Lõpuks ometi ühikas:D

Talv Tartus. Üks paremaid asju maailmas:)
Tuulevaikus, pimedus, lumi, vaikselt omaette kõndimine, mõtted, mis siis pähe tulevad, ainsateks häälteks lume vaikne krigisemine jalge all, kui kõnniteelt kõrvale ekselda ning aeg-ajalt mööduvad autod ning mõni üksik jalakäija...
Talvine Tartu on midagi, mida peab ise kogema.

Tahan millalgi pimedas Toomemäele jalutama minna, aga kellegi võiks kaasa võtta. Sillu ilmselt tuleks, vaatab veel, oleneb millal ma minna tahan:)

Kallistasin pargis tamme ka, ta on hea.
Mulle meeldivad tammed.
Peale seda oli hulga parem olla ka:)
Kõik on nagu enne, ainult, et heledam ja särav nagu tänavavalgustuses sädelev lumi kaseokstel:)

Ma põletan toas küünlaid ja viirukit, õde ei ole kohal.
Varsti lähen magama:)