Ja mida see muudab?
Sekundid jooksevad nagunii omasoodu.
Ja ma loodan. Ei usu. Ei julge uskuda. Aga siiski loodan nii palju kui julgen. See on parem kui mitte midagi.
Kuhu te läinud olete?
Tähistaevas ja asfaldisse külmuvad paljad jalad.
Pimedad aknad ja tühjad toad, isegi kui seal keegi on. Aga ei ole. Isegi kui on.
Ma ei ole midagi saavutanud, mis oleks mainimist väärt ja ei saavuta ka. Sest ükski neist asjadest, mis oleks mainimist väärt, ei ole saavutatav. Vähemalt mina ei oska.
Tädi Iris saatis mulle sõnumi ja küsis, mida ma sünnipäevaks tahan. Peale kõige muu tahaks ma rahakotti tegelikult. Ja uut ID kaarti, sest see oli mugav. Mul on tunne nagu oleks mul palavik. Ma loodan, et ei ole, sest ma käisin verd andmas. Iseenesest on võimalik, et kui ka on, siis ma sain selle pärast seda kui ma verd andmast tulin ja me linnas kõndisime, sest ma ei arvanud, et väljas on nii tuuline ja ei pannud oma sooje sukki jalga ja vahepeal oli päris jahe.
Hmh. Ükskõik kui palju on neid inimesi, kes loevad, ei tähenda see midagi, kui see üks inimene puudu on. Ma ei tea, kas keegi selline on olemas.
Love in in our heads, guys. Made by glands. Like the Invisible man with quicksilver.
If something's sacred to you, make fun of it, burn it, throw it away, spit at it... and only then embrace it, 'cause if it's still sacred to you after that, then it's real.
So far, nothing is real.
Do you know what I despise?
It's right behind the corner, that I can say.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar