Devil's Avocado

Sattusin tänu Erlessa blogile politseiriigi vastaste kodulehele. Erlessa ei pannud oma nime kirja. Mina panin, sest tahtsin neid lihtsalt mõnitada. Haa, haa, haa. Ma ei saa aru, miks peaks keegi olema sellise asja vastu...
Täna sain kodus kätte ka Ekspressi, mida ma tavaliselt ei loe, sest seda on nii tüütu kätte saada, kui raamatukogus lugemas käia ei viitsi.
Aga igatahes sain ma aru, et hetkel on Eesti tulevikuväljavaated iseenesest hulga paremad kui aasta tagasi. Me ei pea kartma tiblasid ega venelasi ega anarhiste ega punkareid ega isegi vist Lätit mitte. Kui, siis ainult iseendid, aga sel puhul saab alati kusagilt abi otsida. Antidepressandid on piisavalt odavad, et neid roosade prillide asemel kasutada.

Keelatud on korraldada avalikku koosolekut, mis:
1) on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu
--- või kehtiva riigikorra vägivaldsele muutmisele;
+++ või põhiseadusliku korra muutmisele;

Nõue: "Keelatud on korraldada avalikku koosolekut, mis on suunatud põhiseadusliku korra muutmisele" on:

a) juriidiliselt ebatäpne formuleering. Põhiseaduslik kord on meie seaduste süsteem, mis lähtub Põhiseadusest, seega võib eelnõud tõlgendada kui keeldu taotleda avalikul koosolekul mistahes seaduse muutmist. Teisalt võib tõlgendada ka nii, et kui me muudame ära kõik Põhiseaduse paragrahvid peale ühe, siis pole see veel Põhiseadusliku korra muutmine, sest midagi jäi alles.

b) piirab sõnavabadust, mis on tagatud Põhiseaduse § 47 poolt. Kõik inimesed võivad rahumeelselt taotleda Põhiseaduse muutmist ning selle üle avalikult arutleda. Keeld kasutada seejuures vägivalda on mõistuspärane, kuid praegune sõnastus keelab arutleda üldse Põhiseaduse kohasuse üle.

Olgem ausad, need tüübid ei mõista, milles asi on.
Põhiseaduse muutmine ei tohiks toimuda rahva soovil. Põhiseaduse on koostanud meist targemad inimesed ja me ei saa tulla ja öelda - näe, meid on rohkem, järelikult teame meie paremini. Rahvas valib endale esindajad, et nood saaksid öelda, kuidas on õigem. Kui me ei usalda oma esindajaid, siis keda veel? Ennast või?

Kui Põhiseaduses on kirjas, et presidendi valib Riigikogu, pole meil mingit õigus minna valitsusele ütlema, et, "hei, ee... me mõtlesime, et äkki võiks meie, rahvas, kõrgeima riigivõimu kandja, seda... ise teha?". Rahvas on loll; sina ja mina ja isegi tema kaasa arvatud. Kui me oleksime targad ja valmis ja võimelised ise otsustama, siis oleksime me juba Riigikogus. Kui sina tahad presidenti valida, siis tekita endale see võimalus, mitte ära vingu, et sa tahad meelt avaldada, aga su ideed ei meeldi hetkel Riigikogule.

Politseiseadust täiendatakse paragrahviga 13-1, mis sätestab muuhulgas, et politsei tohib kuni 12 tunniks (ja seejärel uuesti, või siseministri käsul piiramata ajaks) keelata viibimise "võimaluse korral" täpselt määratud kohas ning ajaks.

Viibimiskeeldu võib kohaldada mitte ainult politseitöö või turvatava isiku turvalisuse tagamiseks, vaid pelgaks "ohu väljaselgitamiseks", ning "ohu tõrjumiseks", muuhulgas avalikku korda ähvardava ohu korral.

Viibimiskeelu paragrahv lubaks seega politseiametnike suva järgi meeleavaldusi laiali saata, sõltumata sellest, kas nendega seoses on ilmsiks tulnud ainsatki tegu, mida kuriteona või isegi väärteona kahtlustatakse.

Oli ka juba aeg. Mõelge aprillirahutustele... On kindlam, kui inimesed ei või koguneda, sest kunagi ei või teada, mis neil plaanis on. Tõsiselt. Viibimiskeeld on kasulik, kui on karta, et keegi võib hakata meelt avaldama teemal, mis valitsusele ei sobi - ei või iial teada, mida nad oma meeleavalduse käigus teha võivad. Ja kui siseminister peab vajalikuks piiramata ajaks viibimiskeeld sisse viia, siis on tal kindlasti selleks hea põhjus. Ta saab ju enda valdusse infot, mida tavalised inimesed, nagu meie, ei saa. Meil pole mingit olulist õigust oma hetkeliste ebamugavuste ajel riigi ja valitsuse julgeolekut ohtu seada. Meil on raske näha kaugemale kui käesolevasse hetke. On vaja kedagi, kes oleks üle oma isiklikust heaolust, kes julgeks vabaduse kindlustamise nimel tuua ajutisi ohverdusi, mis võivad tekitada küll kerge pahameeletormi mõistmatute ja nende seas, kes sedasama vabadust ähvardavad, ent mis kokkuvõttes laseks meid edasi elada selles suveräänses vabaduses, mida me aitame ehitada.

Politseiseadust täiendatakse paragrahviga 13-2, mis sätestab muuhulgas, et politsei võib "isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust" isegi siis, kui toimunud pole veel ainsatki õigusrikkumist.

• isikusamasuse tuvastamiseks;
• viibimiskeelu tagamiseks;
• vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks;

Isiku tuvastamiseks kinni pidamisele pole seatud mõistlikku ajalist piiri (seega kehtib üldine 48-tunnine piir).

Ilmselgelt ei kasutaks politsei selliseid seadusi ära; ka praegu on neil kindlasti võimalik süütutele inimestele enam käru keerata kui me oodata oskaksime. See seadus on mõeldud selleks, et võtta kinni inimesi, kelle mõtted valitsusele ei meeldi, ja mis selles halba on? Me ei pea kartma, et mingi rahvamass läheb linna peale laamendama ja süütute inimeste elu, tervist ja vara ohustama. Me võime hingata kergendatult, kui näeme kogunemas inimesi, kelle juustes ei peegeldu meie põhjamaa blond ja silmades rukkilille sina - kui nad näitavad üles mingit potensiaalset ohtu, võetakse nad kinni ja kontrollitakse kaks päeva nende dokumente. Nendega ei juhtu midagi, sinu ega minuga ei juhtu midagi, valitsusega ei juhtu midagi. Me ei pea kartma. See kõlab küll pisut paranoiliselt, kuid parem on olla siiski ette valmistatud. Me ei võidelnud oma vabadust endile kätte viimase veretilgani, et nüüd esimese ohumärgi peale alla anda nagu siis.

Ma usun, et meie politsei on piisavalt vastutustundlik, et kinni võtta ainult halbade kavatsustega inimesi. On hea, kui on olemas seadused, mis lasevad kinni hoida ka veel süütuid inimesi, kel on ilmselgelt midagi riigikorra vastast või üldse halba plaanis, sest kui neid isikuid saaks takistada alles nende teo toimepaneku hetkel või pärast seda, võib olla juba liiga hilja.

Ning kui juhuslikul kombel peaks kinni võetama mõni lihtne Eesti kodanik, kel põues rahakoti vahel sinimustvalge lipuke ning huultel isamaalised laulukesed, lastakse ta nagunii kohe lahti, sest neil pole mingit põhjust teda kinni hoida. No ja kui nad hoiavadki, siis kaks päeva elab ilusti üle, tööle-kooli-koju võib alati helistada ja öelda, mis toimub, nad mõistavad. Sa aitad oma kinni istumise ajaga potensiaalselt ära hoida mõnda riigikorra või valitsuse vastast tegu.

Avalikust koosolekust osavõtjal on keelatud nägu varjava eseme või vahendi kasutamine või selleks spetsiaalselt kohandatud eseme või vahendi valdamine.

Noh... see on ju hea, kui kapo teab nägupidi, kes avalikel koosolekutel käivad, neil on siis lihtsam seaduserikkujaid jälitada ja tabada. Ja no avalikust koosolekust lihtsalt mööda minnes ei ole ju raske korraks mütsi silmilt lükata ja salli näo eest allapoole tirida või siis päikeseprillid eemaldada.

Jälitustegevuse seaduse paragrahv 17-1 sõnastatakse ümber, kaotades kohustus teatada isikule, kui tema eraelu puutumatust on jälitustoimingutega rikutud.

Seadust järgival kuulekal kodanikul ei ole ju mingit põhjust karta, kui tema tagant nuhitakse. (Ettevaatust, tegemist on kapoga! Kaebuste püsimisel või paranoia tekkimisel palun pidage nõu juristi või psühhiaatriga.)

Politseiseadust muudetakse paragrahvis 14-1, luues uus politsei erivahendite nimekiri, mis nimetab "aktiivse kaitse vahendite" hulgas (seega käeraudadega samal tasemel, mitte tulirelva asendajana) elektrišoki relva.

Kõigis maades, kus elektrišoki relv on politsei vahendite hulka antud, on ilmnenud tõsiasi, et seda kasutatakse füüsilise jõu ja pipragaasi asemel, mitte tulirelva asemel. Halvimal juhul kasutatakse seda sõnalise veenmise asemel.

Kuigi politsei väidab, et tegu pole surmava relvaga, on Amnesty Internationalile teadolevalt üle 250 juhuse, kus inimesed on elektrošokirelva tulemusena hukkunud. Eriti ohtlik on relv südamehaigustega inimeste jaoks, enamik surmajuhtumitest ongi sellega seotud.

Arvestades, et tegu on mingil määral ohtliku ning ka piinamisena kasutamisel jälgi mitte jätva relvaga, õpetatakse politseinikud kindlasti korralikult välja ning nad suhtuvad elektrišoki relva kasutamisse suure vastutustundega. Ja üldiselt, need inimesed, kes selle relva kasutamsie järel surid, olid ju ka AI enda väitel südamehaigusega - nad oleksid tõenäoliselt ka suurema sõnavahetuse peale ära surnud, nii et see ei saanud kuidagi politseinike süü olla. Pealegi, kui nad provotseerisid mingil moel enda ründamise, olid nad selles ju ise süüdi.


Vot. Niipalju siis sellest.

Iseenesest üritab näiteks Ekspress siin massihüsteeriat toota, paistab, et sellised lood müüvad.

Uus "Isikuand­mete kaitse seadus" võimaldab raadio-, tele- või kirjutavat väljaannet trahvida nii juubeliõnnitluse edastamise kui ka paljude teiste, ammuilma harjumuspäraseks saanud ja üldlevinud töövõtete eest. Sõltumatu ja mõnele riigiametile ehk ebamugava ajakirjandusliku uurimisega hakkavad kaasnema sekeldused, sest peaaegu kõike, mida meedia puudutab, saab vaadelda kellegi privaatsuse riivena.

No ongi ju hulga parem, kui inimesed ei pea ajakirjandust kartma.

Uni tuleb, ma teen niimoodi lühidalt edasi, muidu ei viitsiks ma pärast enam lõpetada. (Ahjus küpsetatud tomat mozzarellaga. Hmm. Päris hea. Kartulipuder ja kaste ja kartulivorm ja see räimekotlet ka. Jääkuubikumasin.)

Kui ülekaalukas avalik huvi puudub, ei tohi inimesest kirjutada ega tema pilti avaldada. Veel huvitavam - juba antud usutlusest võib inimene lahti öelda ja keelata selle avaldamise.
/.../
Näiteks krimilugude puhul on üks võimalik muutus ilmselt see, et me ei tohi kuriteo uurimise ajal avaldada kinnipeetud kahtlustatava nime ega ilmselt ka täpset kuritegu. Vähemalt kuni prokuratuuri pressiteateni. Kohtuotsuste avalikust andmebaasist aga kustutatakse "kergemate kuritegude" (sh tapmine, röövimine, väljapressimine!) otsused süüdimõistetu nõudmisel niipea, kui karistus kantud. Seega ei tohi tüüpilises taustaloos inimese kriminaalsest minevikust enam rääkida, kui karistused kantud.

Andmekaitsjad ütlevad: "Me ei hakka ju juubeliõnnitluste eest kedagi karistama." Võimalik, et ei hakatagi, aga iva on selles, et karistada v õ i b!
/.../
Et karistusi vältida, tuleb olla ettevaat­lik. Targem-ohutum on piirduda poliitikuid kiitvate lugudega, pressiteadete vahendamisega, uudistega tõsielusaadete tegelastest ja teha kohitsetud lugusid, kus huvitavate andmete asemel on konstateeringud, nimede asemel initsiaalid, portreefotode asemel kujundid. Domineerivaks ajakirjandusžanriks muutuvad riigiasutuste pressiteated. Sel moel saame passiivse ajakirjanduse ja suukorvistatud riigi, mida on õige mugav valitseda.

Täpselt nii.

Uue seaduse võtmesõnad

1. Isikuandmed. Need on mis tahes andmed inimese kohta. Nimi, kujutis, telefoninumber, e-posti aadress, nahavärv, põetud haigused, naise nimi, laste arv, sugulase nimi jne.

3. Isikuandmete töötlemine meedia poolt. Ajakirjandus võib töödelda seni avalikustamata isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta vaid juhul, kui on ühtaegu täidetud kolm tingimust:
- on olemas ülekaalukas avalik huvi ning
- avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega;
- kui see ei kahjusta "andmesubjekti" õigusi ülemäära.
Juhul, kui neid tingimusi pole täidetud, ei ole ajakirjandusel õigust ühestki isikust kirjutada, kui selleks pole tema nõusolekut. Mis veel huvitavam - nõusoleku võib inimene igal ajal tagasi võtta.

6. Fotografeerimine, filmimine. Isiku kujutis kuulub isikuandmete hulka ning selle jäädvustamine fotol või filmil vajab isiku nõusolekut. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul.

7. Ajalehtede veebiarhiivid
Isikul on õigus nõuda, et ajalehtede veebiarhiividest tuleb tema kohta käiv informatsioon kustutada, kui see kahjustab ülemäära tema õigusi. Selliseks vaidlusaluseks artikliks võib olla näiteks kuriteos kahtlustamine mõne aja eest.

Olgem ausad, inimese privaatsust tuleb austada. Ja kui keegi juhtub päev enne tema kohta käiva artikli avaldamist meelt muutma... siis tal on selleks ju õigus.

Ma ei tea, liiga keeruliseks läheb lolluste kirjutamine... ma lähen magama.