Nii. Eile... ma ei máleta, kevad oli ja várki. Káisin Vahuril kúlas, úritasime keemiat óppida natuke ja puha. Klamúúdiahapped. Jajaa. Ma olen sellegi váhese ára unustanud, mida ma kunagi teadsin, nii et páris lóbus oli lugeda lauseid, millest ma heal juhul ainult sidesónadest aru sain.
Siis andis Vahuri ema mulle súúa (lóhesupp=)) ja me mángisime kaarte ja ma kaotasin kogu aeg. Siis viskas Vahur mind válja, sest kell oli palju ja ma láksin koju magama.
Tána (vói, noh, núúdseks juba eile) tulin Tallinna ja sealt koju. Hááletasin mehe peale, kes oli vist Andrus Kiviráhk. Tallinnas oli mul natuke aega ja ma vaatasin, kas Abakhan on lahti. Ei olnud.
Aga poolel teel sinna jooksid mingid kaks hullu karjudes úle trammitee minu poole ja tuli válja, et need olid Mialee ja Riion, kes just Tartusse láksid. Heh:)
Siis ma passisin isa tóó juures natuke ja me káisime vanaema juurest lábi ja káisime sadama restoranis sóómas koos ema-isa tuttavatega. See oli hea. Siis me tulime koju ja várki ja ema vingub sellepárast, et ma trúkin lápakaga liiga valjusti, kui tema tahab magada, nii et ma lópetan.
Lill.
Elu.
1 kommentaar:
Hmm, kui ma tuleks ka Vahuri juurde ja r22giks kuidas ma ikka noori kasvatan :D, 2kki antaks mulle ka l6hesuppi........?
Stuart,
n2ljane
Postita kommentaar