pühapäev, 14. oktoober 2007

Nii jah

Nii.
Esmaspäeval tuli tahtmine aeg maha võtta, nii et tegingi seda.
Aga esmaslt Mialeega Tallinnasse Andrusega kokku saama. Sain teada, et Mialee ei jõua, nii et hängisin pisut kesklinnas ja otsisin siis õige kohviku üles. Tellisin elu kallima kohvi - 20 eeklooma. Mitte midagi odavamat ei olnud. Jube:P
Aga Andrus oli seal, tutvustasin ennast ja seda, milleks me temaga suhelda soovisime ning siis me rääkisime miski tund+veerand larbist ja raamatutest ja siis ma läksin hääletama, et mitte pimeda peale jääda. Täitsa tore oli.
Hääletasin, jõudsin napilt valges kohale. Kõndimise ajal läks pimedaks.
Siis jõin kohvi ja puhkasin. Läksin ilgelt vara magama ning passisin tükk aega pimeduses ärkvel, ent see polnud probleem, sest andis mulle aega mõelda ja värki. Millegi produktiivseni ma ei jõudnud, ent see polegi mul kunagi eesmärk. Pealegi, mis üldse on produktiivne? Hell if I knew.

Järgmisel päeval käisin pärastlõunal metsas jalutamas. Väga-väga tore oli. Värske õhk, puud, sammal, lombid... Metsalõhn. Ootamatud lilled ja murdunud puud. Pohlad. Seened. Vaikus.
Mets...

Jah, omlett ja kõik need muud asjad. Tore.

Mialee oli viimati haige, peaks millalgi uurima, kuidas tal läheb.

Reedel polnud midagi teha, kõik olid kuhugi ära läinud Tartust. Nii et ma helistasin Andeorale ja me läksime välja sööma. Saime Kaarsillal kokku ning ootasime kumbki eri otsas, kuni me üksteist üles leidsime.

Siis ajasime juttu ja sõime kallist toitu (seentega pasta? Seal ei ole menüüs liha kirjas, järelikult on see lihavaba. Oot... kas see kaste on hakklihaga või? D'oh x_x. Vabandust, kas ma võiksin midagi muud selle asemel saada. Vabandust. Sama toit ilma selle kastmeta? Vabalt.). Seened olid VÄGA head. Parimad seened, mida ma oma mäletamist mööda söönud olen. Kui toit otsas ja me paar tundi juttu olime ajanud ja magustoitu tahtsime, avastasime, et koogid on letist kadunud. Nii et kartes, et nad sulgevad peagi, kolisime Kuuma Tassi ja istusime (endises) mittesuitsetajate nurgas ja jõime ilusat ja head teed ning sõime kallist kirsikooki (selle õhtu arvelt tuleb kuu lõpuni pisut vähem süüa;)). Poole ühe paiku leidsime, et oleme piisavalt väsinud ja Andeora pidi väitlema minema, nii et läksime kumbki oma ühikasse. Väga tore õhtu oli, pole ammu saanud inimestega Rääkida:)

Nüüd olen kodus.
Sõime oliive.

Kommentaare ei ole: