Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 12. märts 2009

Juhataja
Aitäh! Me lähemegi edasi nende eriti huvitavate teemadega ja sõna justiitsministrile. Palun.

Rein Lang
Aitäh! Valitsus saatis täna Riigikogu poole teele niisuguse seaduse, nagu hädaolukorra seaduse eelnõu. Me väga loodame, et Riigikogu seda ka kiiresti menetleb. Siin on nüüd mõningased paradigma muutused.

Esimest korda me toome sisse Eesti õigusruumi sellise mõiste, nagu elutähtis valdkond ja elutähtsa teenuse toimepidevus ja selle toimepidevuse korraldaja mõiste. Ma ei hakka siin täna peatuma nüüd erakorralise seisukorra seadusel, milles me näeme ette ka teatud muudatusi.

Täna ju kehtiva eriolukorra seaduse alusel saab selle välja kuulutada ainult paaril juhul, kui tegemist on siis kas nakkushaiguse levikuga, episootia ehk loomataudi levikuga või on tegemist katastroofiga.

Katastroofi mõiste ei ole täna Eesti õiguses avatud. Nüüd me pakume välja lahenduse parlamendile, et parlament aktsepteeriks seda, et ka katastroofi mõiste alla mahuks elutähtsate valdkondade toimepidevuse katkemine. Taustaks niipalju, et selle sama asja üle, mis asi on see elutähtis valdkond, selle üle vaidleb ka Euroopa Liit juba aastaid.

See teema tuli meile päevakorda seoses küberrünnakutega, mis nüüd omandab ju hoopis omapärase dimensiooni, kuna Venemaal on paar meest hakanud hooplema sellega, et nad on Eesti suhtes toime pannud kriminaalkuriteo. Muide, selliste häkerdamiste puhul, see on karistatav ka Vene kriminaalkoodeksi alusel, aga see on eraldi teema.

Nii et nüüd me tahaksime anda kõigepealt seaduses nende elutähtsate teenuste loetelu ja öelda ka siis seda, milline ministeerium milliste teenuste eest vastutab, et ministeeriumid peavad tagama nende teenuste igapäevase toimimise.

Kui juhtub tõepoolest niimoodi, et näiteks väljastpoolt Eestit pannakse toime selline küberrünnak, et meil lähevad maha andmesidevõrgud, mereraadiosidevõrgud, kaabellevivõrgud, ringhäälinguvõrgud või telefonivõrgud, siis tegemist on tegelikult katastroofiga, mis annab võimaluse ka valitsusel välja kuulutada eriolukord.

Ja selle eriolukorra käigus hakkavad juba toimima hoopis teistsugused mehhanismid. Seal on võimalik näiteks õiguskaitseorganitel rakendada meetmeid viibimiskeeldude näol, võimalik on siseneda valdustesse jne, jne selleks, et ikkagi ühiskonda siis kaitsta. Nii et ma arvan, et me oleme Euroopa Liidus üks esimesi riike, kes seda kriitilist infrastruktuuri lähevad defineerima.

Ma väga loodan, et parlamendis see arutelu saab olema väga põhjalik ja ega ma ei välista seda, et siia tuleb üht-teist juurde sellesse loetellu ja võib-olla võetakse mõni punkt siit ka maha. Aga hea oleks muidugi, kui niisugune asi oleks olemas.

Meie elu on muutunud drastiliselt. Kui me käsitlesime katastroofina veel võib-olla kümme aastat tagasi või siis, kui põhiseadust kirjutati 91. aastal seda, et rong sõitis kraavi ja selle tulemusena oli kõik suitsu ja kilde täis, siis täna näiteks pangaserverite mahajooksmine võib põhjustada väga ulatusliku kaose. 98% Eesti Panga translatsioonidest on elektroonilised. Ja pankadel ei ole tegelikult sellist sularahavaru.

Ütleme ka see, et inimesed on harjunud sularaha välja võtma pangaautomaadist ja kui need pangaautomaadid ei tööta ja kõik see seltskond, kellel on vaja sooritada igapäevaseid ostusid, tormab pangakontoritesse, siis pangakontorid jäävad ka sularaha väljaandmisega ilmselgelt hätta. See võib põhjustada ikka väga laiaulutuslikke probleeme.

Nii et me peame ümber mõtestama ka seda, mis on Eestis kriis ja kuidas see kriis tekib, seal peavad olema õiguslikud alused. Päris niimoodi ei saa, et siis tuleb tarkade meeste kogu kokku ja hakkab alles siis mõtlema, mis edasi teha.

Nii et kaua tehtud kaunikene jälle, seda eelnõu on kirjutatud siin rohkem kui pool aastat ja sooviks siis parlamendi põhiseaduskomisjonile edu ja jõudu asja menetlemisel. Aitäh!