see värk.
Ja Uru avamine.
Ja see Ghosti larp. Deem, ma ei näe Riionit jälle ilmselt väga...
Vaatab.
Jah.
Võiks kohvi teha.
Kohv on huvitav.
Ma ei tea, miks ma iga lause järele kaks enterit jätan.
Sain just läbi Bradbury "Marsi kroonikad".
Verepiisad on nagu pisikesed küpsed pohlad.
*Läheb otsib üles oma uued mustad sokid.*
Panen end mustalt riidesse ja hakkan oma trummi mängima.
Peaks neid trummilööke veel harjutama, mida Daleios näitas.
Pärast lähen raamatukokku ja kell on juba palju.
Täna on Riion Tartus.
Ja Elesgali see värk.
Ja Uru avamine.
Ja see Ghosti larp. Deem, ma ei näe Riionit jälle ilmselt väga...
Vaatab.
Jah.
Võiks kohvi teha.
Kohv on huvitav.
Ma ei tea, miks ma iga lause järele kaks enterit jätan.
Sain just läbi Bradbury "Marsi kroonikad".
Verepiisad on nagu pisikesed küpsed pohlad.
*Läheb otsib üles oma uued mustad sokid.*
neljapäev, 21. september 2006
Y Ddraig Goch
Pealkiri tähendab wales-i keeles punast lohet.
Üritasin leida seda nime, mis Bruce kasutas mu hetkel Huberti nime kandva loherinnamärgi kohta. Ei ole kindel, kas ma leidsin, ma ei mäleta, mida ta ütles...
Pohh, huvitav lugemine ikkagi.
Wales'il on halvemini läinud kui Šotimaal, sellest on muidugi kahju.
Šotimaal on National Partey erakondade seas üpris tugeval positsioonil ning on võimeline Šoti parlamendis isegi piisavalt võimu saavutama (või väga lähedal sellele igatahes), et Šotimaa iseseisvaks kuulutada:P
Mõne arust tundub see imelik, jah. Šotlased on siiski teine rahvus kui inglased ja neil on oma keel, oma kultuur, no ja oli ka täiesti oma riik. Tegelikult on Šotimaa ikkagi hetkel okupeeritud. See, et teda okupeerib heaoluriik, teeb nende olukorra küll talutavaks, aga asi on ju ikkagi põhimõttes. Meie peaksime teadma. Meil on mõnes mõttes isegi hästi läinud, meie oleme ju vähemalt iseseisvad!
Ahjaa, ma olen vist terve jälle.
Kuulates LAIBACH, Jesus Christ Superstar
WTF?:|
See kõlab päris... huvitavalt tegelikult. Lihtsalt harjumatu...
Üritasin leida seda nime, mis Bruce kasutas mu hetkel Huberti nime kandva loherinnamärgi kohta. Ei ole kindel, kas ma leidsin, ma ei mäleta, mida ta ütles...
Pohh, huvitav lugemine ikkagi.
Wales'il on halvemini läinud kui Šotimaal, sellest on muidugi kahju.
Šotimaal on National Partey erakondade seas üpris tugeval positsioonil ning on võimeline Šoti parlamendis isegi piisavalt võimu saavutama (või väga lähedal sellele igatahes), et Šotimaa iseseisvaks kuulutada:P
Mõne arust tundub see imelik, jah. Šotlased on siiski teine rahvus kui inglased ja neil on oma keel, oma kultuur, no ja oli ka täiesti oma riik. Tegelikult on Šotimaa ikkagi hetkel okupeeritud. See, et teda okupeerib heaoluriik, teeb nende olukorra küll talutavaks, aga asi on ju ikkagi põhimõttes. Meie peaksime teadma. Meil on mõnes mõttes isegi hästi läinud, meie oleme ju vähemalt iseseisvad!
Ahjaa, ma olen vist terve jälle.
Kuulates LAIBACH, Jesus Christ Superstar
WTF?:|
See kõlab päris... huvitavalt tegelikult. Lihtsalt harjumatu...
Blogomaania!
Wiiiiiiii:)
Haige on huvitav olla.
Ma pidin midagi tegema.
Hmm.
Koristama.
Ma kõndisin enne kööki, panin pliidi sooja.
Kõndida on huvitav, ma seisan püsti küll, aga imelik tunne on, ma mõtlen, et võibolla ma ei kõnni päris sirgelt, aga ma pole kindel...
Praen mune varsti:)
Haige on huvitav olla.
Ma pidin midagi tegema.
Hmm.
Koristama.
Ma kõndisin enne kööki, panin pliidi sooja.
Kõndida on huvitav, ma seisan püsti küll, aga imelik tunne on, ma mõtlen, et võibolla ma ei kõnni päris sirgelt, aga ma pole kindel...
Praen mune varsti:)
VR
Okei Dani. Kirjeldada oskad päris kenasti. Grammatiliselt ka üsna täpne Samas kas poleks võimalik loo õhustiku süngemaks muuta, viimasel ajal kipuvad paljud kirjutama surmast liigromantilistes toonides. Tahaks teada mida tunneb peategelane tegelikult, kas raevu, tühjust, või mitte midagi. Võib olla on mul pisut noriv toon, aga rohkem eriskummalisust.
Hoiame sidet!
Matis
Hea värdjas, see oli hea jutt, pole minu süü, et teised kirjutavad surmad liigromantilistes toonides. Mina ei kirjuta romantiliselt!!!:P
Mulle meeldib mu jutt ikkagi sellisena nagu ta on:)
Oh well, eks ma pea ta siis ümber kirjutama, kui ma raha tahan...;)
Ei, onu on suht pädev muidu, aga ma olen lihtsalt isekas oma juttude suhtes.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Heia
Rääkisin siis natuke temaga. Kahjuks smailisid kopida ei saa...
Hetkel toimetuses says:
Hai
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Saatsid mulle just kirja mu jutu kohta
Hetkel toimetuses says:
Jah.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Vat... Ma ei saanud hästi aru, mida sa täpselt silmas pidasid, kui sa ütlesid, et jutt peaks süngem olema.
Hetkel toimetuses says:
Nagu rohkem õõva ja ahastust või hoopiski klaasistunud tühjust
KLAASISTUNUD TÜHJUST? WTF? Mida kuradit see tähendab?=P
Hetkel toimetuses says:
Asi selles et ma saan morbiidseid jutte liiga palju, kõik on väga seal romantilised ja vaikselt hakkab ära tüütama. Ma loodan, et sa ei solvu
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Ei, ma mõistan täitsa
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Aga loomulikult on minu jutt parem kui ükskõik milline teine morbiidne jutt
Loomulikult oli seal irooniat
Hetkel toimetuses says:
Seda jah. Kirjutamisoskust on, aga proovi mõnele tegelasele nihe külge kasvatada.
Chill, tema ei öelnudki seda irooniaga vist
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Nihe?
Hetkel toimetuses says:
Või omapära. Kerge hullus
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Mm.... Vat asi on selles, et see kõik on kirjutatud peategelase vaatepunktist ja libad tulevad mängu ainult nii hetkeks, et neid oli raske sügavamaks kirjutada, kuigi nad mõlemad on täiesti omaette isiksused korraliku tausta ja värgiga vajadusel, kuigi siit ei tulnud see välja muidugi...
Pluss veel see, et nad põhinevad kõik kellelegi, nii et neid on raske teistsuguseks kirjutada. Ja kuna kõik on kirjutatud mina-vormis, siis on loogiline, et peategelasele on ta ise kõige tähtsam...
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Ja kui peategelasel endal oleks mingi hullus, siis ei tuleks see hästi välja, vähemalt mina hästi ei oskaks seda välja kirjutada, kuna inimesed ei saa tavaliselt ise hästi aru, kui nad hullud on...
Hetkel toimetuses says:
Aga äkki loobud hoopis minavormist ja proovid hoopis kõrvalvaatajana peategelast kirjeldada. See annab mitmeplaanilisuse
Gee... mitmeplaanilisuse... Ma keskenduksin ikka peategelasele. Sest tema on tähtis selles jutus. Teised ei ole. Vastasel korral peaks ma ka libad välja kirjutama, ehk siis tegema jutu palju sügavamaks, pikemaks, hoopis teistsuguseks ja mitte selleks jutuks. Võibolla pole see ka nii oluline, aga ikkagi. See jutt on enam-vähem selline nagu ta pidi tulema ja selle üle on mul hea meel... Nii et seda on raske ümber kirjutada... Ma peaks alustama hoopis kaugemalt ja tausta täpsustama, mis ei ole tegelikult üldse vajalik.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
See on muidugi võimalik, aga sel juhul muutub täiesti jutustuse õhkkond ja ka stiil tuleks hoopis teine... Pluss veel see, et ma oskan kõrvaltvaatajana kirjutada, see on lihtne, aga mina-isikus on raske
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Ma ei tea, kas ma tahan seda.
Hetkel toimetuses says:
Proovi. Katseta. Eksperimenteeri.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Ma ütlen, see on lihtne, see pole mingi väljakutse. Aga sa ütlesid, et jutu peaks süngemaks kirjutama, mind ikkagi huvitab, mida täpsemalt sa silmas pead? Sest tegelikult, isegi kui peategelane oleks korralik skiso, jääks hetkelise seisuga jutu stiil samaks, järelikult ka õhkkond, mis ei ole praegu eriti sünge ilmselt.
Tegelikult võib ju mõelda, et peategelane ongi hull ning kujutab seda kõike endale ette;). Kuigi muidugi võib seda väita iga teise ulmeka puhul, mis on suht mõttetu. Seda võib tegelikult peaaegu iga jutu kohta öelda. Ah, pohh, midaiganes.
Hetkel toimetuses says:
Siis äkki proovid rohkem minategelase tundmusi kirjeldada, mis tas toimub. Isegi olukirjeldusi võib minimiseerida
Olukirjeldusi minimiseerida??? Ee... ma ei kujuta ette mida SINA ette kujutad.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Hmm... Ma olen harjunud sellega, et ma lasen lugejal ise mõista, mida keegi tunneb, sest tavaliselt piisab vähesest, lihtne kirjeldus ümbrusest või üks tähtsusetu lause tegelase poolt võib öelda rohkem, kui kaks lõiku, mis kirjeldavad, mis toimub ta hinges. See tundub kuidagi emo... Aga ma vist saan aru, mida sa silmas pead...
Jah, saan vist. Aga mulle meeldib tegelikult ikkagi, kui lugeja peab MÕTLEMA, kui ta mu juttu loeb. Jah, kaotan palju potensiaalseid lugejaid võibolla, kui nii mõtlen, aga minu arust on see õige. Süvenema peab. Jama on ju, kui raamat või jutt on liiga kerge. Pluss see, et minu arust on mingeid emotsevaid tegelasi täis jutte liiga palju nagunii.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
See tuleb sellest, kui mul pole tavaliselt eriti kellegi käest oma juttude kohta küsida, ma olen hästi endas kinni pidevalt.
Hetkel toimetuses says:
Jah. Ma püüan lugeda ju kõrvalvaatajana
Ehk siis... 15 aastase mõttetu jorsina, kelle arust on kirjandus see, kus räägitakse 10 lehekülge sellest, kui lahe on ikka end pilve tõmmata? Ma ei tea, mul on lihtsalt tunne, et enamik jutte, mis on Värskes Rõhus olnud, on just sellele pühendunud. Või siis mingit wannabe diipi teksti täis mõttetused. Ei, Värske Rõhk on väga tänuväärne asi, uskuge mind. Nad maksavad;). Aga lihtsalt, ma usun, et kui mina oleks vastutav juttude eest, mis sinna sisse lähevad, oleks sealne tase palju kõrgem. Ja narkootikumidest räägitaks ilgelt palju vähem... ;)
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Mhmh...
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Nii et üldiselt pole sinu arust praegu piisavalt selge, mida peategelane tunneb?
Hetkel toimetuses says:
Jah
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Hm. Ma võin üritada seda rohkem lahti kirjutada, vaatab, mis sellest saab, sest ta ei tea isegi hästi, mida ta tunneb, hästi palju on tühjust ja püüdu mitte millelegi mõelda...
Kurat, peategelane põhineb päris inimesel. Kuigi mitte eriti täpselt, aga teataval määral. Ja ta EI OLE emo. Ning ta on muudetud natuke selliseks kauboilikuks pohhuistiks. See ei kõla õieti, ega väljenda seda, mida ma silmas pean, aga ma olen ikkagi natuke haige ja ei mõtle päris hästi. Aga jah, ta tegi seda, mida pidi, tunneb kahetsust, aga ta ei näinud lihtsalt muud võimalust, mida kuradit ta veel mõtlema peaks...? Hm... Minu arust tuleb see pealegi jutust välja ka.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Aga kui ta peaks tulema etem, mis ajal see ilmuda võiks?
Hetkel toimetuses says:
Jah proovi
Hetkel toimetuses says:
Nu. Varemalt VR8sse. See on siis novembris-detsembris. Aga konkurents on tugev. Üritada ja kirjutada võib olla alati
Võib olla alati? Ee...
Konkurents? Seal on selline asi olemas? Tahad öelda, et need asjad, mis seal ilmunud on, on umbes sama head või paremad kui minu jutt? Aaaaaaaaaaaaaahhhhh!!!!!!!!!!! Ma olen järelikult masendav!
Samas, kui ma kirjutaks selle jutu ümber nii, et peategelane kujutaks seda kõike ette mingis narkouimas, siis see peaks kindlalt sisse minema. Jah, see OLI sarkasm, kui kellelgi tekkis mingeid küsimusi ses suhtes.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Ok
Oh well... Ma ei tea, kas ma kirjutan selle ümber, sest ta käib tõesti selline nagu ta on ja oleks hoopis teine jutt hoopis teise mõttega, kui ta oleks selline nagu Hetkel Toimetuses tahab. Aga raha ma tahan. Ma võin muidugi midagi hoopis muud kirjutada. Vaatab. Midagi ma igatahes teen.
Ja kui keegi seda juttu lugeda tahab sel kujul nagu see praegu on, võib ta seda minu käest küsida, ma saadan ja ootan kommentaare:)
Hoiame sidet!
Matis
Hea värdjas, see oli hea jutt, pole minu süü, et teised kirjutavad surmad liigromantilistes toonides. Mina ei kirjuta romantiliselt!!!:P
Mulle meeldib mu jutt ikkagi sellisena nagu ta on:)
Oh well, eks ma pea ta siis ümber kirjutama, kui ma raha tahan...;)
Ei, onu on suht pädev muidu, aga ma olen lihtsalt isekas oma juttude suhtes.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Heia
Rääkisin siis natuke temaga. Kahjuks smailisid kopida ei saa...
Hetkel toimetuses says:
Hai
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Saatsid mulle just kirja mu jutu kohta
Hetkel toimetuses says:
Jah.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Vat... Ma ei saanud hästi aru, mida sa täpselt silmas pidasid, kui sa ütlesid, et jutt peaks süngem olema.
Hetkel toimetuses says:
Nagu rohkem õõva ja ahastust või hoopiski klaasistunud tühjust
KLAASISTUNUD TÜHJUST? WTF? Mida kuradit see tähendab?=P
Hetkel toimetuses says:
Asi selles et ma saan morbiidseid jutte liiga palju, kõik on väga seal romantilised ja vaikselt hakkab ära tüütama. Ma loodan, et sa ei solvu
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Ei, ma mõistan täitsa
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Aga loomulikult on minu jutt parem kui ükskõik milline teine morbiidne jutt
Loomulikult oli seal irooniat
Hetkel toimetuses says:
Seda jah. Kirjutamisoskust on, aga proovi mõnele tegelasele nihe külge kasvatada.
Chill, tema ei öelnudki seda irooniaga vist
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Nihe?
Hetkel toimetuses says:
Või omapära. Kerge hullus
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Mm.... Vat asi on selles, et see kõik on kirjutatud peategelase vaatepunktist ja libad tulevad mängu ainult nii hetkeks, et neid oli raske sügavamaks kirjutada, kuigi nad mõlemad on täiesti omaette isiksused korraliku tausta ja värgiga vajadusel, kuigi siit ei tulnud see välja muidugi...
Pluss veel see, et nad põhinevad kõik kellelegi, nii et neid on raske teistsuguseks kirjutada. Ja kuna kõik on kirjutatud mina-vormis, siis on loogiline, et peategelasele on ta ise kõige tähtsam...
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Ja kui peategelasel endal oleks mingi hullus, siis ei tuleks see hästi välja, vähemalt mina hästi ei oskaks seda välja kirjutada, kuna inimesed ei saa tavaliselt ise hästi aru, kui nad hullud on...
Hetkel toimetuses says:
Aga äkki loobud hoopis minavormist ja proovid hoopis kõrvalvaatajana peategelast kirjeldada. See annab mitmeplaanilisuse
Gee... mitmeplaanilisuse... Ma keskenduksin ikka peategelasele. Sest tema on tähtis selles jutus. Teised ei ole. Vastasel korral peaks ma ka libad välja kirjutama, ehk siis tegema jutu palju sügavamaks, pikemaks, hoopis teistsuguseks ja mitte selleks jutuks. Võibolla pole see ka nii oluline, aga ikkagi. See jutt on enam-vähem selline nagu ta pidi tulema ja selle üle on mul hea meel... Nii et seda on raske ümber kirjutada... Ma peaks alustama hoopis kaugemalt ja tausta täpsustama, mis ei ole tegelikult üldse vajalik.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
See on muidugi võimalik, aga sel juhul muutub täiesti jutustuse õhkkond ja ka stiil tuleks hoopis teine... Pluss veel see, et ma oskan kõrvaltvaatajana kirjutada, see on lihtne, aga mina-isikus on raske
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Ma ei tea, kas ma tahan seda.
Hetkel toimetuses says:
Proovi. Katseta. Eksperimenteeri.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Ma ütlen, see on lihtne, see pole mingi väljakutse. Aga sa ütlesid, et jutu peaks süngemaks kirjutama, mind ikkagi huvitab, mida täpsemalt sa silmas pead? Sest tegelikult, isegi kui peategelane oleks korralik skiso, jääks hetkelise seisuga jutu stiil samaks, järelikult ka õhkkond, mis ei ole praegu eriti sünge ilmselt.
Tegelikult võib ju mõelda, et peategelane ongi hull ning kujutab seda kõike endale ette;). Kuigi muidugi võib seda väita iga teise ulmeka puhul, mis on suht mõttetu. Seda võib tegelikult peaaegu iga jutu kohta öelda. Ah, pohh, midaiganes.
Hetkel toimetuses says:
Siis äkki proovid rohkem minategelase tundmusi kirjeldada, mis tas toimub. Isegi olukirjeldusi võib minimiseerida
Olukirjeldusi minimiseerida??? Ee... ma ei kujuta ette mida SINA ette kujutad.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Hmm... Ma olen harjunud sellega, et ma lasen lugejal ise mõista, mida keegi tunneb, sest tavaliselt piisab vähesest, lihtne kirjeldus ümbrusest või üks tähtsusetu lause tegelase poolt võib öelda rohkem, kui kaks lõiku, mis kirjeldavad, mis toimub ta hinges. See tundub kuidagi emo... Aga ma vist saan aru, mida sa silmas pead...
Jah, saan vist. Aga mulle meeldib tegelikult ikkagi, kui lugeja peab MÕTLEMA, kui ta mu juttu loeb. Jah, kaotan palju potensiaalseid lugejaid võibolla, kui nii mõtlen, aga minu arust on see õige. Süvenema peab. Jama on ju, kui raamat või jutt on liiga kerge. Pluss see, et minu arust on mingeid emotsevaid tegelasi täis jutte liiga palju nagunii.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
See tuleb sellest, kui mul pole tavaliselt eriti kellegi käest oma juttude kohta küsida, ma olen hästi endas kinni pidevalt.
Hetkel toimetuses says:
Jah. Ma püüan lugeda ju kõrvalvaatajana
Ehk siis... 15 aastase mõttetu jorsina, kelle arust on kirjandus see, kus räägitakse 10 lehekülge sellest, kui lahe on ikka end pilve tõmmata? Ma ei tea, mul on lihtsalt tunne, et enamik jutte, mis on Värskes Rõhus olnud, on just sellele pühendunud. Või siis mingit wannabe diipi teksti täis mõttetused. Ei, Värske Rõhk on väga tänuväärne asi, uskuge mind. Nad maksavad;). Aga lihtsalt, ma usun, et kui mina oleks vastutav juttude eest, mis sinna sisse lähevad, oleks sealne tase palju kõrgem. Ja narkootikumidest räägitaks ilgelt palju vähem... ;)
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Mhmh...
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Nii et üldiselt pole sinu arust praegu piisavalt selge, mida peategelane tunneb?
Hetkel toimetuses says:
Jah
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Hm. Ma võin üritada seda rohkem lahti kirjutada, vaatab, mis sellest saab, sest ta ei tea isegi hästi, mida ta tunneb, hästi palju on tühjust ja püüdu mitte millelegi mõelda...
Kurat, peategelane põhineb päris inimesel. Kuigi mitte eriti täpselt, aga teataval määral. Ja ta EI OLE emo. Ning ta on muudetud natuke selliseks kauboilikuks pohhuistiks. See ei kõla õieti, ega väljenda seda, mida ma silmas pean, aga ma olen ikkagi natuke haige ja ei mõtle päris hästi. Aga jah, ta tegi seda, mida pidi, tunneb kahetsust, aga ta ei näinud lihtsalt muud võimalust, mida kuradit ta veel mõtlema peaks...? Hm... Minu arust tuleb see pealegi jutust välja ka.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Aga kui ta peaks tulema etem, mis ajal see ilmuda võiks?
Hetkel toimetuses says:
Jah proovi
Hetkel toimetuses says:
Nu. Varemalt VR8sse. See on siis novembris-detsembris. Aga konkurents on tugev. Üritada ja kirjutada võib olla alati
Võib olla alati? Ee...
Konkurents? Seal on selline asi olemas? Tahad öelda, et need asjad, mis seal ilmunud on, on umbes sama head või paremad kui minu jutt? Aaaaaaaaaaaaaahhhhh!!!!!!!!!!! Ma olen järelikult masendav!
Samas, kui ma kirjutaks selle jutu ümber nii, et peategelane kujutaks seda kõike ette mingis narkouimas, siis see peaks kindlalt sisse minema. Jah, see OLI sarkasm, kui kellelgi tekkis mingeid küsimusi ses suhtes.
Dani [Metsatöll] Ajutiselt telefonivaba says:
Ok
Oh well... Ma ei tea, kas ma kirjutan selle ümber, sest ta käib tõesti selline nagu ta on ja oleks hoopis teine jutt hoopis teise mõttega, kui ta oleks selline nagu Hetkel Toimetuses tahab. Aga raha ma tahan. Ma võin muidugi midagi hoopis muud kirjutada. Vaatab. Midagi ma igatahes teen.
Ja kui keegi seda juttu lugeda tahab sel kujul nagu see praegu on, võib ta seda minu käest küsida, ma saadan ja ootan kommentaare:)
X(
Haige olla on nõme. Pikutasin viis minutit, viskas üle, sest ma ei saa magada kui ma end hästi ei tunne, aarghh>:(
Ma ei saa joonistada ka kui mu käed võivad värisema hakata.
Proovin lugeda vist või midagi.
Urrr.
Ma ei saa joonistada ka kui mu käed võivad värisema hakata.
Proovin lugeda vist või midagi.
Urrr.
Kodus
Täna hakkas Pulleritsu loengu lõpus natuke paha, jõudsin lõpuni olla ja tulin koju. Ma ei tea, mõtlesin, et asi võib olla vererõhus, aga ma ei tea, kuidas kõrge vererõhk välja näeb (ma kirjutasin veretõhk. Selline metsloom oleks lahe. Armas ja karvane ja imeks öösiti teiste verd. Jah.). Tavaliselt, kui mul on vererõhuga (jälle tõhk. Nojah, r ja t on vähemalt kõrvuti, see viga on seletatav) probleeme, on asi selles, et see on liiga madal. Siis on tunne nagu hakkaks minestama. Aga jah. Praegu on täiesti talutav olla, aga ma ei taha kooli minna, sest päris ok ikkagi ei ole ja ma ei taha, et mul loengus jälle paha hakkaks, nõme on. Midagi hullu ei ole, muretsema ei pea:)
Eile tähistasime vaikselt Urus Galatea sünnipäeva, ee... st, seda, et oli ilus kolmapäev. Kahekümnes ja puha. Sest Gala on ikkagi nelja aastane nagu alati. Väsisin ruttu ära ja tulin enne ühteteist koju. Hommikuks tegin liiga kange kohvi. Aga Pulleritsu loeng hakkab kell 8 ja ma tahan seal ärkvel olla, need on lahedad loengud vahelduse mõttes.
Ma kirjutasin koduse tööna uudise sellest, et Metsatöll annab kontsertsarja hiite toetuseks. Ma olen friik. And proud of it:B
Kuulan Radio Maniat, sain selle vahelduse mõttes tööle...
Homme on Elesgali seminar ja saame Rocky Horrorit vaadata. Ghosti larp on ka. Ja Uru avamispidu.
Mu käed värisevad, see on... omamoodi huvitav, nad ei tee seda nimelt tavaliselt, trükkida on imelik. Meh, küll üle läheb, pohhui.
Värskest Rõhust pole veel vastust tulnud. Esmaspäeval olevat materjal muidu kujundajale läinud, nii et oktoobri numbrisse ma ei jõuaks nagunii=/
Maitea. Kõik vist.
Jah.
Eile tähistasime vaikselt Urus Galatea sünnipäeva, ee... st, seda, et oli ilus kolmapäev. Kahekümnes ja puha. Sest Gala on ikkagi nelja aastane nagu alati. Väsisin ruttu ära ja tulin enne ühteteist koju. Hommikuks tegin liiga kange kohvi. Aga Pulleritsu loeng hakkab kell 8 ja ma tahan seal ärkvel olla, need on lahedad loengud vahelduse mõttes.
Ma kirjutasin koduse tööna uudise sellest, et Metsatöll annab kontsertsarja hiite toetuseks. Ma olen friik. And proud of it:B
Kuulan Radio Maniat, sain selle vahelduse mõttes tööle...
Homme on Elesgali seminar ja saame Rocky Horrorit vaadata. Ghosti larp on ka. Ja Uru avamispidu.
Mu käed värisevad, see on... omamoodi huvitav, nad ei tee seda nimelt tavaliselt, trükkida on imelik. Meh, küll üle läheb, pohhui.
Värskest Rõhust pole veel vastust tulnud. Esmaspäeval olevat materjal muidu kujundajale läinud, nii et oktoobri numbrisse ma ei jõuaks nagunii=/
Maitea. Kõik vist.
Jah.
teisipäev, 19. september 2006
Mu sõbral on jälle krambid
Tulen ja põlvitan su kõrvale.
Su parem käsi kompab põrandat, aga ma ei võta sellest kinni. Surmas oleme alati üksi. Ma ei saa sind aidata.
Sa pomised midagi. Silmad on pooleldi avatud. Sul on sügavad silmad. Elavad ja sügavad. Aga praegu on need tuhmid ja läige nendes on ebaloomulikult kume.
Ilmselt said sa aru, et ma ei kuulnud sind. Proovid uuesti. Kähina ja suurte raskustega. “Kõik saab korda… Eksole?”
Noogutan.
Sa köhid verd. “Valus on…”
Noogutan uuesti. “Mitte kauaks,” lisan poolsosinal.
Ohjah. Teenin raha. Ma ei tea kui pikk see jutt tuleb, see on ainult väike katkend sellest, saadan Värskesse Rõhku, loodetavasti nad maksavad mulle. Tegelikult on see natuke häiriv jutt. Tegelaste pärast. Ma ei ütle täpsemalt, miks. See on halb jutt. Mitte selles mõttes, et kohutavalt halvasti kirjutatud või midagi. Ta on lihtsalt halb jutt. Ma ei tahaks seda tegelikult lõpuni kirjutada, aga pooleli jätta ka ei saa, see oleks samuti halb, ta jääks mind kummitama.
Paganama Sõrpuse Puiestee. Nende laulust jäi üks fraas kummitama ja sealt tuli see jutt. Paari fraasi sealt laulust on ka jutus kasutatud, lihtsalt vihjena sellele, kust idee pärit on. See on paar päeva mu peas tibakene loksunud ja ma pidin ta lihtsalt lõpuks kirja panema. Oh well. Maitea. Jätkan. Ma pean selle valmis saama.
Kuulates... sellist süngemat sorti muusikat, mis inspireerib.
Njah. Mul on tahtmine jalutama minna. Praegu oleks ilus. Ainult täiskuud ei ole...
Edit:
Umbes tund ja kolmveerand viie lehekülje ehk 1500 sõna jaoks. Ma ei tea, kas seda on palju või vähe... Aga see pole oluline. See sai valmis.
Ma ei oska selle kohta midagi öelda. Ta tuli kusagilt sügavamalt. Ise. Nagu jutud vahest teevad. Mulle ei meeldi see jutt. Ta on liiga sünge. Ja tal on oma elu.
Ma loodan, et ta häirima ei jää. Ta ei ole muidu nii halb, kui ma kartsin, ma sain selle suht pehmeks kirjutada. Jah. Kui keegi seda üleni lugeda tahab, peab ootama, kuni ma tean, kas Värske Rõhk seda tahab või ei. Kui tahab, siis saab seda lugeda sealt, kui ei, panen selle kuhugi netti lugemiseks üles.
Su parem käsi kompab põrandat, aga ma ei võta sellest kinni. Surmas oleme alati üksi. Ma ei saa sind aidata.
Sa pomised midagi. Silmad on pooleldi avatud. Sul on sügavad silmad. Elavad ja sügavad. Aga praegu on need tuhmid ja läige nendes on ebaloomulikult kume.
Ilmselt said sa aru, et ma ei kuulnud sind. Proovid uuesti. Kähina ja suurte raskustega. “Kõik saab korda… Eksole?”
Noogutan.
Sa köhid verd. “Valus on…”
Noogutan uuesti. “Mitte kauaks,” lisan poolsosinal.
Ohjah. Teenin raha. Ma ei tea kui pikk see jutt tuleb, see on ainult väike katkend sellest, saadan Värskesse Rõhku, loodetavasti nad maksavad mulle. Tegelikult on see natuke häiriv jutt. Tegelaste pärast. Ma ei ütle täpsemalt, miks. See on halb jutt. Mitte selles mõttes, et kohutavalt halvasti kirjutatud või midagi. Ta on lihtsalt halb jutt. Ma ei tahaks seda tegelikult lõpuni kirjutada, aga pooleli jätta ka ei saa, see oleks samuti halb, ta jääks mind kummitama.
Paganama Sõrpuse Puiestee. Nende laulust jäi üks fraas kummitama ja sealt tuli see jutt. Paari fraasi sealt laulust on ka jutus kasutatud, lihtsalt vihjena sellele, kust idee pärit on. See on paar päeva mu peas tibakene loksunud ja ma pidin ta lihtsalt lõpuks kirja panema. Oh well. Maitea. Jätkan. Ma pean selle valmis saama.
Kuulates... sellist süngemat sorti muusikat, mis inspireerib.
Njah. Mul on tahtmine jalutama minna. Praegu oleks ilus. Ainult täiskuud ei ole...
Edit:
Umbes tund ja kolmveerand viie lehekülje ehk 1500 sõna jaoks. Ma ei tea, kas seda on palju või vähe... Aga see pole oluline. See sai valmis.
Ma ei oska selle kohta midagi öelda. Ta tuli kusagilt sügavamalt. Ise. Nagu jutud vahest teevad. Mulle ei meeldi see jutt. Ta on liiga sünge. Ja tal on oma elu.
Ma loodan, et ta häirima ei jää. Ta ei ole muidu nii halb, kui ma kartsin, ma sain selle suht pehmeks kirjutada. Jah. Kui keegi seda üleni lugeda tahab, peab ootama, kuni ma tean, kas Värske Rõhk seda tahab või ei. Kui tahab, siis saab seda lugeda sealt, kui ei, panen selle kuhugi netti lugemiseks üles.
Mobiil on kadunud
Minuga saab nüüd ühendust suurte raskustega. Üritan netis olla või jätta MSNi lahti, kui ära lähen, märkusega, kelle lähedal võin viibida.
Aga praegu olen üksinda kodus, toas on vaikne ja pime. Põletasin viirukit ja küünlaid ja lugesin raamatut.
Ei taha üksi olla... See paneb mõtlema ja alati pole see tore. Elu on jah üldiselt tore ja värki ja kool on see aasta toredam kui varem, aga ikkagi. Lootsin, et ehk saab kellegi külla kutsuda mõneks ajaks, aga jäi seekord ära.
Mul on vaja, et keegi oleks alati mu kõrval, et ma ei peaks hetkegi üksinda olema. Mul ei ole eriti vaja omaette olla... No mõnikord ikka, aga jah.
Ah, vahet pole... Ma ei tea, mida ma öelda tahan.
Räägin natuke kellegagi MSNis, kui seal on keegi, kellega ma rääkida tahan ja lähen magama.
Aga praegu olen üksinda kodus, toas on vaikne ja pime. Põletasin viirukit ja küünlaid ja lugesin raamatut.
Ei taha üksi olla... See paneb mõtlema ja alati pole see tore. Elu on jah üldiselt tore ja värki ja kool on see aasta toredam kui varem, aga ikkagi. Lootsin, et ehk saab kellegi külla kutsuda mõneks ajaks, aga jäi seekord ära.
Mul on vaja, et keegi oleks alati mu kõrval, et ma ei peaks hetkegi üksinda olema. Mul ei ole eriti vaja omaette olla... No mõnikord ikka, aga jah.
Ah, vahet pole... Ma ei tea, mida ma öelda tahan.
Räägin natuke kellegagi MSNis, kui seal on keegi, kellega ma rääkida tahan ja lähen magama.
reede, 15. september 2006
Paneb mõtlema...
Eesti lennuk rikkus Vene õhupiiri?
Tuleks vist siiski Eesti poole kommentaar ära oodata enne mingite järelduste tegema hakkamist...
Meh, blogger jamab jälle...=/
Tuleks vist siiski Eesti poole kommentaar ära oodata enne mingite järelduste tegema hakkamist...
Meh, blogger jamab jälle...=/
Tallinn on SUUR
Eile käisin Hedi sünnipäeval.
Loodetavasti saan millalgi üles panna selle pildi, mis ma talle kinkisin. See oli ilus. Ja ma ütlen seda seekord ise:)
Häälega siis neljapäevaks linna. Esimeses autos sain Viljandi ristini Meie meest kuulata=|. Siis sain mingi pisikese rekka peale, kus oli tore onu, ajasime juttu jne. No põhiliselt rääkis tema. Aga jah. Sain kuhugi Lasnamäele ja pidin sealt Mustamäele jõudma=S. Kusagil putkas kaardiga maksta ei saanud ja kusagil ühtegi sularahaautomaati ei olnud. Nojah, mõtlesin tükk aega, mis saab ja läksin lihtsalt bussi peale. Sain kesklinna ja seal sain R-Kioskis käia ja trolliga Hedi juurde. Poole kaheteistkümneks Meliani juurde magama, hommikul seitsme paiku üles, trolliga kesklinna, seal sai mõnda aega hängida ja siis 52-ga lennujaama poole, natuke kõndida ja hääletama. Õnneks paistab, et suvi on läbi, saab jälle mingi 5-10 minutiga auto peale tihtipeale. Esimene onu oli lahe, ajasime terve tee Mäo ristini juttu, ta oli mingi rikkur, mainis vahepeal, et ostis mingi 3 aastat tagasi kaatri ja on sellega sõitnud mingi kolm korda ja poole tunni ringis iga kord, et ühe sõidutunni (või oli see poole tunni... ah pohh) hinnaks tuleb mingi 100 000 eeku. Autol oli tal 37 kilti sõidetud. Nägin ära kuidas 100 tuli. Mäol sain kah mingi kaubiku peale, selle juhiga ma eriti ei rääkinud, aga ta ostis mulle Hollywoodis kaks kohvi ja kapsapiruka:). Temaga sain Lõunakeskuse juurde, käisin seal vetsus ja üritasin välja mõelda, kuidas kesklinna saada ilma rahata ja ilma kõndimata. Järsku hüppas kusagilt selja tagant välja Karl, see kes amatsoon oli:). Ta oli oma juuksed maha ajanud!!!8| Tal olid lahedad juuksed:(. Nüüd on ta peaaegu kiilas. Nojah. Ta isa tõi mind igatahes ühika ukse ette ära, see oli tore:). Käskisin tal Metsatöllu kontserdile tulla ja mainisin, et ta näeb välja nagu oss ja leidsin, et varsti on ta Karlova gängis, karjub hevikatele "Lõng!" ja peksab larpareid. Karl on igatahes tore:). Ta lubas Metsatöllu peale mõelda veel. Ma lubasin talle, et ta tunneb oma lõngast puudust, kui korralikuks moššimiseks läheb:P. Ühikas mängisin mingi pool tundi Martinit (oma djembet loomulikult). Väga hea tunne oli:).
Õhtul on Metsatöll=D.
Millalgi peame Allyga Suure Projekti jaoks asju ostma minema... Ta peaks helistama. Ma peaks veel dushi all ära käima ja oma sukad ära pesema ja mida kõike veel... Koristama... Tahtsin joonistada veel. Kirjutan ära, siis vaatab. Mingi kuue paiku tahaks igatahes Sadamateatri ukse taga olla. Saame Matiga esireas olla:B. Ma tahan trummipulki!!! Niu:( Vaene väike trummipulk. Värdjalik värdjas kes selle ära varastas võiks kusasgilt kõrgelt alla kukkuda.
Midagi oli veel... Ei tule meelde ainult...
Ohjah. Laupäeval pidin koju minema, kuidas ma sellega hakkama saan ei kujuta küll ette, sest mul pole raha. Oh well. Vaatab. Kuidagi ikka saab.
Jep. Tänane õhtu saab lahe olema:)
Ja Leila läheb täna koju, nii et ma saan viirukit põletada=B. Ja küünlaid. Küünlad on lahedad. Millalgi peaks sööma... Pohh, hetkel pole kõht tühi. Praegu pole mul tegelt siia enam midagi kirjutada. Aga ma teen seda lihtsalt sellepärast, et kui ma lõpetan, siis ma pean midagi muud tegema hakkama ja ma ausalt öeldes ei viitsi väga. Aga jah. Okei. Ma lõpetan. Ja lähen ära. Ja värki. Nii.
Ee...
Jah.
Lähen.
Ja teen midagi...
Okei.
Goblini MP3 on kasulik. Hääletades on midagi kuulata.
Ah, pohh, aitab küll.
Kuulates Aulit.
Loodetavasti saan millalgi üles panna selle pildi, mis ma talle kinkisin. See oli ilus. Ja ma ütlen seda seekord ise:)
Häälega siis neljapäevaks linna. Esimeses autos sain Viljandi ristini Meie meest kuulata=|. Siis sain mingi pisikese rekka peale, kus oli tore onu, ajasime juttu jne. No põhiliselt rääkis tema. Aga jah. Sain kuhugi Lasnamäele ja pidin sealt Mustamäele jõudma=S. Kusagil putkas kaardiga maksta ei saanud ja kusagil ühtegi sularahaautomaati ei olnud. Nojah, mõtlesin tükk aega, mis saab ja läksin lihtsalt bussi peale. Sain kesklinna ja seal sain R-Kioskis käia ja trolliga Hedi juurde. Poole kaheteistkümneks Meliani juurde magama, hommikul seitsme paiku üles, trolliga kesklinna, seal sai mõnda aega hängida ja siis 52-ga lennujaama poole, natuke kõndida ja hääletama. Õnneks paistab, et suvi on läbi, saab jälle mingi 5-10 minutiga auto peale tihtipeale. Esimene onu oli lahe, ajasime terve tee Mäo ristini juttu, ta oli mingi rikkur, mainis vahepeal, et ostis mingi 3 aastat tagasi kaatri ja on sellega sõitnud mingi kolm korda ja poole tunni ringis iga kord, et ühe sõidutunni (või oli see poole tunni... ah pohh) hinnaks tuleb mingi 100 000 eeku. Autol oli tal 37 kilti sõidetud. Nägin ära kuidas 100 tuli. Mäol sain kah mingi kaubiku peale, selle juhiga ma eriti ei rääkinud, aga ta ostis mulle Hollywoodis kaks kohvi ja kapsapiruka:). Temaga sain Lõunakeskuse juurde, käisin seal vetsus ja üritasin välja mõelda, kuidas kesklinna saada ilma rahata ja ilma kõndimata. Järsku hüppas kusagilt selja tagant välja Karl, see kes amatsoon oli:). Ta oli oma juuksed maha ajanud!!!8| Tal olid lahedad juuksed:(. Nüüd on ta peaaegu kiilas. Nojah. Ta isa tõi mind igatahes ühika ukse ette ära, see oli tore:). Käskisin tal Metsatöllu kontserdile tulla ja mainisin, et ta näeb välja nagu oss ja leidsin, et varsti on ta Karlova gängis, karjub hevikatele "Lõng!" ja peksab larpareid. Karl on igatahes tore:). Ta lubas Metsatöllu peale mõelda veel. Ma lubasin talle, et ta tunneb oma lõngast puudust, kui korralikuks moššimiseks läheb:P. Ühikas mängisin mingi pool tundi Martinit (oma djembet loomulikult). Väga hea tunne oli:).
Õhtul on Metsatöll=D.
Millalgi peame Allyga Suure Projekti jaoks asju ostma minema... Ta peaks helistama. Ma peaks veel dushi all ära käima ja oma sukad ära pesema ja mida kõike veel... Koristama... Tahtsin joonistada veel. Kirjutan ära, siis vaatab. Mingi kuue paiku tahaks igatahes Sadamateatri ukse taga olla. Saame Matiga esireas olla:B. Ma tahan trummipulki!!! Niu:( Vaene väike trummipulk. Värdjalik värdjas kes selle ära varastas võiks kusasgilt kõrgelt alla kukkuda.
Midagi oli veel... Ei tule meelde ainult...
Ohjah. Laupäeval pidin koju minema, kuidas ma sellega hakkama saan ei kujuta küll ette, sest mul pole raha. Oh well. Vaatab. Kuidagi ikka saab.
Jep. Tänane õhtu saab lahe olema:)
Ja Leila läheb täna koju, nii et ma saan viirukit põletada=B. Ja küünlaid. Küünlad on lahedad. Millalgi peaks sööma... Pohh, hetkel pole kõht tühi. Praegu pole mul tegelt siia enam midagi kirjutada. Aga ma teen seda lihtsalt sellepärast, et kui ma lõpetan, siis ma pean midagi muud tegema hakkama ja ma ausalt öeldes ei viitsi väga. Aga jah. Okei. Ma lõpetan. Ja lähen ära. Ja värki. Nii.
Ee...
Jah.
Lähen.
Ja teen midagi...
Okei.
Goblini MP3 on kasulik. Hääletades on midagi kuulata.
Ah, pohh, aitab küll.
Kuulates Aulit.
neljapäev, 14. september 2006
HOMME!
Homme on Töll! Homme on Töll! Homme on Töll! Homme on Töll! Homme on Töll!
Wiiiii:D
Mul on sõltuvus.
Metsatöll:)
Wiiiii:D
Täna lähen Tallinna Hedi juurde, ööseks Meliani poole, hommikul Tartusse tagasi, õhtul kontserdile, laupäeval koju kuidagi, pühapäeval Tartusse tagasi. Häälega, nagu ikka, ma olen vaene.
Wiiiii:D
Mul on sõltuvus.
Metsatöll:)
Wiiiii:D
Täna lähen Tallinna Hedi juurde, ööseks Meliani poole, hommikul Tartusse tagasi, õhtul kontserdile, laupäeval koju kuidagi, pühapäeval Tartusse tagasi. Häälega, nagu ikka, ma olen vaene.
Hmm, tuleb välja, et blogthings.com ei funka ainult minu arvutis...
| You Are 18% Angry |
 You're so laid back, no one could ever accuse you of getting angry. While there are a few little things that may annoy you, you generally play it cool. In fact, your calm attitude tends to provoke people with anger problems. They may think you're screwing with them, but that's just the way you are! |
kolmapäev, 13. september 2006
Vau, ma OLEN tõesti väike nahhaalne värdjas:|
Rõhk sõnal nahhaalne. Huvitav, kas siin käib üks või kaks h-d? Aga jah.
Hämmastav. Ja omamoodi lahe. Hmm. Aga ainult siis kui tõesti vaja.
Nojah. Elina teab, millest ma räägin.
Ma ostsin täna sokke. Sest Elina läks sukkpükse ostma ja ma nägin ühtesid väga lahedaid sokke ja tahtsin neid endale ja mul tekkis meeltesegadusehoog, mille ajal ma need ära ostsin... Aga nüüd on mul mustad sokid, kus on valged kolbad peal. Need on armsad.
Lugesin jälle Apollos natuke Värsket Rõhku ja mu arvamus, et ma pean sinna midagi saatma süvenes veelgi. Kahjuks pole vist niipea aega... Tegelt, kui õhtul on, siis kirjutan. Meeleolu on vastav ja tahtmist on ka päriselt. Praegu pean joonistama hakkama. Kingin Hedile sünnipäevaks pildi. Homme lähen Tallinna tema poole, pean välja mõtlema, kas hääletan õhtul üksinda tagasi (halb variant) või saan kuhugi ööseks jääda (parem variant, ent sisaldab suure tõenäosusega siiski vara-vara ärkamist, sest need, kelle juurde ööseks jääda, käivad üldiselt koolis...). Reedel pean igatahes siin tagasi olema, sest siis on Töllu kontsert:).
Ahjaa, peaksin Urust läbi käima ja oma vöö ära tooma. Samas võiks ära viia Galatea keebi. Hmm, seda ma vist veel ei tee, sest selle kinnitus läks katki ja ma peaks sinna uue ostma ja kinni õmblema=/.
Ja ülikooli raamatukogust tahtsin läbi käia, et otsida ühte pilti.
Pärast Allyga poodi, kui tal aega ja meeles on.
Ja ma kavatsen kella viieks VG trenni minna jälle:P
Seal on omamoodi lahe ning üleüldse natuke trenni teha tuleb kasuks. Pluss sellest on larpidel kasu...
Küsin isa käest, kas ta tahab selle eest maksma hakata:). See pole õnneks kallis.
Deem. Ma pidin selle toetuse kohta vaatama... Deem. Teen seda kohe.
Rõhk sõnal nahhaalne. Huvitav, kas siin käib üks või kaks h-d? Aga jah.
Hämmastav. Ja omamoodi lahe. Hmm. Aga ainult siis kui tõesti vaja.
Nojah. Elina teab, millest ma räägin.
Ma ostsin täna sokke. Sest Elina läks sukkpükse ostma ja ma nägin ühtesid väga lahedaid sokke ja tahtsin neid endale ja mul tekkis meeltesegadusehoog, mille ajal ma need ära ostsin... Aga nüüd on mul mustad sokid, kus on valged kolbad peal. Need on armsad.
Lugesin jälle Apollos natuke Värsket Rõhku ja mu arvamus, et ma pean sinna midagi saatma süvenes veelgi. Kahjuks pole vist niipea aega... Tegelt, kui õhtul on, siis kirjutan. Meeleolu on vastav ja tahtmist on ka päriselt. Praegu pean joonistama hakkama. Kingin Hedile sünnipäevaks pildi. Homme lähen Tallinna tema poole, pean välja mõtlema, kas hääletan õhtul üksinda tagasi (halb variant) või saan kuhugi ööseks jääda (parem variant, ent sisaldab suure tõenäosusega siiski vara-vara ärkamist, sest need, kelle juurde ööseks jääda, käivad üldiselt koolis...). Reedel pean igatahes siin tagasi olema, sest siis on Töllu kontsert:).
Ahjaa, peaksin Urust läbi käima ja oma vöö ära tooma. Samas võiks ära viia Galatea keebi. Hmm, seda ma vist veel ei tee, sest selle kinnitus läks katki ja ma peaks sinna uue ostma ja kinni õmblema=/.
Ja ülikooli raamatukogust tahtsin läbi käia, et otsida ühte pilti.
Pärast Allyga poodi, kui tal aega ja meeles on.
Ja ma kavatsen kella viieks VG trenni minna jälle:P
Seal on omamoodi lahe ning üleüldse natuke trenni teha tuleb kasuks. Pluss sellest on larpidel kasu...
Küsin isa käest, kas ta tahab selle eest maksma hakata:). See pole õnneks kallis.
Deem. Ma pidin selle toetuse kohta vaatama... Deem. Teen seda kohe.
teisipäev, 12. september 2006
esmaspäev, 11. september 2006
Kergelt emo on olla...
Eile saabusin Tallinnast. Fyerellal on tore. Hoar elab vanalinnas. Neil on lahe tool. Igatahes, lahedad päevad on olnud. Eile hääletasin üksinda Tartusse, Tallinna sain koos Efkaga. Seisin tund aega keebiga tee ääres, külm tuul otse näkku puhumas. Lõpuks sain koju. Tshillisin natukene ühikas ja läksin siis Goblini juurde, kes lubas süüa anda. Enne helistas Galatea, kellel oli igav ja me kõndisime koos minu poolt Annelinna teise otsa ja ajasime väga imelikku juttu. Goblini juures oli Sillu ja millalgi ilmus kohale ka Seebu. Neil on liiga sarnased nimed. Me tahtsime teha makarone muna ja juustuga, aga Galatea arust oli see ilgelt jube toit, nii et me tegime lihtsalt makarone ja panime neile juustu peale. Ja kommi sõime ka. Ja vahtisime arvutis muusikavideosid. Ja läksime Urgu. Ostsime Konsumist lasteshampust. Käisime Gobliniga pitsapoest läbi seni kuni Galatea ja Seebu enda poolt läbi käisid. Sillu ilmus jälle välja. Istusime mõnda aega Urus, ajasime juttu jne.
Horror-ruum on kurjaks läinud.
Ja sõbralik kolp on ka kuri. See on häiriv.
Millalgi 12 paiku jäime magama, mul oli soe, sest ma magasin Galatea keebi all. Hommikul mingi aeg oli äratus, teised kadus vaikselt ära, minul hakkas kool kell kümme, ma läksin viimasena ära ja võti jäeti minu kätte. Pisut vastik oli tõusta üksinda pimedas Urus, kui ma horror-ruumi peale mõtlema hakkasin. Panin kähku asjad kokku ja läksin minema. Niipalju siis sellest.
Keegi öelge, miks vangistame jõgesid valatud sängi? Miks mullapind magab külma asfaldi all? Miks pisaraist meresid enam ei teki? Miks lumi näeb valge ja süütuna und...?
Südameverega süütus ei lepi, ei andesta ilm ka ohvrite eest. Naerul näod ja mustavad mõistused mõistmatuna nende taga... Tühjusse, vaid tühjusse saadab meid meie surma täis tee.
Ja andestust sealgi saada ei saagi. Meie hingedest sünnile saab sillutet teid.
Eile saabusin Tallinnast. Fyerellal on tore. Hoar elab vanalinnas. Neil on lahe tool. Igatahes, lahedad päevad on olnud. Eile hääletasin üksinda Tartusse, Tallinna sain koos Efkaga. Seisin tund aega keebiga tee ääres, külm tuul otse näkku puhumas. Lõpuks sain koju. Tshillisin natukene ühikas ja läksin siis Goblini juurde, kes lubas süüa anda. Enne helistas Galatea, kellel oli igav ja me kõndisime koos minu poolt Annelinna teise otsa ja ajasime väga imelikku juttu. Goblini juures oli Sillu ja millalgi ilmus kohale ka Seebu. Neil on liiga sarnased nimed. Me tahtsime teha makarone muna ja juustuga, aga Galatea arust oli see ilgelt jube toit, nii et me tegime lihtsalt makarone ja panime neile juustu peale. Ja kommi sõime ka. Ja vahtisime arvutis muusikavideosid. Ja läksime Urgu. Ostsime Konsumist lasteshampust. Käisime Gobliniga pitsapoest läbi seni kuni Galatea ja Seebu enda poolt läbi käisid. Sillu ilmus jälle välja. Istusime mõnda aega Urus, ajasime juttu jne.
Horror-ruum on kurjaks läinud.
Ja sõbralik kolp on ka kuri. See on häiriv.
Millalgi 12 paiku jäime magama, mul oli soe, sest ma magasin Galatea keebi all. Hommikul mingi aeg oli äratus, teised kadus vaikselt ära, minul hakkas kool kell kümme, ma läksin viimasena ära ja võti jäeti minu kätte. Pisut vastik oli tõusta üksinda pimedas Urus, kui ma horror-ruumi peale mõtlema hakkasin. Panin kähku asjad kokku ja läksin minema. Niipalju siis sellest.
Keegi öelge, miks vangistame jõgesid valatud sängi? Miks mullapind magab külma asfaldi all? Miks pisaraist meresid enam ei teki? Miks lumi näeb valge ja süütuna und...?
Südameverega süütus ei lepi, ei andesta ilm ka ohvrite eest. Naerul näod ja mustavad mõistused mõistmatuna nende taga... Tühjusse, vaid tühjusse saadab meid meie surma täis tee.
Ja andestust sealgi saada ei saagi. Meie hingedest sünnile saab sillutet teid.
kolmapäev, 6. september 2006
Väsinud. Nii palju on teha...
Ja nüüd on kool ka veel ja ma pean mingitel ebanormaalsetel kellaaegadel ärkama.
Jõletu.
Leila elab nüüd siin.
Õega elamine ei ole nii hull, aga üksinda elamisel olid ka oma head küljed.
Töll on lahe.
Ma sain uue plakati. Metsatöllu DVD esitluskontserdi oma. Mitte midagi erilist kahjuks, aga ikkagi Töll;).
Taara sai ka ära viidud. Tuba on hulga ilusam kui enne ja enam-vähem korras=P
Uni on. See on nõme, teeks kohvi, aga ei viitsi ja kell on nii vähe... Varsti tuleb Leila tagasi ja teeb süüa. See on temast kena.
Õhtul... Raatuse ühika juures näidatakse Libahundi needust. Lähme vaatama seda.
Elu on lillˆ_ˆ
Kuulates Radio Maniat
Ja nüüd on kool ka veel ja ma pean mingitel ebanormaalsetel kellaaegadel ärkama.
Jõletu.
Leila elab nüüd siin.
Õega elamine ei ole nii hull, aga üksinda elamisel olid ka oma head küljed.
Töll on lahe.
Ma sain uue plakati. Metsatöllu DVD esitluskontserdi oma. Mitte midagi erilist kahjuks, aga ikkagi Töll;).
Taara sai ka ära viidud. Tuba on hulga ilusam kui enne ja enam-vähem korras=P
Uni on. See on nõme, teeks kohvi, aga ei viitsi ja kell on nii vähe... Varsti tuleb Leila tagasi ja teeb süüa. See on temast kena.
Õhtul... Raatuse ühika juures näidatakse Libahundi needust. Lähme vaatama seda.
Elu on lillˆ_ˆ
Kuulates Radio Maniat
teisipäev, 5. september 2006
Oli lahe. Oli. Ei kahetse, et mu vaeste tudengikäpakeste vahelt kisti pileti eest ära minu jaoks üpris suur summa raha.
Sain trummipulga (:D) ja varastasin pärast lava pealt pudeli vett, sest kaasaelamine võttis päris võhmale ja janu oli suur;).
Järgmise päeva GoLive... oli GoLive. Kontsert oli tore, publik oli selline nagu olin oodanud. Üle poole tunni autogrammide ootamist vihmasabinaga oli tore. Kõigi Töllu liikmete käpajälgi täis saanud trummipulk oli asi, mille kohta mul sõnu ei ole.
Loodan, et ma Atsot ei torkinud, kui ma teda kallistasin, mul läks täiesti meelest ära, et mul on ogad kaelas=P.
Ainuke paha asi on see, et shamaanitrummi polnud:( Ussisõnad ei ole päris SEE, kui seal pole shamaanitrummi. (Kaasaplaksutamist ma ei maini, see tuli lihtsalt nõmedast publikust...)
Sinnamaani oli see igatahes üks meeletult-meeletult hea nädalavahetus:). Aga siis tuli see NBSi kontsert, kus ma olin meeletu rahvamassi seas, seljas seljakott ühe mu kõige väärtuslikuma eseme - trummipulgaga...
Ning kui ma avastasin mingi aeg peale NBSi kontserti, et mu kotilukk on lahti ja taipasin, et trummipulk on läinud... Ausalt öeldes karjusin ma midagi väga roppu üle poole Tallinna, ma ei mäleta mida, aga see pole muidugi oluline ka. Siis ma nutsin mõnda aega, sest ma ei suutnud mõista, et midagi sellist päriselt juhtuda võis.
(Jah, mul on endal ka vahetevahel imelik. Sellepärast, et Töll minu jaoks nii palju tähendab, mitte sellepärast, et ma nutsin.)
Ma mõtlesin, et parem kui oleks läinud mobiil või rahakott või mõlemad, sellest poleks midagi olnud, neid saab vähemalt alati uusi! (Rahakotist oleks tegelikult siiski kahju olnud, seal on sees Metsatöllu Tartu kontserdi pilet...)
Aga jah. Mida ma öelda tahan, on see, et ma ei kujuta ette milline värdjas pidi olema inimene, kes mu trummipulga ära varastas. Kui sa seda lugema juhtud, siis mine ja pane ennast põlema. Aitäh.
Sain trummipulga (:D) ja varastasin pärast lava pealt pudeli vett, sest kaasaelamine võttis päris võhmale ja janu oli suur;).
Järgmise päeva GoLive... oli GoLive. Kontsert oli tore, publik oli selline nagu olin oodanud. Üle poole tunni autogrammide ootamist vihmasabinaga oli tore. Kõigi Töllu liikmete käpajälgi täis saanud trummipulk oli asi, mille kohta mul sõnu ei ole.
Loodan, et ma Atsot ei torkinud, kui ma teda kallistasin, mul läks täiesti meelest ära, et mul on ogad kaelas=P.
Ainuke paha asi on see, et shamaanitrummi polnud:( Ussisõnad ei ole päris SEE, kui seal pole shamaanitrummi. (Kaasaplaksutamist ma ei maini, see tuli lihtsalt nõmedast publikust...)
Sinnamaani oli see igatahes üks meeletult-meeletult hea nädalavahetus:). Aga siis tuli see NBSi kontsert, kus ma olin meeletu rahvamassi seas, seljas seljakott ühe mu kõige väärtuslikuma eseme - trummipulgaga...
Ning kui ma avastasin mingi aeg peale NBSi kontserti, et mu kotilukk on lahti ja taipasin, et trummipulk on läinud... Ausalt öeldes karjusin ma midagi väga roppu üle poole Tallinna, ma ei mäleta mida, aga see pole muidugi oluline ka. Siis ma nutsin mõnda aega, sest ma ei suutnud mõista, et midagi sellist päriselt juhtuda võis.
(Jah, mul on endal ka vahetevahel imelik. Sellepärast, et Töll minu jaoks nii palju tähendab, mitte sellepärast, et ma nutsin.)
Ma mõtlesin, et parem kui oleks läinud mobiil või rahakott või mõlemad, sellest poleks midagi olnud, neid saab vähemalt alati uusi! (Rahakotist oleks tegelikult siiski kahju olnud, seal on sees Metsatöllu Tartu kontserdi pilet...)
Aga jah. Mida ma öelda tahan, on see, et ma ei kujuta ette milline värdjas pidi olema inimene, kes mu trummipulga ära varastas. Kui sa seda lugema juhtud, siis mine ja pane ennast põlema. Aitäh.
Jätan mõneks ajaks siia kirjutamise pooleli.
Kuna see hakkab tunduma kohustusena.
Aga ma teen seda sellepärast, et ma tahan seda teha lihtsalt.
Varasematest asjadest ei hakka ka enam takkajärgi kirjutama vist, kuigi seda, mida kirja panna, oleks küll.
Elu on lill üldiselt.
Ainult et aega ja raha on vähe.
Aga jah, ilmselt hakkan varsti uuesti oma blogi täitma, aga praeguseks tuleb paus.
Tõenäoliselt annan vahepeal lihtsalt teada, et ma olen elus veel:P
Ja kui kedagi huvitab, kuidas mul läheb ja värki võib minuga täiesti vabalt ka suhelda, nii hämmastav kui see ka pole.
Töll on lahe ja elu on lill ja mul on juhe ja värki. Aga juhe kipub positiivne olema.
Kuna see hakkab tunduma kohustusena.
Aga ma teen seda sellepärast, et ma tahan seda teha lihtsalt.
Varasematest asjadest ei hakka ka enam takkajärgi kirjutama vist, kuigi seda, mida kirja panna, oleks küll.
Elu on lill üldiselt.
Ainult et aega ja raha on vähe.
Aga jah, ilmselt hakkan varsti uuesti oma blogi täitma, aga praeguseks tuleb paus.
Tõenäoliselt annan vahepeal lihtsalt teada, et ma olen elus veel:P
Ja kui kedagi huvitab, kuidas mul läheb ja värki võib minuga täiesti vabalt ka suhelda, nii hämmastav kui see ka pole.
Töll on lahe ja elu on lill ja mul on juhe ja värki. Aga juhe kipub positiivne olema.
Tellimine:
Postitused (Atom)