Huzaa

Whoa. Lugesin just OOTSi. Epicness.
Ärkasin hommikul ääretult vara. Et kooli minna, miks muidu.



Me läksime matkama. Ma ei tea täpselt kuhu ja kellega, aga need võisid olla Goblin ja Mialee ja mingid treffneri inimesed. Võibolla Taliesin ka. Kuna minul parasjagu kooli ei olnud, siis ma hakkasin varem minema. Või jäid teised hiljaks. Ma ei ole kindel, igatahes olin ma teel. Väike seljakott seljas, kaabu peas, saapad jalas. Muud riided muidugi ka. Külm ei olnud. Ma kõndisin üle jää. See oli Kaberneeme laht või midagi säärast. Kaardi peal oli see täiesti vale kujuga, see oli kitsas ja ulatus sügavale sisemaale ja seal oli suur hulk saari tihedalt koos.

Ma jõudsin ühe väikese saare peale. See oli umbes sama suur kui Umblu, ma pakun (no kiviga viskab ühest servast teise, kui hästi läheb), aga see oli madal, võibolla meeter merepinnast kõrgemal või nii ja seal oli mingi maja. Millegi poolest meenutas see Aegna Päästerühma maja, aga mitte välimuselt vaid olemuselt. Mitte elumaja.

Kõik ümberringi oli valge. Lumi ja jää. Taevas oli sombune ja hall. Kui ma saarele jõudsin, helistasin Mialeele ja sain teada, et tema ei tule või ta ei olnud pidanudki tulema ning et teised jäävad hiljaks või midagi. Kui ma ringi vaatasin, nägin, et jää, mis enne oli katnud kogu merepinda, oli tegelikult üpris ahtake. Ma olin tulnud tegelikult mööda kitsast jääsilda ning mujal voogasid vaikselt tumedad lained. Ma kartsin, et kui ma kohe ära ei lähe, sulab ka see väike riba ära, aga ma pidin minema teise suunda, kus meri oli täiesti lahti ja võibolla olin ma juba niigi hiljaks jäänud. Helistasin Mialeele ja me üritasime välja mõelda, mida teha. Goblin helistas vist ka vahepeal või helistasin mina talle... Igatahes ei viinud too vestlus kusagile, ta ajas mingit segast juttu ja ma ei saanud muust eriti aru, kui sellest, et praegu ei tule ta kuskile. Ta kas hääletas ikka veel kusagil või oli tal kool või ta ei pidanud üldse tulema.

Jää sulas vahepeal ära ja lained hakkasid üle saare käima. Külm ei olnud ja ma ei mõelnud ka selle peale, et peaks olema. Saar oli lumine ja lained olid vahust üleni valged, aga nad ei kohisenud murdudes. Läksin majja, et mitte märjaks saada. Ma ei ole kindel, kuidas ma sisse sain, sest uks oli lukus. Mul oli kas võti või ma muukisin selle kuidagi lahti. Igatahes, kui Mialeel ühtegi ideed ei tulnud, helistasin ma pärast mõningat kõhklust numbrile 112.

Ma ei teadnud, kuidas nad kohale peaks tulema, sest meri oli ikka veel osaliselt jääs, aga siis ma taipasin, et hõljukitega peaks ikka saama ja varsti kuulsin ma väljast hääli ja jooksin õue. Hõljukid sööstsid üle mere ja jää minu poole ning nurga tagant ilmus välja üks Päästerühma inimene, kellel oli väga hea meel mind näha, sest ta kartis, et ma olen külmunud või midagi. Yay.