kolmapäev, 20. august 2008
reede, 15. august 2008
Öölaulupeo laulud kaasa laulmiseks
Mõned asjad võivad veel puudu olla, aga need laulud peaksid igatahes 19ndaks peas olema!
Kungla rahvas
Karl August Hermann /Freidrich Kuhlbars
Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma,
siis Vanemuine murumaal läks kandlelugu lööma.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Säält saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu,
Siis laulis mets ja meresuu ja eestirahva sugu.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Siis kõlas kaunis lauluviis ja pärjad pandi pähe
ja murueide tütreid siis sai eesti rahvas näha.
::Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Ma laulan mättal mäe peal ja õhtul hilja õues
ja Vanemuise kandlehääl see põksub minu põues.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!::
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi, 2001)
Laul kaugest kodust
Eino Tamberg / Ralf Parve
Need on kauged hallid rajad
musta mure taeva all,
rasked katsumuste ajad
käia karmil võitlejal.
Nii pikk, nii pikk on võitlejal
tee kauge kodu poole minna,
kuid musta mure taeva all,
kui raske ka ei oleks tal,
ta jõuab, ta jõuab sinna.
Veel ei leidu kuskil varju,
ümberringi tuulte ulg,
piki orge, künka harju
paiskub vastu surmatuld.
Nii pikk, nii pikk on võitlejal...
Jäävad mitmed külma hange,
märga mulda sellel teel,
aga mitte kõik ei lange,
paljud koju saavad veel.
Peagi saabun tagasi su juurde (1943)
R. Valgre
Peagi saabun tagasi su juurde.
Aastaid möödund. Teel ma kodu poole.
Tean, et mind sa ootad,
kohtuda veel loodad –
lahkudes nii ütlesid mull’ sa...
Peagi saabun tagasi su juurde.
Astume koos ellu jälle uude.
Lakkavad siis ohked,
igatsused rohked –
õnn jääb meie majja elama.
Ma täna unelen õnnest, mis saabub,
ootel on kogu mu meel.
Homme siis süda las joobub,
kohates sind jälle eluteel!
Peagi saabun tagasi su juurde.
Tervisi mult viigu sulle tuuled.
Öelgu sulle seda, mida tunneb süda –
tagasi su juurde saabun ma.
Muinaslugu muusikas. Raimond Valgre laule (Prima Vista OÜ 2002)
Saaremaa valss (1949)
R. Valgre / D. Vaarandi
Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased,
kui nendesse vajutad hõõguva näo.
Ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,
et õnne vaid kauguses kukuvad käod.
Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu,
kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb!
;;Ei sellist küll maailmas kusagil leidu
kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl.;;
Ning hämaras toomepuu lumena valev
on sinule hõiskavaid ööbikuid täis.
Miks muidu su huuled ja õhetav pale
nii õunapuu õiele sarnane näib!
Oh keeruta, lennuta...
Oi, Saaremaa niitude kastesed süled,
öövaikuses lauludest helisev nurm!
On pilvedest helendav taevas su üle,
ja kirgliku suudluse esmane hurm.
Oh keeruta, lennuta...
Just sellisel heinamaal peamegi pidu,
kus hämarik koidule ulatab käe.
On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund
see tööde- ning rõõmudeküllane päev.
Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu,
kuldtärniga nooruke sõjamees sa.
;;Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu,
et linalakk-neidu sa püüda ei saa.;;
Muinaslugu muusikas. Raimond Valgre laule (Prima Vista OÜ 2002)
Uus paat (Rannakolhoosis)
Valter Ojakäär / Debora Vaarandi
Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin tammepuust,
ei ma pannud pilliroogu mastideks
ega punapõllekesi purjedeks.
Tugev mootor tuksub nagu süda tal,
lained temal mürisevad täävi all.
Ja ta endas kannab kolme kanget meest,
kes on läbi käinud mitme mere veest.
Kõige nooremal on üle küla ramm,
vanem võrke laskma kõige osavam,
kolmas aga väga palju laule teab,
kalad teda kuuldes merest tõstvad pead.
Igal mehel noorik randa maha jäi,
igaühel kallis paadi vastas käib.
Aga harva näen ma oma päiksekiirt,
tema on ju tähtis karjabrigadir.
Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu sool.
Ütleb – sina merest kehva kala tood.
Rohkem kasu toovad minu kirjakud,
kui su lahjad tursad, lestad kõversuud.
Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid,
näha toon sull’ iludusi angerjaid –
sihvakad ja sirged sabakuubedes,
tulevad ja kummardavad sinu ees.
Oota, küll sa minu karja näha saad!
Lõhed laiad, laugud otsal säravad,
;;seljauimed vikerkaarest värvitud,
küljed hõberahadega kirjatud.;;
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Kuhu küll kõik lilled jäid
Mustamäe valss
Avo Tamme / Heldur Karmo
Elasin ärklitoas üheskoos ämmaga
õnn tahtis pageda käest.
Päeval ja ööl, kodus ja tööl,
mõtlesin Mustamäest.
Nüüd elan Mustamäel,
korter on aus ja hea
ning selle õnne eest
fortunat kiitma pean.
Nüüd elan Mustamäel,
tahta mis võiksin veel!
Hulk päevi kauneid siin
mind ootab, ootab eel.
Naabrite rõõmudes olen nüüd osanik,
olgu seal pidu või pulm –
igavust ma tunda ei saa,
enne kui kell on kolm.
Nüüd elan Mustamäel...
Kui nüüd vaid Mustamäe Žiguli kandiga
sõpruse sidemeid looks,
võibolla nii minagi siis
auto veel majja tooks.
Nüüd elan Mustamäel...
On kallis mulle kodupaik (Eesti Raamat 1985)
Suveöö
Mis värvi on armastus
A. Oit / H. Karmo
Su huultel nii värskelt kui juunis punetab maasikavärv,
su juuksed on puravikpruunid, silmad kui sinine järv.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus, kes seda teab?
Mis värvi on armastus? Kui teaks, küll oleks hea!
Su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma,
et iga päev mu armastust siis näeksid sa,
siis näeksid sa.
Mürk kollaseks muudab mind ootus, sinuta maailm on hall,
vaid igatsust leevendav lootus särab kui hõbekristall.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus...
Öö purjetab mustaval laeval, tuleb siis päev ja mul näib,
Et roosaka pintsliga taevast värvimas koidukiir käib.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus...
Laulab Uno Loop (Eesti Raamat 1977)
Unustuste jõel
Laulud filmist „Viimne reliikvia“
Uno Naissoo / Paul Erik Rummo
Põgene, vaba laps!
Üle kõige on maailmal vaja
üht vaba last, üht vaba last,
kes midagi pole kuulnud
heast ega kurjast, ei heast, ei kurjast,
ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust,
kuid püüdjail on vaja just vaba last.
Põgene, vaba laps!
See on ainus võimalus.
Põgene vaba laps!
Vii peitu maailma vabadus,
kuni veel sa vähegi suudad,
kuni veel sa vähegi loodad,
vähegi hoolid,
põgene, vaba laps!
Vägivald armastab vabadust,
tahab ta võita ja vallutada,
vägivald igatseb vabadust
enda najale kallutada,
vägivald armastab vabadust,
armastab vabadust.
Põgene, vaba laps!
Üle kõige on kõigil vaja sind, vaba laps!
Laul pistodast
Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl
või peitku ennast hoopis ta põues – nii on kindlamgi veel.
See relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl
ja lõikab läbi kõik kütked, kütked, millesse satud sa teel.
Ta jätab terveks, terveks vaid kütked, mis hoidmas teda sinu vööl,
neid kütkeid läbi tema ei lõika, sest nii on kindlamgi veel.
Kus ta on sinu kätte jõudnud, seda sa ise ei tea.
Mis lööke varjab su ihutud tera, mis plaane varjab ta ehitud pea.
Mis küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob?
Mis küll on tema õige hind ja kas ta jääb või kaob?
Laulud filmist „Viimne reliikvia“ (SP Muusikaprojekt 1997)
Laul surnud linnust
rockmuusikalist „Johnny“
Olav Ehala / August Sang
Leidsin hangelt surnud keha
tillukese lõõritaja.
Narrikene, kas sul oli
siis nii vara tulla vaja?
Tahtsid olla esimene
ja nüüd saidki oma palga.
Ega paarist soojast päevast
kohe kevad veel ei alga.
Rumal olid, väike laulik!
Tark ju iialgi ei astu
lootuseta võitlusesse
toore ülemvõimu vastu.
Mis on pakasel su laulust?
Tema laulab oma viisi,
kisendades kinni matab
sinu salusid ja hiisi.
Aga nii nad on need linnud:
armastatud metsatukka
rutem näha igatsevad
ja neid hulgani saab hukka.
Ja nad kõigest hoolimata
siiski tulevad - nad teavad,
et ka kurjad talvekülmad
ükskord taganema peavad.
Rumal olid, väike laulik!
Tark ju iialgi ei astu
lootuseta võitlusesse
toore ülemvõimu vastu.
Ja nad kõigest hoolimata
siiski tulevad - nad teavad,
et ka kurjad talvekülmad
ükskord taganema peavad.
Ja siis laule täis on laaned.
Kõik on haljas, rõõmus, hele.
Kade olen, surnud laulik,
kade sinu vaprusele.
Kade olen, surnud laulik,
kade sinu vaprusele.
Laulge kaasa 59 (Tallinn „Eesti Raamat“ 1980)
Kodulaul
Olav Ehala / Juhan Viiding
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht? (4x)
Kodu see ei ole koda, millel aken, uks.
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik.
Kodu on nii imeline tavaline paik!
Kodu on nii imeline tavaline paik!
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Kodus mõni väike asi korraga on suur.
Kodu oleme me ise: väikene ja suur!
Kodu oleme me ise: väikene ja suur!
Kodu, see on rohkem veel, kui sõnas selgeks teeb.
Kodu, see on headus, mis meid paremateks teeb.
Kodu see on rohkem veel, kui sõnas selgeks teeb.
Kodu see on headus, mis meid paremateks teeb!
Kodu see on rohkem veel kui sõnas selgeks teeb.
Kodu, see on headus, mis meid paremateks teeb.
See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! (4x)
IX noorte laulu- ja tantsupidu ((ELT SA 2001)
Maa tuleb täita lastega
Vello Toomemets / Hando Runnel
Maa tuleb täita lastega
ja täita lastelastega,
ja laste-laste-lastega,
maa tuleb täita lastega,
ja laulude ja lastega
ja kõige vastu võidelda,
mis võõrastav või vaenulik,
mis vaenulik või valelik,
ja võidelda, kus võimalik,
kus võimalik ning vajalik,
sest elu kõik on ajalik
ja lastele jääb tulevik.
Maa tuleb täita lastega
ja laste-laste-lastelastega,
kui olev tahab olemist ja
tulevikku tulemist,
maa tuleb täita lastega,
maa oma enda lastega,
ja laulude ja lastega,
maa tuleb täita lastega.
Eesti isamaalisi laule. Meie repertuaar 10 (Eesti Raamat 1988)
Juba linnukesed
Eesti rahvaviis / Karl August Hermann ja P. Tekkel
Juba linnukesed väljas laulavad,
kenad kasekesed kingul kohavad.
Lumi on ju ära suland,
talvekülm on mööda läind,
lapsed, kes kui vangis eland,
pole ammu murul käind.
Orus ojakene voolab vulinal,
hõbepilvekene heljub taeva all.
Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid
hüppavad nüüd rõõmuväes.
Möödas kurvad talvetunnid,
kena kevade on käes.
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Ei ole üksi ükskki maa
Alo Mattiisen / Jüri Leesment
Jääb ikka nii, et Saaremaa
näeb õhtupäikse õitsimist.
Ta kõrval tunneb Hiiumaa
üht õiget sugu õitsilist.
Veel linnupesi Läänemaal
võib leida rannaroost,
veel aru annab Harjumaa
me rahva sünniloost.
Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!
Teab loodus vaid, teab isamaa –
meil tuleb üksteist aidata...
Ei ole üksi ükski maa,
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole jännis Järvamaa
kui seemne ootel põld on must.
Ei peleta meid Pärnumaa
jutt põlislaande eksinust.
Ehk tarkust toitev Tartumaa
teab, mis on mehemeel?
Kui kaua suudab Võrumaa
end hoida õigel teel?
Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Kas jääb ka nii, et Mulgimaa
eal pügada ei lase end?
Kas vaikust valvav Valgamaa
on hüüdjatega ühinend?
Kui puhtaks jäävad Virumaal
kõik selge veega allikad,
siis alles julgen ütelda,
et elan omal maal.
(et elan omal maal)
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole üksi ükski maa...
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole üksi ükski maa...
Ei ole üksi ükski maa...
Ei ole üksi ükski maa...
5 ärkamisaegset laulu
Alo Mattiisen / Jüri Leesment
Kaunimad laulud
Kaunimad laulud pühendan sull’,
Vanematest armastatud kallis kodumaa!
Võimsasti tuksub süda siis mul,
Kui sulle laulan, mu isamaa.
Kaunimad laulud laulmata jäid
loosungite lippude lubaduste lõputus reas.
Kaunimad soovid täitmata jäid
Rahulolurublade ja rumaluste lõputus reas.
Kaua siin tuultele avatud õues
oodatud igavest und,
midagi äkki end liigutas põues,
oli see seesmine sund?
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Kaunimad laulud pühendan sull’.
Kaunimad laulud.
Kaunimad kõned kuulmata jäid
Selgituste süüdistuste saladuste sõgedas reas.
Kaunimad viisid võtmata jäid
Manitsuste murede ja mõttetuste madalas reas.
Priiust kes kõrgemalt kerjata lootis,
vilets ja väeti on see,
keeldude kiuste kes januseid jootis,
kividest puhastab tee.
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Kaunimad laulud.
Mingem üles
Mingem üles mägedelle
Musta-, Õis- või Lasnamäe.
Vaatkem alla rahva hinge
läbi tumma võõra väe.
Vaatke, kuidas hing on haige,
kurjus haaranud on käe.
Ja siis hüüdke alla orgu
kõigest väest.
Ja siis hüüdke alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Ja siis hüüdke alla orgu:
peatage!
Vaatke, haavad rahva ihus
ikka veel ei parane,
ükski abinõu ei ole
enam liiga varane.
Linn kui paise paesel pinnal,
mille lõppu silm ei näe.
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu
kõigest väest!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage! Lasnamäe.
Mingem üles mägedelle tuule õrna õhule.
Vaatkem alla oru põhja üle lillehiilguse.
Vaatke, kõik on võhivõõras,
kas on see siis kodukant,
Tänavate tõmbetuules
hulgub sihitult migrant.
Vaatke tal on silmis tühjus,
ta ei tunne, tea, ei näe.
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu
kõigest väest!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage, peatage Lasnamäe!
Sind surmani
Sind surmani küll tahan
ma kalliks pidada,
Mu õitsev Eesti rada,
mu lehkav isamaa.
Kuis, maa, nii hellalt hoiad
sa lapsi käte pääl,
Neil annad leiba, katet,
sa viimast aset veel.
Samad sõnad, sama viis
kas meid hoida saavad,
samamoodi nagu siis
õitseb ristik ja värisevad haavad.
Kuid siiski veel leian
su silmist pisaraid.
Mu eestimaa, oh looda
ehk nüüd need ajad muutuvad.
Samad sõnad, sama viis,
sama tõrksad tähed,
Sama lihtsalt nagu siis
õitseb ristik ja
värisevad haavad.
Kuis on su pojad vagad,
nii vaprad tugevad,
su tütred nagu lilled
nad õitsvad nägusad.
Samad sõnad, sama viis
kas meid hoida saavad,
samamoodi nagu siis
õitseb ristik ja nagu siis
mis hingest tulnud hinge läheb.
Isamaa ilu hoieldes
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud enda’asse, (kordus solist + koor)
arukate arvamisse,
tugevate turjadesse,
vanemate vägevusse,
noorte meeste nobedusse,
õdedesse vendadesse,
enne kõike enda’asse,
siis saad põlve parema.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud hundi juttu,
kardad koerte klähvimisi,
kuulad sakste sajatusi,
kannupoiste kaebamisi,
saamameeste salvamisi,
madalate manitsusi,
sõgedate sõitlemisi,
siis ei saa sa midagi.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina vajud valedesse,
upakille unedesse,
käpakille käsu alla,
röötsakille rubla alla,
siis saad kirbud kubemesse,
sügelised südamesse,
paised pähe, kondid kõhtu,
siis sa lähed põrgusse.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud enda’asse,
siis sina usud rahva’asse
taludesse tarkusesse,
õpetusse õigusesse,
kodukoha kaasikusse,
pilvepiiril pääsukesse,
siis saad vaimu vägeva,
siis saad põlve parema.
Eestlane olen ja eestlaseks jään
Tuhat korda kas või alata
tuhat aastat tõusu mitte luigelend
oma rahvust maha salata
sama ränk on nagu orjaks müüa end.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Tuhat kõuehäälselt küsijat
vaba meri. Põlistalud. Püha muld.
Tuhat korda tuhat püsijat
kõige kiuste elus hoiab püha tuld.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Nende mehiste meeste moodi.
Mm....
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Nende mehiste meeste moodi.
Eesti isamaalisi laule (Tallinn „Eesti Raamat“ 1988)
Koit
Mu isamaa armas
Saksa rahvalaul / Friedrich Kuhlbars
Mu isamaa armas, kus sündinud ma,
;;sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga!;;
Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal;
;; meil siiski kenad männid ja kuused, kased ka.;;
Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal,
;;kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool.;;
Oh õitse veel kaua, mu isade maa,
;;see maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka!;;
Su hooleks end annan ja truuks sulle jään.
;;Nii kaua kui kord suren ja oma hauda läen.;;
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Palve
Tõnis Mägi / Villu Kangur
Looja, hoia Maarjamaad
ja andesta meile me vead,
Looja, kaitse Eestimaad,
peod selleks palveks nüüd sean.
Looja, hoia hiiepuid,
sest ladvad neil längu on maas,
Looja, kaitse kodutuid,
kord nad ehk tulevad taas.
Kirjas on aegade raamatus:
õndsad on need, kes ei näe,
uskudes, et see on saamatus,
kui keegi läeb.
Loon ja hoian Maarjamaad,
loon ja loodan, sest tean,
milleks need ladvad on kaarjamad,
ja peod, mille palveks ma sean –
et Looja hoiaks Maarjamaad.
Ilmapuu laulud 2007 (ELT SA 2007)
Minu inimesed
Jarek Kasar / Jarek Kasar
osa rahvast
uhkelt rohkem kui oskan lugeda
ühes olen kindel
nad on head inimesed
nad meeldiks sulle ka
ma ei usu et sa kõiki neid tunned
ja vaevalt nad üksteistki tunnevad
ja äkki tõesti ei klapi
samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega
nad mõistavad ja
peavad endast lugu ka siis
kui neil puudub kontakt sinuga
kui teid on okkad sidumas
jagades iga mure mõõtmata selle tõsidust
ja vahel piisab pilgust ka
kui pole tundeid sõnadesse tõlgitud
nad ei karda hoolida
ei hoia häid emotsioone alla
kunagi ei soovi nad halba
ja kui juhtub siis juhtus kogemata
jubamöödasunustatud
nad on kõigest süngest üle
argipäeva mured rõhuvalt ümber
nende omavahelisi suhteid
tegelikult ei mõjuta üldse
või ma eksin siin? on minu ja teiste elud segi läinud?
kui päriselt ongi teisiti
parem et siis kõik oleks mängult
kuigi on igal ühel enda asjad ajada
on nad kõik selles osa
moodustades rahva
nad on minu inimesed
ja mina olen nende oma
ma lähen vooluga kaasa
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
mu inimesed siin seal kõikjal igalpool
mu inimesed teavad ise et nad on
mu inimesed minu inspiratsioon
mu inimesed üks seis siht ja suund
mu inimesed minu elu armastus
nad on mu oma inimesed ja kõik mis teen on neile pühendatud
kui süda on suur
siis on vahemaad väiksed
head sõbrad
võibolla mujal ongi parem
seikle aga ära jää võõraks
koos koos koos
koos vallandame tolguseid
koos palkame spetsialistid
kuid keegi ei tee meie eest otsuseid
kui puruks kisti verstapostid
ei lõika keegi läbi meie juuri
tean kes ma olen
kui mäletan kes ma olin
elan mitte aint ei võta ruumi!
isegi kui tuul rannaliivalt uhtus jäljed
inimene ükskõik kui suur kui väike
järjelt kukkund järjel
on inimene ükskõik kuhu lähed
ja sa võid ju liigitada neid
nagu muusikat tema nahavärvi
vaimu tema religiooni
rikkust tema hariduse
misiganes mille järgi
sa võid unustada maa
jättes selle nime ainult uppund laevale
sa võid öelda et see sama maa
mis elab ja hingab tegelikult kuulub pangale
aga kui kuskil raamatus on see rida
või keegi ütleb laulab
ja ei hoia ainult endale
et mõtleb nii nagu ka sina seda teeks
iga päev näen mis koht on maailm
tihti millised võivad olla teised
on ikka päris suur õnn
et nemad on minul
tahan et nad teaksid et mina olen nendel
et nad on...
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
minu vanematele
ja inimestele kes on ühendatud
see on pühendatud kõigile kes tunnevad
et see on neile pühendatud
otse kontrollkeskusest
kasutamata ütleja hääle privileege
pühendatud kõigega mis mus on
niipalju kui palju tähendab kõige kõrval
üks inimene
räägin sest nii hakkab kergem
kuningatele külakeeles lihtsalt
tänan võimaluse eest näidata mis meelel
südamel kirjas
toorelt ausalt kui vaja kirjutan verega alla
see jääb rahvale
mitte ei lähe mehega hauda
teenin oma inimesi
ja ei tee erandit
ütlen veelkord minu inimesed
ja ma ei unustanud mitte kedagi
mitte kedagi
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
Ilmapuu laulud 2007 (ELT SA 2007)
Kungla rahvas
Karl August Hermann /Freidrich Kuhlbars
Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma,
siis Vanemuine murumaal läks kandlelugu lööma.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Säält saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu,
Siis laulis mets ja meresuu ja eestirahva sugu.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Siis kõlas kaunis lauluviis ja pärjad pandi pähe
ja murueide tütreid siis sai eesti rahvas näha.
::Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!;;
Ma laulan mättal mäe peal ja õhtul hilja õues
ja Vanemuise kandlehääl see põksub minu põues.
;;Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga!::
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi, 2001)
Laul kaugest kodust
Eino Tamberg / Ralf Parve
Need on kauged hallid rajad
musta mure taeva all,
rasked katsumuste ajad
käia karmil võitlejal.
Nii pikk, nii pikk on võitlejal
tee kauge kodu poole minna,
kuid musta mure taeva all,
kui raske ka ei oleks tal,
ta jõuab, ta jõuab sinna.
Veel ei leidu kuskil varju,
ümberringi tuulte ulg,
piki orge, künka harju
paiskub vastu surmatuld.
Nii pikk, nii pikk on võitlejal...
Jäävad mitmed külma hange,
märga mulda sellel teel,
aga mitte kõik ei lange,
paljud koju saavad veel.
Peagi saabun tagasi su juurde (1943)
R. Valgre
Peagi saabun tagasi su juurde.
Aastaid möödund. Teel ma kodu poole.
Tean, et mind sa ootad,
kohtuda veel loodad –
lahkudes nii ütlesid mull’ sa...
Peagi saabun tagasi su juurde.
Astume koos ellu jälle uude.
Lakkavad siis ohked,
igatsused rohked –
õnn jääb meie majja elama.
Ma täna unelen õnnest, mis saabub,
ootel on kogu mu meel.
Homme siis süda las joobub,
kohates sind jälle eluteel!
Peagi saabun tagasi su juurde.
Tervisi mult viigu sulle tuuled.
Öelgu sulle seda, mida tunneb süda –
tagasi su juurde saabun ma.
Muinaslugu muusikas. Raimond Valgre laule (Prima Vista OÜ 2002)
Saaremaa valss (1949)
R. Valgre / D. Vaarandi
Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased,
kui nendesse vajutad hõõguva näo.
Ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,
et õnne vaid kauguses kukuvad käod.
Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu,
kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb!
;;Ei sellist küll maailmas kusagil leidu
kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl.;;
Ning hämaras toomepuu lumena valev
on sinule hõiskavaid ööbikuid täis.
Miks muidu su huuled ja õhetav pale
nii õunapuu õiele sarnane näib!
Oh keeruta, lennuta...
Oi, Saaremaa niitude kastesed süled,
öövaikuses lauludest helisev nurm!
On pilvedest helendav taevas su üle,
ja kirgliku suudluse esmane hurm.
Oh keeruta, lennuta...
Just sellisel heinamaal peamegi pidu,
kus hämarik koidule ulatab käe.
On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund
see tööde- ning rõõmudeküllane päev.
Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu,
kuldtärniga nooruke sõjamees sa.
;;Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu,
et linalakk-neidu sa püüda ei saa.;;
Muinaslugu muusikas. Raimond Valgre laule (Prima Vista OÜ 2002)
Uus paat (Rannakolhoosis)
Valter Ojakäär / Debora Vaarandi
Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin tammepuust,
ei ma pannud pilliroogu mastideks
ega punapõllekesi purjedeks.
Tugev mootor tuksub nagu süda tal,
lained temal mürisevad täävi all.
Ja ta endas kannab kolme kanget meest,
kes on läbi käinud mitme mere veest.
Kõige nooremal on üle küla ramm,
vanem võrke laskma kõige osavam,
kolmas aga väga palju laule teab,
kalad teda kuuldes merest tõstvad pead.
Igal mehel noorik randa maha jäi,
igaühel kallis paadi vastas käib.
Aga harva näen ma oma päiksekiirt,
tema on ju tähtis karjabrigadir.
Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu sool.
Ütleb – sina merest kehva kala tood.
Rohkem kasu toovad minu kirjakud,
kui su lahjad tursad, lestad kõversuud.
Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid,
näha toon sull’ iludusi angerjaid –
sihvakad ja sirged sabakuubedes,
tulevad ja kummardavad sinu ees.
Oota, küll sa minu karja näha saad!
Lõhed laiad, laugud otsal säravad,
;;seljauimed vikerkaarest värvitud,
küljed hõberahadega kirjatud.;;
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Kuhu küll kõik lilled jäid
Mustamäe valss
Avo Tamme / Heldur Karmo
Elasin ärklitoas üheskoos ämmaga
õnn tahtis pageda käest.
Päeval ja ööl, kodus ja tööl,
mõtlesin Mustamäest.
Nüüd elan Mustamäel,
korter on aus ja hea
ning selle õnne eest
fortunat kiitma pean.
Nüüd elan Mustamäel,
tahta mis võiksin veel!
Hulk päevi kauneid siin
mind ootab, ootab eel.
Naabrite rõõmudes olen nüüd osanik,
olgu seal pidu või pulm –
igavust ma tunda ei saa,
enne kui kell on kolm.
Nüüd elan Mustamäel...
Kui nüüd vaid Mustamäe Žiguli kandiga
sõpruse sidemeid looks,
võibolla nii minagi siis
auto veel majja tooks.
Nüüd elan Mustamäel...
On kallis mulle kodupaik (Eesti Raamat 1985)
Suveöö
Mis värvi on armastus
A. Oit / H. Karmo
Su huultel nii värskelt kui juunis punetab maasikavärv,
su juuksed on puravikpruunid, silmad kui sinine järv.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus, kes seda teab?
Mis värvi on armastus? Kui teaks, küll oleks hea!
Su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma,
et iga päev mu armastust siis näeksid sa,
siis näeksid sa.
Mürk kollaseks muudab mind ootus, sinuta maailm on hall,
vaid igatsust leevendav lootus särab kui hõbekristall.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus...
Öö purjetab mustaval laeval, tuleb siis päev ja mul näib,
Et roosaka pintsliga taevast värvimas koidukiir käib.
Neid värve ma näen, neid värve ma tean,
neis laulugi kokku sean...
Kuid mis värvi on armastus...
Laulab Uno Loop (Eesti Raamat 1977)
Unustuste jõel
Laulud filmist „Viimne reliikvia“
Uno Naissoo / Paul Erik Rummo
Põgene, vaba laps!
Üle kõige on maailmal vaja
üht vaba last, üht vaba last,
kes midagi pole kuulnud
heast ega kurjast, ei heast, ei kurjast,
ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust,
kuid püüdjail on vaja just vaba last.
Põgene, vaba laps!
See on ainus võimalus.
Põgene vaba laps!
Vii peitu maailma vabadus,
kuni veel sa vähegi suudad,
kuni veel sa vähegi loodad,
vähegi hoolid,
põgene, vaba laps!
Vägivald armastab vabadust,
tahab ta võita ja vallutada,
vägivald igatseb vabadust
enda najale kallutada,
vägivald armastab vabadust,
armastab vabadust.
Põgene, vaba laps!
Üle kõige on kõigil vaja sind, vaba laps!
Laul pistodast
Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl
või peitku ennast hoopis ta põues – nii on kindlamgi veel.
See relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl
ja lõikab läbi kõik kütked, kütked, millesse satud sa teel.
Ta jätab terveks, terveks vaid kütked, mis hoidmas teda sinu vööl,
neid kütkeid läbi tema ei lõika, sest nii on kindlamgi veel.
Kus ta on sinu kätte jõudnud, seda sa ise ei tea.
Mis lööke varjab su ihutud tera, mis plaane varjab ta ehitud pea.
Mis küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob?
Mis küll on tema õige hind ja kas ta jääb või kaob?
Laulud filmist „Viimne reliikvia“ (SP Muusikaprojekt 1997)
Laul surnud linnust
rockmuusikalist „Johnny“
Olav Ehala / August Sang
Leidsin hangelt surnud keha
tillukese lõõritaja.
Narrikene, kas sul oli
siis nii vara tulla vaja?
Tahtsid olla esimene
ja nüüd saidki oma palga.
Ega paarist soojast päevast
kohe kevad veel ei alga.
Rumal olid, väike laulik!
Tark ju iialgi ei astu
lootuseta võitlusesse
toore ülemvõimu vastu.
Mis on pakasel su laulust?
Tema laulab oma viisi,
kisendades kinni matab
sinu salusid ja hiisi.
Aga nii nad on need linnud:
armastatud metsatukka
rutem näha igatsevad
ja neid hulgani saab hukka.
Ja nad kõigest hoolimata
siiski tulevad - nad teavad,
et ka kurjad talvekülmad
ükskord taganema peavad.
Rumal olid, väike laulik!
Tark ju iialgi ei astu
lootuseta võitlusesse
toore ülemvõimu vastu.
Ja nad kõigest hoolimata
siiski tulevad - nad teavad,
et ka kurjad talvekülmad
ükskord taganema peavad.
Ja siis laule täis on laaned.
Kõik on haljas, rõõmus, hele.
Kade olen, surnud laulik,
kade sinu vaprusele.
Kade olen, surnud laulik,
kade sinu vaprusele.
Laulge kaasa 59 (Tallinn „Eesti Raamat“ 1980)
Kodulaul
Olav Ehala / Juhan Viiding
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht? (4x)
Kodu see ei ole koda, millel aken, uks.
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik.
Kodu on nii imeline tavaline paik!
Kodu on nii imeline tavaline paik!
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Kodus mõni väike asi korraga on suur.
Kodu oleme me ise: väikene ja suur!
Kodu oleme me ise: väikene ja suur!
Kodu, see on rohkem veel, kui sõnas selgeks teeb.
Kodu, see on headus, mis meid paremateks teeb.
Kodu see on rohkem veel, kui sõnas selgeks teeb.
Kodu see on headus, mis meid paremateks teeb!
Kodu see on rohkem veel kui sõnas selgeks teeb.
Kodu, see on headus, mis meid paremateks teeb.
See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! (4x)
IX noorte laulu- ja tantsupidu ((ELT SA 2001)
Maa tuleb täita lastega
Vello Toomemets / Hando Runnel
Maa tuleb täita lastega
ja täita lastelastega,
ja laste-laste-lastega,
maa tuleb täita lastega,
ja laulude ja lastega
ja kõige vastu võidelda,
mis võõrastav või vaenulik,
mis vaenulik või valelik,
ja võidelda, kus võimalik,
kus võimalik ning vajalik,
sest elu kõik on ajalik
ja lastele jääb tulevik.
Maa tuleb täita lastega
ja laste-laste-lastelastega,
kui olev tahab olemist ja
tulevikku tulemist,
maa tuleb täita lastega,
maa oma enda lastega,
ja laulude ja lastega,
maa tuleb täita lastega.
Eesti isamaalisi laule. Meie repertuaar 10 (Eesti Raamat 1988)
Juba linnukesed
Eesti rahvaviis / Karl August Hermann ja P. Tekkel
Juba linnukesed väljas laulavad,
kenad kasekesed kingul kohavad.
Lumi on ju ära suland,
talvekülm on mööda läind,
lapsed, kes kui vangis eland,
pole ammu murul käind.
Orus ojakene voolab vulinal,
hõbepilvekene heljub taeva all.
Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid
hüppavad nüüd rõõmuväes.
Möödas kurvad talvetunnid,
kena kevade on käes.
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Ei ole üksi ükskki maa
Alo Mattiisen / Jüri Leesment
Jääb ikka nii, et Saaremaa
näeb õhtupäikse õitsimist.
Ta kõrval tunneb Hiiumaa
üht õiget sugu õitsilist.
Veel linnupesi Läänemaal
võib leida rannaroost,
veel aru annab Harjumaa
me rahva sünniloost.
Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!
Teab loodus vaid, teab isamaa –
meil tuleb üksteist aidata...
Ei ole üksi ükski maa,
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole jännis Järvamaa
kui seemne ootel põld on must.
Ei peleta meid Pärnumaa
jutt põlislaande eksinust.
Ehk tarkust toitev Tartumaa
teab, mis on mehemeel?
Kui kaua suudab Võrumaa
end hoida õigel teel?
Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Kas jääb ka nii, et Mulgimaa
eal pügada ei lase end?
Kas vaikust valvav Valgamaa
on hüüdjatega ühinend?
Kui puhtaks jäävad Virumaal
kõik selge veega allikad,
siis alles julgen ütelda,
et elan omal maal.
(et elan omal maal)
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole üksi ükski maa...
Teab loodus vaid,
teab isamaa,
meil tuleb üksteist aidata.
Ei ole üksi ükski maa
ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!
Ei ole üksi ükski maa...
Ei ole üksi ükski maa...
Ei ole üksi ükski maa...
5 ärkamisaegset laulu
Alo Mattiisen / Jüri Leesment
Kaunimad laulud
Kaunimad laulud pühendan sull’,
Vanematest armastatud kallis kodumaa!
Võimsasti tuksub süda siis mul,
Kui sulle laulan, mu isamaa.
Kaunimad laulud laulmata jäid
loosungite lippude lubaduste lõputus reas.
Kaunimad soovid täitmata jäid
Rahulolurublade ja rumaluste lõputus reas.
Kaua siin tuultele avatud õues
oodatud igavest und,
midagi äkki end liigutas põues,
oli see seesmine sund?
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Kaunimad laulud pühendan sull’.
Kaunimad laulud.
Kaunimad kõned kuulmata jäid
Selgituste süüdistuste saladuste sõgedas reas.
Kaunimad viisid võtmata jäid
Manitsuste murede ja mõttetuste madalas reas.
Priiust kes kõrgemalt kerjata lootis,
vilets ja väeti on see,
keeldude kiuste kes januseid jootis,
kividest puhastab tee.
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Veel laulmata on kaunimad laulud
ja võõrastav veel võitmata.
Nüüd süütama peab kahest otsast pirrud,
mis siiamaani on läitmata.
Kaunimad laulud.
Mingem üles
Mingem üles mägedelle
Musta-, Õis- või Lasnamäe.
Vaatkem alla rahva hinge
läbi tumma võõra väe.
Vaatke, kuidas hing on haige,
kurjus haaranud on käe.
Ja siis hüüdke alla orgu
kõigest väest.
Ja siis hüüdke alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Ja siis hüüdke alla orgu:
peatage!
Vaatke, haavad rahva ihus
ikka veel ei parane,
ükski abinõu ei ole
enam liiga varane.
Linn kui paise paesel pinnal,
mille lõppu silm ei näe.
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu
kõigest väest!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage! Lasnamäe.
Mingem üles mägedelle tuule õrna õhule.
Vaatkem alla oru põhja üle lillehiilguse.
Vaatke, kõik on võhivõõras,
kas on see siis kodukant,
Tänavate tõmbetuules
hulgub sihitult migrant.
Vaatke tal on silmis tühjus,
ta ei tunne, tea, ei näe.
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu
kõigest väest!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage Lasnamäe!
Hüüdkem kõik nüüd alla orgu:
peatage, peatage Lasnamäe!
Sind surmani
Sind surmani küll tahan
ma kalliks pidada,
Mu õitsev Eesti rada,
mu lehkav isamaa.
Kuis, maa, nii hellalt hoiad
sa lapsi käte pääl,
Neil annad leiba, katet,
sa viimast aset veel.
Samad sõnad, sama viis
kas meid hoida saavad,
samamoodi nagu siis
õitseb ristik ja värisevad haavad.
Kuid siiski veel leian
su silmist pisaraid.
Mu eestimaa, oh looda
ehk nüüd need ajad muutuvad.
Samad sõnad, sama viis,
sama tõrksad tähed,
Sama lihtsalt nagu siis
õitseb ristik ja
värisevad haavad.
Kuis on su pojad vagad,
nii vaprad tugevad,
su tütred nagu lilled
nad õitsvad nägusad.
Samad sõnad, sama viis
kas meid hoida saavad,
samamoodi nagu siis
õitseb ristik ja nagu siis
mis hingest tulnud hinge läheb.
Isamaa ilu hoieldes
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud enda’asse, (kordus solist + koor)
arukate arvamisse,
tugevate turjadesse,
vanemate vägevusse,
noorte meeste nobedusse,
õdedesse vendadesse,
enne kõike enda’asse,
siis saad põlve parema.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud hundi juttu,
kardad koerte klähvimisi,
kuulad sakste sajatusi,
kannupoiste kaebamisi,
saamameeste salvamisi,
madalate manitsusi,
sõgedate sõitlemisi,
siis ei saa sa midagi.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina vajud valedesse,
upakille unedesse,
käpakille käsu alla,
röötsakille rubla alla,
siis saad kirbud kubemesse,
sügelised südamesse,
paised pähe, kondid kõhtu,
siis sa lähed põrgusse.
Isamaa ilu hoieldes.
Vaenlase vastu võideldes:
pane tähele (4x)
kui sina usud enda’asse,
siis sina usud rahva’asse
taludesse tarkusesse,
õpetusse õigusesse,
kodukoha kaasikusse,
pilvepiiril pääsukesse,
siis saad vaimu vägeva,
siis saad põlve parema.
Eestlane olen ja eestlaseks jään
Tuhat korda kas või alata
tuhat aastat tõusu mitte luigelend
oma rahvust maha salata
sama ränk on nagu orjaks müüa end.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Tuhat kõuehäälselt küsijat
vaba meri. Põlistalud. Püha muld.
Tuhat korda tuhat püsijat
kõige kiuste elus hoiab püha tuld.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Nende mehiste meeste moodi.
Mm....
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
Kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah: just nõnda vabalt vaarisa moodi.
Nende mehiste meeste moodi.
Eesti isamaalisi laule (Tallinn „Eesti Raamat“ 1988)
Koit
Mu isamaa armas
Saksa rahvalaul / Friedrich Kuhlbars
Mu isamaa armas, kus sündinud ma,
;;sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga!;;
Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal;
;; meil siiski kenad männid ja kuused, kased ka.;;
Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal,
;;kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool.;;
Oh õitse veel kaua, mu isade maa,
;;see maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka!;;
Su hooleks end annan ja truuks sulle jään.
;;Nii kaua kui kord suren ja oma hauda läen.;;
Eestlase lauluvara (Suur Eesti Raamatuklubi 2001)
Palve
Tõnis Mägi / Villu Kangur
Looja, hoia Maarjamaad
ja andesta meile me vead,
Looja, kaitse Eestimaad,
peod selleks palveks nüüd sean.
Looja, hoia hiiepuid,
sest ladvad neil längu on maas,
Looja, kaitse kodutuid,
kord nad ehk tulevad taas.
Kirjas on aegade raamatus:
õndsad on need, kes ei näe,
uskudes, et see on saamatus,
kui keegi läeb.
Loon ja hoian Maarjamaad,
loon ja loodan, sest tean,
milleks need ladvad on kaarjamad,
ja peod, mille palveks ma sean –
et Looja hoiaks Maarjamaad.
Ilmapuu laulud 2007 (ELT SA 2007)
Minu inimesed
Jarek Kasar / Jarek Kasar
osa rahvast
uhkelt rohkem kui oskan lugeda
ühes olen kindel
nad on head inimesed
nad meeldiks sulle ka
ma ei usu et sa kõiki neid tunned
ja vaevalt nad üksteistki tunnevad
ja äkki tõesti ei klapi
samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega
nad mõistavad ja
peavad endast lugu ka siis
kui neil puudub kontakt sinuga
kui teid on okkad sidumas
jagades iga mure mõõtmata selle tõsidust
ja vahel piisab pilgust ka
kui pole tundeid sõnadesse tõlgitud
nad ei karda hoolida
ei hoia häid emotsioone alla
kunagi ei soovi nad halba
ja kui juhtub siis juhtus kogemata
jubamöödasunustatud
nad on kõigest süngest üle
argipäeva mured rõhuvalt ümber
nende omavahelisi suhteid
tegelikult ei mõjuta üldse
või ma eksin siin? on minu ja teiste elud segi läinud?
kui päriselt ongi teisiti
parem et siis kõik oleks mängult
kuigi on igal ühel enda asjad ajada
on nad kõik selles osa
moodustades rahva
nad on minu inimesed
ja mina olen nende oma
ma lähen vooluga kaasa
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
mu inimesed siin seal kõikjal igalpool
mu inimesed teavad ise et nad on
mu inimesed minu inspiratsioon
mu inimesed üks seis siht ja suund
mu inimesed minu elu armastus
nad on mu oma inimesed ja kõik mis teen on neile pühendatud
kui süda on suur
siis on vahemaad väiksed
head sõbrad
võibolla mujal ongi parem
seikle aga ära jää võõraks
koos koos koos
koos vallandame tolguseid
koos palkame spetsialistid
kuid keegi ei tee meie eest otsuseid
kui puruks kisti verstapostid
ei lõika keegi läbi meie juuri
tean kes ma olen
kui mäletan kes ma olin
elan mitte aint ei võta ruumi!
isegi kui tuul rannaliivalt uhtus jäljed
inimene ükskõik kui suur kui väike
järjelt kukkund järjel
on inimene ükskõik kuhu lähed
ja sa võid ju liigitada neid
nagu muusikat tema nahavärvi
vaimu tema religiooni
rikkust tema hariduse
misiganes mille järgi
sa võid unustada maa
jättes selle nime ainult uppund laevale
sa võid öelda et see sama maa
mis elab ja hingab tegelikult kuulub pangale
aga kui kuskil raamatus on see rida
või keegi ütleb laulab
ja ei hoia ainult endale
et mõtleb nii nagu ka sina seda teeks
iga päev näen mis koht on maailm
tihti millised võivad olla teised
on ikka päris suur õnn
et nemad on minul
tahan et nad teaksid et mina olen nendel
et nad on...
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
minu vanematele
ja inimestele kes on ühendatud
see on pühendatud kõigile kes tunnevad
et see on neile pühendatud
otse kontrollkeskusest
kasutamata ütleja hääle privileege
pühendatud kõigega mis mus on
niipalju kui palju tähendab kõige kõrval
üks inimene
räägin sest nii hakkab kergem
kuningatele külakeeles lihtsalt
tänan võimaluse eest näidata mis meelel
südamel kirjas
toorelt ausalt kui vaja kirjutan verega alla
see jääb rahvale
mitte ei lähe mehega hauda
teenin oma inimesi
ja ei tee erandit
ütlen veelkord minu inimesed
ja ma ei unustanud mitte kedagi
mitte kedagi
refrään: mu inimesed minu rahvas mu seltskond
Ilmapuu laulud 2007 (ELT SA 2007)
neljapäev, 14. august 2008
Tule, tule, tuulekene...
Paistab, et asjad liiguvad paremuse suunas.
Vene rindejoone taga mõrvatakse küll inimesi ja kõik on sitasti, taanduvad tiblad Gorist ja veel paarist kohast. Ühtegi linna ilmselt enam aktiivselt ei pommitata. Lääne retoorika on väga kindel.
Samas on ikkagi suur osa Georgiast okupeeritud ja venelased ei kavatse ilmselt enam täiesti lahkuda...
Vene rindejoone taga mõrvatakse küll inimesi ja kõik on sitasti, taanduvad tiblad Gorist ja veel paarist kohast. Ühtegi linna ilmselt enam aktiivselt ei pommitata. Lääne retoorika on väga kindel.
Samas on ikkagi suur osa Georgiast okupeeritud ja venelased ei kavatse ilmselt enam täiesti lahkuda...
kolmapäev, 13. august 2008
Kaua sa kannatad kurbade naeru?
Vene tankikolonnid liikuvat Georgia pealinna suunas.
NATO arutab toimuvat juba järgmisel nädalal.
Jah.
NATO arutab toimuvat juba järgmisel nädalal.
Jah.
L'Internationale
Ma otsisin wikist ühe NSVLi riigijuhi nime ning tänu sellele sain teada, et Internatsionaal on Prantsusmaal kopiraidi all veel üheksaks aastaks ning et see on nii Rahvusvahelise Sotsialistliku, Anarhistliku, Kommunistliku kui ka Demokraatliku liikumise hümniks. Hurraa!
Aga paistab, et tiblad enam kaugemale ei tungi, kui nad juba on ning nende kontrolli all oleval alal, kus muuseas pole ühtegi (vähemalt mitte väljaspoolt venemaad pärit) ajakirjanikku, toimub etniline puhastus, milles varasemalt Georgia võime süüdistatud sai. Masendav.
Aga paistab, et tiblad enam kaugemale ei tungi, kui nad juba on ning nende kontrolli all oleval alal, kus muuseas pole ühtegi (vähemalt mitte väljaspoolt venemaad pärit) ajakirjanikku, toimub etniline puhastus, milles varasemalt Georgia võime süüdistatud sai. Masendav.
teisipäev, 12. august 2008
Pommitades rahu
Venemaa peatas väidetavalt aktiivse sõjategevuse Georgias, sest nende sõnu interpreteerides on nad juba piisavalt inimesi tapnud ja piisavalt Georgia riiki enda kätte haaranud.
Tõenäoliselt nad ei liigu enam edasi, sest isegi praegu jäävad nende vabandused nõrgaks. Ma pakun, et neil on plaanis paigale jääda kus nad on ning öelda, et nende sõjaväelased on nüüdsest jälle rahuvalvajad. Aga eks näeb, pommitamine polnud viimati veel päris lõppenud ja Lääs on nagu ärritunud mesilaspesa, nii ebaromantiliselt kui see ka kõlab.
Kõik võib iga minutiga muutuda...
Tõenäoliselt nad ei liigu enam edasi, sest isegi praegu jäävad nende vabandused nõrgaks. Ma pakun, et neil on plaanis paigale jääda kus nad on ning öelda, et nende sõjaväelased on nüüdsest jälle rahuvalvajad. Aga eks näeb, pommitamine polnud viimati veel päris lõppenud ja Lääs on nagu ärritunud mesilaspesa, nii ebaromantiliselt kui see ka kõlab.
Kõik võib iga minutiga muutuda...
esmaspäev, 11. august 2008
Oodates vaikuses...
Saakashvili said in a televised address:
• The army should struggle to the end;
• We will never surrender;
• Georgian forces are re-grouping;
See kõlab nagu nad isegi ei loodaks enam.
• The army should struggle to the end;
• We will never surrender;
• Georgian forces are re-grouping;
See kõlab nagu nad isegi ei loodaks enam.
Nagu ikka... G
Uudised, mis meile hetkel veel iseseisvast Georgiast tulevad, on üpris kohutavad.
Moskva käitumine on väga selgelt näidanud, et nad ei kavatse peatuda.
Mul on nii abitu tunne siin saare peal istudes, ma ei saa isegi meeleavaldustel käia.
Mida kaugemale Vene väed on jõudnud, seda vähem ja harvem on võimalik saada adekvaatset infot massimeediumitest.
Aga Eesti toetus on olnud lausa ootamatult tugev, seda eriti poliitikute ja riigijuhtide tasemel. Evelin Sepa ootamatult jõuline avaldus sinna juurde...
Ning et midagi on halvasti, on näha ka sellest, et isegi Keskerakond on alles neli päeva pärast kriisi algust otsustanud teha näo, et nad isegi mõtlevad selle peale. Vau.
Georgia väed on koondunud pealinna kaitsesse ja presidendi sõnavõtud ja suur soov (relva)rahu sõlmimiseks näitab, et nad teavad, kui halvas seisukorras nad on. Olgugi, et nad kuulutasid välja mobilisatsiooni, on paljud mobiliseeritutest väga väikeses valmisolekus otse kontorist sõtta astuma ning kõik teavad, et Venemaa massi vastu on väga raske saada. Ja ma usun, et Georgia valitsus hoolib tõepoolest oma kodanikest ja ei taha neid lootusetus võitluses kahurilihana ohvriks tuua.
Sitt lugu igatahes.
E: Ma mainiksin veel ära, et üks võimalik lahendus sellele salapärasele meetoditele vene 50 hävitaja lugemiseks on üks üpris teravmeelne leiutis nimega radar, millega Moskva ei paista veel kursis olevat, arvestades ta põlglikku reaktsiooni Georgia väidetele, et just nii palju lennukeid olevat nende territooriumit pommitamas käinud.
Moskva käitumine on väga selgelt näidanud, et nad ei kavatse peatuda.
Mul on nii abitu tunne siin saare peal istudes, ma ei saa isegi meeleavaldustel käia.
Mida kaugemale Vene väed on jõudnud, seda vähem ja harvem on võimalik saada adekvaatset infot massimeediumitest.
Aga Eesti toetus on olnud lausa ootamatult tugev, seda eriti poliitikute ja riigijuhtide tasemel. Evelin Sepa ootamatult jõuline avaldus sinna juurde...
Ning et midagi on halvasti, on näha ka sellest, et isegi Keskerakond on alles neli päeva pärast kriisi algust otsustanud teha näo, et nad isegi mõtlevad selle peale. Vau.
Georgia väed on koondunud pealinna kaitsesse ja presidendi sõnavõtud ja suur soov (relva)rahu sõlmimiseks näitab, et nad teavad, kui halvas seisukorras nad on. Olgugi, et nad kuulutasid välja mobilisatsiooni, on paljud mobiliseeritutest väga väikeses valmisolekus otse kontorist sõtta astuma ning kõik teavad, et Venemaa massi vastu on väga raske saada. Ja ma usun, et Georgia valitsus hoolib tõepoolest oma kodanikest ja ei taha neid lootusetus võitluses kahurilihana ohvriks tuua.
Sitt lugu igatahes.
E: Ma mainiksin veel ära, et üks võimalik lahendus sellele salapärasele meetoditele vene 50 hävitaja lugemiseks on üks üpris teravmeelne leiutis nimega radar, millega Moskva ei paista veel kursis olevat, arvestades ta põlglikku reaktsiooni Georgia väidetele, et just nii palju lennukeid olevat nende territooriumit pommitamas käinud.
Linke
Georgia on suht persses, kuigi paistab, et rahvusvahelised organisatsioonid ja muud säärased asjad hakkavad juba päriselt sõna võtma. Kiirlaevade lained jõuavad just randa, neid on kuulda alati. Kella järgi on ka päris hea vaadata. Taustaks kõrval mängib päästeraadio kanal. Enamasti põlevad puukuurid.
Meeleavaldused jätkuvad. Läheksin ise ka, kui saaksin.
Aga linke, kust saab infot, kui Postimehest ja BBCst jms-t jääb väheseks.
Need, mis on blogspotis üleval ja mis pole päris portaalid, panen ma kõrvale, et oleks lihtsam näha, mil neid täiendatakse.
Anna oma allkiri Georgia toetuseks.
Ja varem mainitud The Georgian Times on vahepeal kättesaadav.
Meeleavaldused jätkuvad. Läheksin ise ka, kui saaksin.
Aga linke, kust saab infot, kui Postimehest ja BBCst jms-t jääb väheseks.
Need, mis on blogspotis üleval ja mis pole päris portaalid, panen ma kõrvale, et oleks lihtsam näha, mil neid täiendatakse.
Anna oma allkiri Georgia toetuseks.
Ja varem mainitud The Georgian Times on vahepeal kättesaadav.
pühapäev, 10. august 2008
Georgia/Gruusia vabaks
Eile sidusin ühel jala välja väänanud mehel jala kinni. Andsime talle ühe külmapaki ka. Teisisõnu minu esimene väljakutse. Juku jääb jälle hiljaks, muuseas. Peaks juba sadamas olema, aga tal läheb veel 5-10 minutit.
Käisin täna mandril, sest ma ei saanud lihtsalt saare peal istuda, kui Tallinnas toimus meeleavaldus. Ootasin seal Goblinit, otsisin enne seda talle harjavart teel Abakhani, mille kinniolek pühapäeviti oli mul meelest ära läinud. Vart ei saanud, musta linti õigel ajal ka mitte, sest kuna Goblin ei öelnud enne meeleavaldust, et tal seda on, siis ma eeldasin, et tal polnud seda kaasa võtta olnud kusagilt või ta oli selle lihtsalt ära unustanud.
Raekoja platsil leidsin Sandri (oli vist, mul pole hea mälu nimede peale), kes lehvitas üksinda suurt plakatit, pakkusin talle abi selle kinnihoidmisel ja siis tuli välja, et ta teab Märti, sest ta ütles, et ma näen tuttav välja.
Goblin tuli koos Merikese ja Hannesega (kes talle toika oli muretsenud) ja lehvitas oma isetehtud eepilist Georgia lippu, mida nad poole viieni või nii värvinud olid.
Juku just sildus. Haa, ma olin üpris täpne. Damn, saarel oleks tore olla, kui Venemaad ei oleks. Mul on häiriv kauemaks kui tunniks ajaks netist eemal olla. Aa, ja siin on üks laps ka päästerühmlasega. Imelik laps on. Ma ei tea, miks. Nagu autist või midagi. Kaks koera on ka.
Aga jah, hommikul sõitsin siis maale ja meeleavaldusele. Palju rahulikum oli seal, muuseas, kui uudistest tunduda võib, sest nad pidid seal tiblasid üle võimendama, et eepilisemad olla. Hulk inimesi võttis sõna, aga ma pean õhtuseid uudiseid vaatama, et teada saada, mida paljud neist rääkisid, sest nad tegid seda vene keeles.
Siis otsisime wifit, sest keegi meist polnud juba mitu tundi netis käinud, lõpuks saime selle Viru keskusest kätte, kuigi see oli väga nõrk ja katkes tihti. Gobliniga kahepeale sai suurema osa asjust üle vaadatud siiski.
Hannes lahkus meist seal kolm korda ning me saatsime Goblini rongi peale, millega koos tibladega Narva sõita, aga ma arvan, et Kadrinas otsustas ta, et ta ikka ei julge sinna minna ja läks hoopis Curuniri juurde. Merike pidi üksinda Tartu rongi ootama jääma, sest mina läksin laevale, et Aegnale tagasi saada.
Vot niimoodi.
Uudised kajastavad toimuvat üpris adekvaatselt, kuigi Georgia uudisteportaalidele ei ole enam võimalik ligi pääseda. Wikipedias otsustas keegi, et Lõuna Osseetia sõda kajastavalt leheküljelt tuleks Eesti ja mingi riigi toetusavaldused Georgiale maha võtta.
Ma panen nüüd paar pilti üles ja lähen loen uudiseid. Jälle.
Käisin täna mandril, sest ma ei saanud lihtsalt saare peal istuda, kui Tallinnas toimus meeleavaldus. Ootasin seal Goblinit, otsisin enne seda talle harjavart teel Abakhani, mille kinniolek pühapäeviti oli mul meelest ära läinud. Vart ei saanud, musta linti õigel ajal ka mitte, sest kuna Goblin ei öelnud enne meeleavaldust, et tal seda on, siis ma eeldasin, et tal polnud seda kaasa võtta olnud kusagilt või ta oli selle lihtsalt ära unustanud.
Raekoja platsil leidsin Sandri (oli vist, mul pole hea mälu nimede peale), kes lehvitas üksinda suurt plakatit, pakkusin talle abi selle kinnihoidmisel ja siis tuli välja, et ta teab Märti, sest ta ütles, et ma näen tuttav välja.Goblin tuli koos Merikese ja Hannesega (kes talle toika oli muretsenud) ja lehvitas oma isetehtud eepilist Georgia lippu, mida nad poole viieni või nii värvinud olid.
Juku just sildus. Haa, ma olin üpris täpne. Damn, saarel oleks tore olla, kui Venemaad ei oleks. Mul on häiriv kauemaks kui tunniks ajaks netist eemal olla. Aa, ja siin on üks laps ka päästerühmlasega. Imelik laps on. Ma ei tea, miks. Nagu autist või midagi. Kaks koera on ka.
Aga jah, hommikul sõitsin siis maale ja meeleavaldusele. Palju rahulikum oli seal, muuseas, kui uudistest tunduda võib, sest nad pidid seal tiblasid üle võimendama, et eepilisemad olla. Hulk inimesi võttis sõna, aga ma pean õhtuseid uudiseid vaatama, et teada saada, mida paljud neist rääkisid, sest nad tegid seda vene keeles.
Siis otsisime wifit, sest keegi meist polnud juba mitu tundi netis käinud, lõpuks saime selle Viru keskusest kätte, kuigi see oli väga nõrk ja katkes tihti. Gobliniga kahepeale sai suurema osa asjust üle vaadatud siiski.Hannes lahkus meist seal kolm korda ning me saatsime Goblini rongi peale, millega koos tibladega Narva sõita, aga ma arvan, et Kadrinas otsustas ta, et ta ikka ei julge sinna minna ja läks hoopis Curuniri juurde. Merike pidi üksinda Tartu rongi ootama jääma, sest mina läksin laevale, et Aegnale tagasi saada.
Vot niimoodi.
Uudised kajastavad toimuvat üpris adekvaatselt, kuigi Georgia uudisteportaalidele ei ole enam võimalik ligi pääseda. Wikipedias otsustas keegi, et Lõuna Osseetia sõda kajastavalt leheküljelt tuleks Eesti ja mingi riigi toetusavaldused Georgiale maha võtta.
Ma panen nüüd paar pilti üles ja lähen loen uudiseid. Jälle.
ARMED FORCES COMPARED
GEORGIA
Total personnel: 26,900
Main battle tanks (T-72): 82
Armoured personnel carriers: 139
Combat aircraft (Su-25): Seven
Heavy artillery pieces (including Grad rocket launchers): 95
RUSSIA
Total personnel: 641,000
Main battle tanks (various): 6,717
Armoured personnel carriers: 6,388
Combat aircraft (various): 1,206
Heavy artillery pieces (various): 7,550
Source: Jane's Sentinel Country Risk Assessments
laupäev, 9. august 2008
08.08.08 ...
Olen Aegnal. Pilved, tuul ja külm. Ehk siis peaaegu ideaalne ilm. Ujuda võiks saada ainult.
Ilm.ee-s olevad kella neljased temperatuuri andmed on minu sisestatud. Yay.
Leidsin lõpuks ühe Georgia uudiste lehekülje, mis ei ole maas.
Civil.ge
Georgia olümpialased tulevad sealt ära. Ma ei jõua eriti lugeda praegu, lähen laevale vastu, aga paistab, et midagi sealt leheküljelt vähemalt teada saab, kui eelmises postis olnud link maas on.
Ahjaa.
2008 South Ossetia War wikis.
Ilm.ee-s olevad kella neljased temperatuuri andmed on minu sisestatud. Yay.
Leidsin lõpuks ühe Georgia uudiste lehekülje, mis ei ole maas.
Civil.ge
Georgia olümpialased tulevad sealt ära. Ma ei jõua eriti lugeda praegu, lähen laevale vastu, aga paistab, et midagi sealt leheküljelt vähemalt teada saab, kui eelmises postis olnud link maas on.
Ahjaa.
2008 South Ossetia War wikis.
reede, 8. august 2008
Memento mori
geotimes.ge - Uudised Georgiast läbi nende endi silmade.
Kui üleval on, siis päris hea ülevaade, aga Georgia veebilehti rünnatakse ka.
Vaene väike Georgia. Ja Tiblastani nostalgitsevad kodanikud ja kallid ajakirjanikud ei ole ikka veel aru saanud, et Gruusia on Tiblastani poolt välja mõeldud nimi, mis on georglastele solvav. Georgia oli riiginimena kasutusel juba Wabariigi ajal, nii et seltsimeeste väited Gruusia kasutamisest ajaloolistel põhjustel jäävad okupatsiooni aega. Olgu jääv teile päike.
Aga ma ei pea vajalikuks Georgiast täpsemalt rääkida, selleks on olemas postimees.ee ja BBC News, kuigi paistab, et isegi BBC ei olnud kedagi õigeks ajaks sinna saatnud. Kummaline, sest ma ootasin juba nädala eest, et sealt saaks mingit adekvaatset infot kohapeal olevatelt korrespondentidelt. Uudised, mis läbivad Vene meediakanalid saavad tavaliselt pisut pestud, pügatud ja kammitud, nii et nad näevad välja natuke liialt nagu President (nagu ütles olümpiakommentaator Vikerraadios. Vean kihla, et enamik ei pannud seda tähele.) Putin.
Mis puutub Olümpiasse, siis ei tee keegi massimeedias enam otseseid seoseid selle ja Tiibeti vahel. On olümpia ja on Tiibeti pooldajate meeleavaldused. Meh.
Süüdake igal olümpiaõhtul küünal, et tuletada endale meelde, et te hoolite ja et näidata Tiibetile, et te mäletate.
Goblini blogis on selle kõige kohta paremini kirjas.
Aga loomulikult ei toeta meist keegi tegelikult vägivalda, sest me ei tohi seda kapo kuuldes öelda.
Kui üleval on, siis päris hea ülevaade, aga Georgia veebilehti rünnatakse ka.
Vaene väike Georgia. Ja Tiblastani nostalgitsevad kodanikud ja kallid ajakirjanikud ei ole ikka veel aru saanud, et Gruusia on Tiblastani poolt välja mõeldud nimi, mis on georglastele solvav. Georgia oli riiginimena kasutusel juba Wabariigi ajal, nii et seltsimeeste väited Gruusia kasutamisest ajaloolistel põhjustel jäävad okupatsiooni aega. Olgu jääv teile päike.Aga ma ei pea vajalikuks Georgiast täpsemalt rääkida, selleks on olemas postimees.ee ja BBC News, kuigi paistab, et isegi BBC ei olnud kedagi õigeks ajaks sinna saatnud. Kummaline, sest ma ootasin juba nädala eest, et sealt saaks mingit adekvaatset infot kohapeal olevatelt korrespondentidelt. Uudised, mis läbivad Vene meediakanalid saavad tavaliselt pisut pestud, pügatud ja kammitud, nii et nad näevad välja natuke liialt nagu President (nagu ütles olümpiakommentaator Vikerraadios. Vean kihla, et enamik ei pannud seda tähele.) Putin.
Mis puutub Olümpiasse, siis ei tee keegi massimeedias enam otseseid seoseid selle ja Tiibeti vahel. On olümpia ja on Tiibeti pooldajate meeleavaldused. Meh.
Süüdake igal olümpiaõhtul küünal, et tuletada endale meelde, et te hoolite ja et näidata Tiibetile, et te mäletate.
Goblini blogis on selle kõige kohta paremini kirjas.
Aga loomulikult ei toeta meist keegi tegelikult vägivalda, sest me ei tohi seda kapo kuuldes öelda.
Georgia. Oli, on ja...?
Kas see, et see jama Georgia ja Lõuna Osseetiaga, mida juba sõjaks nimetatakse, toimub just olümpia avamistega samal ajal, kui kogu tähelepanu on pööratud viimasele, on juhus?Gruusia rahvusliku julgeoleku nõukogu hoiatas täna Moskvat, et kui teated Venemaa rasketehnika ja relvaüksuste saabumisest Lõuna-Osseetiasse vastavad tõele, tähendab see sõjaseisukorda kahe riigi vahel.
Meemjas
Tija blogist
1. Vaata nimekirja - tee paksuks need, mille oled läbi lugenud.
2. Muuda kaldkirja need, mis on loetud osaliselt.
3. Tee roheliseks raamatud, mida armastad.
4. Tee punaseks need, mida Sa kunagi ei loe või soovid, et poleks kunagi lugenud.
5. Tee nende taha tärn, mida sa mingi hetk soovid lugeda.
Ma jätsin kaldkirja ära (va üks raamat) ja panin sulgudesse selgitavad märkused, sest see on täpsem. Need, mille taga on (vist), neid ma lugesin (või ei lugenud) nii ammu, et ma enam ei mäleta lihtsalt.
Ma jätsin punase ära, sest need, mille taga ei ole tärni, on need, mida ma kunagi ei loe. Ja need, mis mul juba loetud on ja mille kohta ma soovin, et poleks neid kunagi lugenud... no kui ma neid lugenud poleks, siis ma ei teaks, et need on nõmedad, nii et nende lugemisest oli mingit kasu, ehk ma oskan nüüd inimestele öelda, et Kuristik rukkis on minu arust mõttetu, mitte ei pea tegema nägu, et ma olen seda lugenud ja nõustun kõigega, mida nad ütlevad.
Tärne oleks võibolla rohkem, kui ma teaksin, mis raamatud osad neist on. Ma ei kavatsenudki kõiki tundmatuid wikida.
Ja tõepoolest, siit on hästi palju häid raamatuid puudu ja osad on üle. Ameeriklased, raisk. Kus on Hemingway, ma küsin? Ja Poe? Ja, noh, kõik teised head klassikud.
~26/100
1. Pride and Prejudice - Jane Austen (Uhkus ja eelarvamus)
2. The Lord of the Rings - JRR Tolkien (Sõrmuste isanda triloogia)
3. Jane Eyre - Charlotte Bronte
4. Harry Potter series - JK Rowling (Kokku 7 raamatut)
5. To Kill a Mockingbird - Harper Lee (Tappa laulurästast...)
6. The Bible*
7. Wuthering Heights - Emily Bronte (Vihurimäe)
8. Nineteen Eighty Four - George Orwell (1984)
9. His Dark Materials - Philip Pullman (Tema tumedad ained-Triloogia)
10. Great Expectations - Charles Dickens (Suured lootused)
11. Little Women - Louisa M Alcott (Väikesed naised)
12. Tess of the D’Urbervilles - Thomas Hardy (D'Ubervillide Tess)
13. Catch 22 - Joseph Heller
14. Complete Works of Shakespeare
15. Rebecca - Daphne Du Maurier
16. The Hobbit - JRR Tolkien
17. Birdsong - Sebastian Faulks (Linnulaul)
18. Catcher in the Rye - JD Salinger (Kuristik rukkis)
19. The Time Traveller’s Wife - Audrey Niffenegger (Ajaränduri naine)
20. Middlemarch - George Eliot
21. Gone With The Wind - Margaret Mitchell (Tuulest viidud)
22. The Great Gatsby - F Scott Fitzgerald (Suur Gatsby)
23. Bleak House - Charles Dickens
24. War and Peace - Leo Tolstoy (Sõda ja rahu)
25. The Hitch Hiker’s Guide to the Galaxy - Douglas Adams (Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas)
26. Brideshead Revisited - Evelyn Waugh (Tagasi Bridesheadi)
27. Crime and Punishment - Fyodor Dostoyevsky (Kuritöö ja karistus)
28. Grapes of Wrath - John Steinbeck (Vihakobarad)
29. Alice in Wonderland - Lewis Carroll (Alice imedemaal)(ei mäleta, kas sai läbi)
30. The Wind in the Willows - Kenneth Grahame (Tuul pajuokstes)
31. Anna Karenina - Leo Tolstoy
32. David Copperfield - Charles Dickens (ei mäleta, kas sai läbi)
33. Chronicles of Narnia - CS Lewis (Narnia kroonikad)*
34. Emma - Jane Austen
35. Persuasion - Jane Austen (Veenmine)
36. The Lion, The Witch and The Wardrobe - C.S. Lewis (Lõvi, Nõid ja riidekapp)*
37. The Kite Runner - Khaled Hosseini
38. Captain Corelli’s Mandolin - Louis De Bernieres (Kapten Corelli mandoliin)
39. Memoirs of a Geisha - Arthur Golden (Geiša memuaarid)
40. Winnie the Pooh - AA Milne (Karupoeg Puhh)
41. Animal Farm - George Orwell (Loomade farm)
42. The Da Vinci Code - Dan Brown (Da Vinci kood)
43. One Hundred Years of Solitude - Gabriel Garcia Marquez (Sada aastat üksildust) (pääsesin õnneks koolis napilt selle lugemisest)
44. A Prayer for Owen Meaney - John Irving
45. The Woman in White - Wilkie Collins (Naine valges)
46. Anne of Green Gables - LM Montgomery (Roheliste viilkatuste Anne)
47. Far From The Madding Crowd - Thomas Hardy
48. The Handmaid’s Tale - Margaret Atwood (Teenijanna lugu)
49. Lord of the Flies - William Golding (Kärbeste jumal)
50. Atonement - Ian McEwan (Lepitus)
51. Life of Pi - Yann Martel (Pii elu)
52. Dune - Frank Herbert (Düün)
53. Cold Comfort Farm - Stella Gibbons
54. Sense and Sensibility - Jane Austen
55. A Suitable Boy - Vikram Seth
56. The Shadow of the Wind - Carlos Ruiz Zafon
57. A Tale Of Two Cities - Charles Dickens (Jutustus kahest linnast)
58. Brave New World - Aldous Huxley (Hea uus ilm)
59. The Curious Incident of the Dog in the Night-time - Mark Haddon (Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal)
60. Love In The Time Of Cholera - Gabriel Garcia Marquez (Armastus koolera ajal)
61. Of Mice and Men - John Steinbeck (Hiirtest ja inimestest)
62. Lolita - Vladimir Nabokov
63. The Secret History - Donna Tartt (Salajane ajalugu)
64. The Lovely Bones - Alice Sebold (Minu armsad luud)
65. Count of Monte Cristo - Alexandre Dumas (Krahv Monte Cristo)
66. On The Road - Jack Kerouac (Teel)
67. Jude the Obscure - Thomas Hardy
68. Bridget Jones’ Diary - Helen Fielding (Bridget Jonesi päevik)
69. Midnight’s Children - Salman Rushdie
70. Moby Dick - Herman Melville
71. Oliver Twist - Charles Dickens (vist)
72. Dracula - Bram Stoker (vist)
73. The Secret Garden - Frances Hodgson Burnett (Salaaed)
74. Notes From A Small Island - Bill Bryson
75. Ulysses - James Joyce
76. The Bell Jar - Sylvia Plath (Klaaskuppel)
77. Swallows and Amazons - Arthur Ransome
78. Germinal - Emile Zola (Söekaevurid)
79. Vanity Fair - William Makepeace Thackeray (Edevuse laat)
80. Possession - AS Byatt
81. A Christmas Carol - Charles Dickens (Jõululaul)
82. Cloud Atlas - David Mitchell (Pilveatlas)
83. The Color Purple - Alice Walker
84. The Remains of the Day - Kazuo Ishiguro (Päeva riismed)
85. Madame Bovary - Gustave Flaubert
86. A Fine Balance - Rohinton Mistry
87. Charlotte’s Web - EB White (Charlotte koob võrku)*
88. The Five People You Meet In Heaven - Mitch Albom (Viis inimest, keda kohtad taevas)
89. Adventures of Sherlock Holmes - Sir Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmesi lood)
90. The Faraway Tree Collection - Enid Blyton
91. Heart of Darkness - Joseph Conrad (Pimeduse süda)
92. The Little Prince - Antoine De Saint-Exupery (Väike prints)
93. The Wasp Factory - Iain Banks (Herilasevabrik)*
94. Watership Down - Richard Adams*
95. A Confederacy of Dunces - John Kennedy Toole
96. A Town Like Alice - Nevil Shute
97. The Three Musketeers - Alexandre Dumas (Kolm musketäri)
98. Hamlet - William Shakespeare
99. Charlie and the Chocolate Factory - Roald Dahl (Charlie ja šokolaadivabrik)
100. Les Miserables - Victor Hugo (Hüljatud) (vist)
1. Vaata nimekirja - tee paksuks need, mille oled läbi lugenud.
2. Muuda kaldkirja need, mis on loetud osaliselt.
3. Tee roheliseks raamatud, mida armastad.
4. Tee punaseks need, mida Sa kunagi ei loe või soovid, et poleks kunagi lugenud.
5. Tee nende taha tärn, mida sa mingi hetk soovid lugeda.
Ma jätsin kaldkirja ära (va üks raamat) ja panin sulgudesse selgitavad märkused, sest see on täpsem. Need, mille taga on (vist), neid ma lugesin (või ei lugenud) nii ammu, et ma enam ei mäleta lihtsalt.
Ma jätsin punase ära, sest need, mille taga ei ole tärni, on need, mida ma kunagi ei loe. Ja need, mis mul juba loetud on ja mille kohta ma soovin, et poleks neid kunagi lugenud... no kui ma neid lugenud poleks, siis ma ei teaks, et need on nõmedad, nii et nende lugemisest oli mingit kasu, ehk ma oskan nüüd inimestele öelda, et Kuristik rukkis on minu arust mõttetu, mitte ei pea tegema nägu, et ma olen seda lugenud ja nõustun kõigega, mida nad ütlevad.
Tärne oleks võibolla rohkem, kui ma teaksin, mis raamatud osad neist on. Ma ei kavatsenudki kõiki tundmatuid wikida.
Ja tõepoolest, siit on hästi palju häid raamatuid puudu ja osad on üle. Ameeriklased, raisk. Kus on Hemingway, ma küsin? Ja Poe? Ja, noh, kõik teised head klassikud.
~26/100
1. Pride and Prejudice - Jane Austen (Uhkus ja eelarvamus)
2. The Lord of the Rings - JRR Tolkien (Sõrmuste isanda triloogia)
3. Jane Eyre - Charlotte Bronte
4. Harry Potter series - JK Rowling (Kokku 7 raamatut)
5. To Kill a Mockingbird - Harper Lee (Tappa laulurästast...)
6. The Bible*
7. Wuthering Heights - Emily Bronte (Vihurimäe)
8. Nineteen Eighty Four - George Orwell (1984)
9. His Dark Materials - Philip Pullman (Tema tumedad ained-Triloogia)
10. Great Expectations - Charles Dickens (Suured lootused)
11. Little Women - Louisa M Alcott (Väikesed naised)
12. Tess of the D’Urbervilles - Thomas Hardy (D'Ubervillide Tess)
13. Catch 22 - Joseph Heller
14. Complete Works of Shakespeare
15. Rebecca - Daphne Du Maurier
16. The Hobbit - JRR Tolkien
17. Birdsong - Sebastian Faulks (Linnulaul)
18. Catcher in the Rye - JD Salinger (Kuristik rukkis)
19. The Time Traveller’s Wife - Audrey Niffenegger (Ajaränduri naine)
20. Middlemarch - George Eliot
21. Gone With The Wind - Margaret Mitchell (Tuulest viidud)
22. The Great Gatsby - F Scott Fitzgerald (Suur Gatsby)
23. Bleak House - Charles Dickens
24. War and Peace - Leo Tolstoy (Sõda ja rahu)
25. The Hitch Hiker’s Guide to the Galaxy - Douglas Adams (Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas)
26. Brideshead Revisited - Evelyn Waugh (Tagasi Bridesheadi)
27. Crime and Punishment - Fyodor Dostoyevsky (Kuritöö ja karistus)
28. Grapes of Wrath - John Steinbeck (Vihakobarad)
29. Alice in Wonderland - Lewis Carroll (Alice imedemaal)(ei mäleta, kas sai läbi)
30. The Wind in the Willows - Kenneth Grahame (Tuul pajuokstes)
31. Anna Karenina - Leo Tolstoy
32. David Copperfield - Charles Dickens (ei mäleta, kas sai läbi)
33. Chronicles of Narnia - CS Lewis (Narnia kroonikad)*
34. Emma - Jane Austen
35. Persuasion - Jane Austen (Veenmine)
36. The Lion, The Witch and The Wardrobe - C.S. Lewis (Lõvi, Nõid ja riidekapp)*
37. The Kite Runner - Khaled Hosseini
38. Captain Corelli’s Mandolin - Louis De Bernieres (Kapten Corelli mandoliin)
39. Memoirs of a Geisha - Arthur Golden (Geiša memuaarid)
40. Winnie the Pooh - AA Milne (Karupoeg Puhh)
41. Animal Farm - George Orwell (Loomade farm)
42. The Da Vinci Code - Dan Brown (Da Vinci kood)
43. One Hundred Years of Solitude - Gabriel Garcia Marquez (Sada aastat üksildust) (pääsesin õnneks koolis napilt selle lugemisest)
44. A Prayer for Owen Meaney - John Irving
45. The Woman in White - Wilkie Collins (Naine valges)
46. Anne of Green Gables - LM Montgomery (Roheliste viilkatuste Anne)
47. Far From The Madding Crowd - Thomas Hardy
48. The Handmaid’s Tale - Margaret Atwood (Teenijanna lugu)
49. Lord of the Flies - William Golding (Kärbeste jumal)
50. Atonement - Ian McEwan (Lepitus)
51. Life of Pi - Yann Martel (Pii elu)
52. Dune - Frank Herbert (Düün)
53. Cold Comfort Farm - Stella Gibbons
54. Sense and Sensibility - Jane Austen
55. A Suitable Boy - Vikram Seth
56. The Shadow of the Wind - Carlos Ruiz Zafon
57. A Tale Of Two Cities - Charles Dickens (Jutustus kahest linnast)
58. Brave New World - Aldous Huxley (Hea uus ilm)
59. The Curious Incident of the Dog in the Night-time - Mark Haddon (Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal)
60. Love In The Time Of Cholera - Gabriel Garcia Marquez (Armastus koolera ajal)
61. Of Mice and Men - John Steinbeck (Hiirtest ja inimestest)
62. Lolita - Vladimir Nabokov
63. The Secret History - Donna Tartt (Salajane ajalugu)
64. The Lovely Bones - Alice Sebold (Minu armsad luud)
65. Count of Monte Cristo - Alexandre Dumas (Krahv Monte Cristo)
66. On The Road - Jack Kerouac (Teel)
67. Jude the Obscure - Thomas Hardy
68. Bridget Jones’ Diary - Helen Fielding (Bridget Jonesi päevik)
69. Midnight’s Children - Salman Rushdie
70. Moby Dick - Herman Melville
71. Oliver Twist - Charles Dickens (vist)
72. Dracula - Bram Stoker (vist)
73. The Secret Garden - Frances Hodgson Burnett (Salaaed)
74. Notes From A Small Island - Bill Bryson
75. Ulysses - James Joyce
76. The Bell Jar - Sylvia Plath (Klaaskuppel)
77. Swallows and Amazons - Arthur Ransome
78. Germinal - Emile Zola (Söekaevurid)
79. Vanity Fair - William Makepeace Thackeray (Edevuse laat)
80. Possession - AS Byatt
81. A Christmas Carol - Charles Dickens (Jõululaul)
82. Cloud Atlas - David Mitchell (Pilveatlas)
83. The Color Purple - Alice Walker
84. The Remains of the Day - Kazuo Ishiguro (Päeva riismed)
85. Madame Bovary - Gustave Flaubert
86. A Fine Balance - Rohinton Mistry
87. Charlotte’s Web - EB White (Charlotte koob võrku)*
88. The Five People You Meet In Heaven - Mitch Albom (Viis inimest, keda kohtad taevas)
89. Adventures of Sherlock Holmes - Sir Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmesi lood)
90. The Faraway Tree Collection - Enid Blyton
91. Heart of Darkness - Joseph Conrad (Pimeduse süda)
92. The Little Prince - Antoine De Saint-Exupery (Väike prints)
93. The Wasp Factory - Iain Banks (Herilasevabrik)*
94. Watership Down - Richard Adams*
95. A Confederacy of Dunces - John Kennedy Toole
96. A Town Like Alice - Nevil Shute
97. The Three Musketeers - Alexandre Dumas (Kolm musketäri)
98. Hamlet - William Shakespeare
99. Charlie and the Chocolate Factory - Roald Dahl (Charlie ja šokolaadivabrik)
100. Les Miserables - Victor Hugo (Hüljatud) (vist)
esmaspäev, 4. august 2008
Retooriliselt.
Vau, ma vaatasin oma esilehekülje postitusi ja ma ei kujuta ette, miks peaks keegi mu blogi üldse lugema.
Ma tulen...
Ma tulen läbi hämara hommiku.
Ma tulen läbi poriloikude ja tänavate, mille tühjust täidavad tundmatud autod.
Ma tulen võõrastega täidetud bussidest, kus keegi ei vaata üksteisele silma.
Ma tulen inimeste seast, kelle tühjadest pilkudest ei peegeldu naeratust.
Ma tulen teelt, kust pääsemiseks peab rääkima masinatega.
Ma tulen sillutamata teede ja igavikku lendavate inimeste juurest.
Ma tulen läbi poriloikude ja surnud masinate.
Ma tulen vaikivast viivust, mida täidab lõppematu lärm.
Ma tulen vihmast, mis pähe ei saja.
Ma tulen hommikust, mis ei lähe kunagi valgeks päevaks.
Ma tulen teelt, kuhu päike ei paista.
Ma tulen kohtadest, kuhu kunagi pole astunud.
Ma tulen maalt, mida ma kunagi ei näe.
Ma tulen läbi vihma ja äikese ja tormituuled palistavad mu teid.
Ma tulen ringiga, aga alati otse.
Ma tulen koju, aga ma ei tea, kuhu mu teeb mind toob.
Ma tulen võõrastelt tänavatelt, aga ma ei ole eksinud.
Ma tulen autoga, aga vihm sajab mu märjaks.
Ma tulen läbi halli hommiku ja päike särab mu silmis.
Ma tulen läbi poriloikude ja autod ei ole teel koju.
Ma tulen paljajalu, aga mu tallad ei riiva asfalti.
Ma tulin koju, aga ma ei tea, kas ma kunagi sinna jõuan.
Ma tulin Tartusse. Nagu alati.
Ma tulen läbi poriloikude ja tänavate, mille tühjust täidavad tundmatud autod.
Ma tulen võõrastega täidetud bussidest, kus keegi ei vaata üksteisele silma.
Ma tulen inimeste seast, kelle tühjadest pilkudest ei peegeldu naeratust.
Ma tulen teelt, kust pääsemiseks peab rääkima masinatega.
Ma tulen sillutamata teede ja igavikku lendavate inimeste juurest.
Ma tulen läbi poriloikude ja surnud masinate.
Ma tulen vaikivast viivust, mida täidab lõppematu lärm.
Ma tulen vihmast, mis pähe ei saja.
Ma tulen hommikust, mis ei lähe kunagi valgeks päevaks.
Ma tulen teelt, kuhu päike ei paista.
Ma tulen kohtadest, kuhu kunagi pole astunud.
Ma tulen maalt, mida ma kunagi ei näe.
Ma tulen läbi vihma ja äikese ja tormituuled palistavad mu teid.
Ma tulen ringiga, aga alati otse.
Ma tulen koju, aga ma ei tea, kuhu mu teeb mind toob.
Ma tulen võõrastelt tänavatelt, aga ma ei ole eksinud.
Ma tulen autoga, aga vihm sajab mu märjaks.
Ma tulen läbi halli hommiku ja päike särab mu silmis.
Ma tulen läbi poriloikude ja autod ei ole teel koju.
Ma tulen paljajalu, aga mu tallad ei riiva asfalti.
Ma tulin koju, aga ma ei tea, kas ma kunagi sinna jõuan.
Ma tulin Tartusse. Nagu alati.
laupäev, 2. august 2008
Ühel seikleval priiuse rüütlil...
Meele käis Tartus. Mu õde, kui keegi ei tea. Mängisime drägonit neljapäeval. Reedel nägime Veini ja vaatasime Vahuri juures filme. Tal õnnestus teine pakk popkorni üpris põhjalikult ära kõrvetada. Kõigepealt oli igatahes The Soviet Story, mis rääkis kui pahad on kommunistid. Tore film oli. Siis valisime tükk aega järgmist filmi ja vaatasime Tundmatut, mis osutus ootamatult heaks filmiks. Jah, Taliesin, ma mõtlesin LARPi tõsiselt;) Siis saime Brokebacki mäe ka ära näha. Täitsa hea film oli, kuigi kui see alla 18 aastaste piirang oli tõsi, siis on nad küll eriti ülitundlikud seal kusagil.
Täna tulime Meelega Kaberneeme tagasi. Nägin bussi peal ühte neist Indrekutest, kes Tartu peal kummitavad.
Um... ma tahtsin midagi tegelikult kirjutada siia. Peale selle, et Georgia on omadega suht persses... Olümpia tuleb, ma pean oma Tiibeti lipukesega midagi ette võtma, see julla, kus sees ta on, on katki, nii et seda ei saa hästi eriti igale poole külge panna.
Et siis jah.
Mängukohta pole ikka veel.
Täna tulime Meelega Kaberneeme tagasi. Nägin bussi peal ühte neist Indrekutest, kes Tartu peal kummitavad.
Um... ma tahtsin midagi tegelikult kirjutada siia. Peale selle, et Georgia on omadega suht persses... Olümpia tuleb, ma pean oma Tiibeti lipukesega midagi ette võtma, see julla, kus sees ta on, on katki, nii et seda ei saa hästi eriti igale poole külge panna.
Et siis jah.
Mängukohta pole ikka veel.
Tellimine:
Postitused (Atom)