Käisin vahepeal kodus. Reede hommikul läksin koos Leilaga. Käisin kutsadega mere ääres ja Sandikivi juures ja see oli kõik, sest ma ei viitsinud kaugele minna ja pealegi on nad lahti mõlemad nagunii, mitte ketis, nii et pole hullu. Aitasin Leilal pisut muffineid teha, mis oleks päris head olnud, kui ta poleks unustanud sellist väikest asja nagu küpsetuspulber. Tegelikult oli nii ka suht ok, seal sees oli palju sidrunit. Õhtul oli Saskia esimene sünnipäev. Sõime salatit ja torti. Järgmisel päeval pidin vara üles ärkama, sest mingil imelikul põhjusel tulid külalised (Saskia ikka veel) kella 12 paiku. Sürr.
Panin riidesse ja hängisin ringi. Sõin salatit ja võileivatorti (kaks tükki oli, aga see punase paprikaga oli ikka päris hea. Huvitav kui palju maksab võileivatordi tegemine?). Tordilaadset asja oli ka. Kohvi oli ka. Veini ja õlut ka. Kella oli ikka veel ääretult vähe. Lapsed lärmasid kusagil teises toas ja sugulased rääkisid mingeid asju. Jõin kohvi. Väljas oli ääretult ilus ilm.
Mõtlesin, et peaks Tartusse minema, sest see tundus hea mõte olevat. Päike paistis. Lumi sulas. Sõin torti. Mõtlesin, et ma peaksin ootama, et õhtu kätte jõuaks ja me vaataksime telekat ja võibolla mängiks hea juhul lauamängu. Öösel ei saaks magada, sest ma ei saa üldiselt kodus eriti hästi magada nagunii ning hommikul on kõik alati nii valjud, et ma ei saa magada ja ma peaksin vara üles ärkama, et autoga Tartusse pääseda ja ma olen nagunii kogu nädala varakult ärkama pidanud, eksole. Ma mäletan, kui ma ärkasin ükskord pühapäeva hommikul kell pool kümme, eeldusega, et pannkoogid ei ole ehk veel jahtunud ja söödud nagu tavaliselt alati. Aga ei. Ma ärkasin POOL. KÜMME. Ja nad olid kõik juba söönud. Nagu... Geesh. Üldiselt ma isegi ei ürita enam mitte. Nagunii pole hommikul midagi teha. Ja öösel ei saa midagi teha, sest und ei ole, magada ei viitsi, aga maja on vaikne ja pime. Isegi telekat ei saa magada, sest see häiriks ema.
Anywho. Ma pole ääretult ammu nädalavahetust Tartus veetnud nagunii. Seega selgitasin ma välja, et mu onu ja ta naine on kahe, mitte ühe autoga. Seega oli neil minu jaoks ruumi ja vanaema pidid nad nagunii Jägalasse ära viima, seega Piibe maantee oli ilusti käeulatuses. Viskasin asjad kokku (jättes maha Neil Gaimani :'( mille ma kaasa olin võtnud, aga rohkem vist mitte midagi), ütlesin emale, et ma lähen minema, torkasin kotti ühe Rocki SE ja lasin jalga.
Ilm oli soe ja kevadine, vahepeal oli päikest ja puha. Ma pole varem Piibe maanteed mööda hääletanud, sel korral läks suht normaalselt. Viie autoga kohale ja ootama ei pidanud eriti kaua. Esimesele mehele rääkisin pikalt dvorakist ja sellest, et mu selg on kõver, teistes autodes oli palju inimesi, nendega sai mõlemaga ainult pisut edasi ja nad ei rääkinud eriti midagi. Järgmine, kellega ma sain pika lõigu Jõgevani, rääkis autodest ja me leidsime, et USA võidusõidusüsteem on parem kui vormel ühe oma. Viimases autos oli terve tee mingit kräppi muusikat. Ilmselt mingilt CDlt. Vahepeal oli kuulda, kuidas algab mingi täiesti kuulatav või isegi hea lugu ja siis keris esiistme tshikk järgmise kräpi looni. Igatahes jõudsin valges ühikasse.
Käisin dushi all, vahetasin riideid ja läksin Goblini juurde. Ma otsustasin, et hoolimata kella kaheksast algavast komandanditunnist võiks ikkagi Toomemäele katedraali minna, hoolimata sellest, et katedraal on kinni. Merike oli ka Goblini juures, eksole. Me käisime Maximas, kus oli allahinnatud Kopparbergi siidrit. Siis käisime Toomemäel, aga katedraal tundus siiski pisut liiga kahtlane, pealegi oli kapo igal pool ja me jõudsime pärast kergeid eksirännakuid Krooksu, sealt edasi Zavoodi (ja wc-sse) ja Geni juurde, kus oli mingi üritus, mille kohta keegi mitte midagi ei teadnud. Me käisime igatahes väljas rõdul ja nautisime vaadet (ma jõin õlle vist seal ära). Läksime Zavoodi (ja wc-sse) ning kuna seal ikka veel kedagi ei olnud, läksime Krooksu poole, kus meile tulid vastu Jaanus ja Anne (endine roosade juustega tshikk, kes nüüd on värviliste juustega tshikk). Me seisime tükk aega tee ääres ja rääkisime mingeid asju ja nägime kuidas Curunir Zavoodi läheb.
Siis me läksime Zavoodi (ja wc-sse) ning jäime sinna. Seal oli Jeka ka. Ja noh, varsti oli meil kaks lauda ja hulk inimesi ja Mialee oli ka. Mialee jõi õlut. Me sõime Jeka friikartuleid. Siis me läksime Mialeega koju üle Kaarsilla.
Täna oli meil plaanis käia Kassinurmel. Noh, täpsemalt Mialeel oli plaanis, ma ei mäletanud seda vahepeal, aga igatahes tuletas ta seda meelde. Me panime riidesse ja käisime poest korra läbi ja läksime tee äärde. Ilm oli ilus, päike paistis, lumi sulas, purikad kukkusid kildudeks, kõik oli märg, kaasa arvatud Mialee jalad, nii et pärast lühikest aega hääletamist keerasime otsa ringi (tegelikult mitte, kui võtta, et hääletades ollakse näoga mitte-sõidusuunas) ja läksime minema. Läksime surnuaia vahelt alla, sealt kus see tänav on, ja avastasime liivakivipaljandi, mis seal kogu aeg olemas olnud on. Kõndisime jõe äärt mööda linna poole tagasi, pidasime ülikooli paadisillal (kus võõrad olla ei tohi, aga me Mialeega tunneme üksteist juba päris kaua) väikese pikniku ning tulime ühikasse tagasi.
Nüüd Mialee magab ja mina tahan midagi teha, mis ei kujuta endast blogimist ega hommi mängimist.
Panin riidesse ja hängisin ringi. Sõin salatit ja võileivatorti (kaks tükki oli, aga see punase paprikaga oli ikka päris hea. Huvitav kui palju maksab võileivatordi tegemine?). Tordilaadset asja oli ka. Kohvi oli ka. Veini ja õlut ka. Kella oli ikka veel ääretult vähe. Lapsed lärmasid kusagil teises toas ja sugulased rääkisid mingeid asju. Jõin kohvi. Väljas oli ääretult ilus ilm.
Mõtlesin, et peaks Tartusse minema, sest see tundus hea mõte olevat. Päike paistis. Lumi sulas. Sõin torti. Mõtlesin, et ma peaksin ootama, et õhtu kätte jõuaks ja me vaataksime telekat ja võibolla mängiks hea juhul lauamängu. Öösel ei saaks magada, sest ma ei saa üldiselt kodus eriti hästi magada nagunii ning hommikul on kõik alati nii valjud, et ma ei saa magada ja ma peaksin vara üles ärkama, et autoga Tartusse pääseda ja ma olen nagunii kogu nädala varakult ärkama pidanud, eksole. Ma mäletan, kui ma ärkasin ükskord pühapäeva hommikul kell pool kümme, eeldusega, et pannkoogid ei ole ehk veel jahtunud ja söödud nagu tavaliselt alati. Aga ei. Ma ärkasin POOL. KÜMME. Ja nad olid kõik juba söönud. Nagu... Geesh. Üldiselt ma isegi ei ürita enam mitte. Nagunii pole hommikul midagi teha. Ja öösel ei saa midagi teha, sest und ei ole, magada ei viitsi, aga maja on vaikne ja pime. Isegi telekat ei saa magada, sest see häiriks ema.
Anywho. Ma pole ääretult ammu nädalavahetust Tartus veetnud nagunii. Seega selgitasin ma välja, et mu onu ja ta naine on kahe, mitte ühe autoga. Seega oli neil minu jaoks ruumi ja vanaema pidid nad nagunii Jägalasse ära viima, seega Piibe maantee oli ilusti käeulatuses. Viskasin asjad kokku (jättes maha Neil Gaimani :'( mille ma kaasa olin võtnud, aga rohkem vist mitte midagi), ütlesin emale, et ma lähen minema, torkasin kotti ühe Rocki SE ja lasin jalga.
Ilm oli soe ja kevadine, vahepeal oli päikest ja puha. Ma pole varem Piibe maanteed mööda hääletanud, sel korral läks suht normaalselt. Viie autoga kohale ja ootama ei pidanud eriti kaua. Esimesele mehele rääkisin pikalt dvorakist ja sellest, et mu selg on kõver, teistes autodes oli palju inimesi, nendega sai mõlemaga ainult pisut edasi ja nad ei rääkinud eriti midagi. Järgmine, kellega ma sain pika lõigu Jõgevani, rääkis autodest ja me leidsime, et USA võidusõidusüsteem on parem kui vormel ühe oma. Viimases autos oli terve tee mingit kräppi muusikat. Ilmselt mingilt CDlt. Vahepeal oli kuulda, kuidas algab mingi täiesti kuulatav või isegi hea lugu ja siis keris esiistme tshikk järgmise kräpi looni. Igatahes jõudsin valges ühikasse.
Käisin dushi all, vahetasin riideid ja läksin Goblini juurde. Ma otsustasin, et hoolimata kella kaheksast algavast komandanditunnist võiks ikkagi Toomemäele katedraali minna, hoolimata sellest, et katedraal on kinni. Merike oli ka Goblini juures, eksole. Me käisime Maximas, kus oli allahinnatud Kopparbergi siidrit. Siis käisime Toomemäel, aga katedraal tundus siiski pisut liiga kahtlane, pealegi oli kapo igal pool ja me jõudsime pärast kergeid eksirännakuid Krooksu, sealt edasi Zavoodi (ja wc-sse) ja Geni juurde, kus oli mingi üritus, mille kohta keegi mitte midagi ei teadnud. Me käisime igatahes väljas rõdul ja nautisime vaadet (ma jõin õlle vist seal ära). Läksime Zavoodi (ja wc-sse) ning kuna seal ikka veel kedagi ei olnud, läksime Krooksu poole, kus meile tulid vastu Jaanus ja Anne (endine roosade juustega tshikk, kes nüüd on värviliste juustega tshikk). Me seisime tükk aega tee ääres ja rääkisime mingeid asju ja nägime kuidas Curunir Zavoodi läheb.
Siis me läksime Zavoodi (ja wc-sse) ning jäime sinna. Seal oli Jeka ka. Ja noh, varsti oli meil kaks lauda ja hulk inimesi ja Mialee oli ka. Mialee jõi õlut. Me sõime Jeka friikartuleid. Siis me läksime Mialeega koju üle Kaarsilla.
Täna oli meil plaanis käia Kassinurmel. Noh, täpsemalt Mialeel oli plaanis, ma ei mäletanud seda vahepeal, aga igatahes tuletas ta seda meelde. Me panime riidesse ja käisime poest korra läbi ja läksime tee äärde. Ilm oli ilus, päike paistis, lumi sulas, purikad kukkusid kildudeks, kõik oli märg, kaasa arvatud Mialee jalad, nii et pärast lühikest aega hääletamist keerasime otsa ringi (tegelikult mitte, kui võtta, et hääletades ollakse näoga mitte-sõidusuunas) ja läksime minema. Läksime surnuaia vahelt alla, sealt kus see tänav on, ja avastasime liivakivipaljandi, mis seal kogu aeg olemas olnud on. Kõndisime jõe äärt mööda linna poole tagasi, pidasime ülikooli paadisillal (kus võõrad olla ei tohi, aga me Mialeega tunneme üksteist juba päris kaua) väikese pikniku ning tulime ühikasse tagasi.
Nüüd Mialee magab ja mina tahan midagi teha, mis ei kujuta endast blogimist ega hommi mängimist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar