Ta lubas päriselt foorumi logoga midagi ette võtta.
Pean oma läpaka kuidagi Tallinnast kätte saama.
Väljas jaheneb.
Varsti pole isegi sügist enam.
NaNoWriMo läheneb.
Läti larbil sain Läti boffermõõgaga vastu pead. Muhk on.
Lätist kirjutan hiljem pikemalt.
Nägin Uru poole minnes Kõusti, Antonit ja ta naist ja Kaubamajas oli Berilac, mis tuletab mulle meelde, et ma pean talle 29.- üle kandma, kuna Hansapangal oli mingi jama.
Abakhanis on kuu lõpuni soodushinnad, peaks vaatama, ega soodsalt keebimaterjali ei saa...
Mis veel?
Lätis oli täitsa tore. Matile tuleb bensiiniraha kah natuke anda ja Leilale 10.- tänase söögi eest.
Mul on tunne, et ma vaesun.
See on nii imelik, et meil telekas on ühikas. Ma pole seda siiani vaadanud ja pole erilist tahtmist kah. Ärapanija on netis ka olemas, nii et seda saab vaadata siis, kui tahtmist ning aega on.
Ma tahtsin midagi siia kirjutada tegelikult.
Viimasel ajal ei oska enam mitte midagi öelda.
Kõik, mis on alles, on mu enese sees ja ei oska sealt enam välja tulla ja end sõnadesse panna.
Aga jah.
-----------------------------
Kui sõnajalad on härmas ja alasti puud ei sahise tuules...
Täiskuud ei erista pilvede tagant.
Üksik ulg kostab kuuskede vahelt, sa tead, et minna ei tuleks...
Ja naased taas, nukrus silmis ja veremaik huultel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar