pühapäev, 24. veebruar 2008

One, two, three, four...

...we don't want this fucking law!
Five, six, seven, eight, fuck the police state!

Yeah.

Käisime Gobliniga Tallinnas, Mialee jäi Tartusse. Jõudsime neljaks Musumäe juurde, kedagi ei paistnud eriti, siis nägin mäe otsas mingeid tüüpe kaamerate/fotokatega ja seal nad olidki. Päris palju inimesi iseenesest. Meediast kuulsin pärast, kuidas öeldi, et neid oli ligi sada ja teine variant oli, et paarkümmend. Nii et kuskile sinna vahele jäi neid ilmselt. Meid.

Andsin korraldajatele allkirjad ja mult küsiti, kas ma olen Tartust. Internet on hirmuäratav, kuna mu jaatava vastuse peale küsis ta kas see blog siin on minu oma. Näedsa siis, andes inimesele potensiaalse võimaluse oma blogi näha ja motivatsiooni seda lugeda (rääkides näiteks politseiriik.ee-st) kasutavad nad seda võimalust alatult ära:P

Aga marssisime siin bännerite lehvides siseministeeriumi juurde ja sealt Stenbocki maja juurde. Megafonidega korraldajad skandeerisid toredaid hüüdlauseid ja me hüüdsime neid ise ka. Nii et see ei tundunud hale ega midagi, mis oli äge ja puha. Vahepeal mingid tüübid karjusid vene keeles ka, aga me summutasime nad üldiselt ruttu. Kaamerad ja asjad jooksid ka ringi. TV3e oli näha ja mingit vene kanalit ka. Teised polnud äratuntavad. Kusagil telekas oli mind ja Goblinit näha ka. W000. Nagu oli aimata, võimendati telekas venelased üle, eriti tänu sellele, et Notchnoi Dozori paar tüüpi oli seal ning ükski massikommunikatsiooni meedium ei vaevunud asja süvenema. Aga noh, see polnud muidugi ka eesmärk.

Kui me olime Stenbocki ees, siis tuli mingi kamp lasteaialapsi, neoonvestides nagu ka korraldajad ning politseinikud (viimaseid oli umbes seitse, nähtaval). Siis ei osanud kasvataja välja mõelda, mida teha, nad ootasid tükk aega tänava otsas, aga kui me ära ei läinud, siis lõpuks nad läksid mööda. Just sel ajal, kui me skandeerisime toredasti valjul häälel fuck the police state & fuck the law sarnaseid asju. Väga armas oli.

Siis läksime minema. Läksime kaubamajja, ostsime süüa. Ma pean üle vaatama oma pangakaardi PINi. Goblin läks teatrisse, mina bussi ootama. Läksin bussi peale ja tulin koju.

Goblin ütles, et Stenbocki ees oli mingi tüüp, kes tegi meeleavaldajate nägudest väga lähedalt pilte.

Ju ta oli Postimehe ajakirjanik Janek:P (Isegi Goblinile pidin ma selgitama, mida see tähendab, aga kui keegi pihta ei saa, siis on see tema enda süü;))

Mul polnud vahet, minu nägu oli katmata, sest see osa seadusest oli ära muudetud, aga nahhaalne ikkagi, kas pole...

Heh.

Kommentaare ei ole: