Olin natuke aega Tartus.
Kolmapäeval vist leidsin, et ma pean koju minema. St ma teadsin seda juba enne, reedel oli vanema õe lõpetamine. Aga see kojuminek oli mul plaanis tegelt neljapäeval. Aga ma taipasin äkitselt, et ma võin seda teha ka samal päeval. Nii et ma pakkisin asjad ja läksin lihtsalt bussi peale.
Sain Toivoga koju, sest ta pidi Leila ja Meele Leila kleidiproovist nagunii koju viima.
Ei, ma sain vanaema juurde temaga ja sealt vanematega koju, vot.
Tegelt ma peaks õppima praegu, aga ma teen kähku...
Järgmise päeva vedelesin kodus niisama. Tore oli. Ei niitnud muru, see on alati tore.
Siis oli õe lõpetamise päev. Läksin hommikul linna, et shopata. Eelmisel õhtul, khm, pigem öösel, aga vahet pole, rääkisin natuke Riioniga ja sain linnas temaga kokku.
Meil oli väga lõbus=B. Ja imelik muidugi ka. Aga need kaks asja käivad koos.
(Märksõnadeks siis munitsipaalpolitsei ja minu trumm.)
Ma pole veel öelnud, et mul on trumm ju=|
Mul on trumm.
Midagi sellist.
Päris minu oma :)
Maksis 700.-
Ma sain palga kätte nimelt.
Ostan HRLi pileti ka varsti ära.
Anyways.
Ee... Siis oli õe lõpetamine, mis oli väga lühike, mis on väga tore.
Olime mõnda aega kodus peale seda, ma jäin peaaegu magama teleka ette.
Läksime vanaema juurde, onunaine oli EBSi lõpetanud sama päev.
Igav oli.
Tulime koju õhtul.
Täna tulin linna, et Tartusse minna. (See läks riimi, lahe.)
Päev algas sellega, et ma ärkasin kell 9:07 üles (äratus oli pandud 9:45, sest veerand kümme on ju 10:15 nagu me kõik teame) ning otsustasin üles tõusta ning mitte äratust ootama jääda. Panen riidesse ning ema küsib, kas ma ära ei lähegi. Sain viie minutiga riidesse, jalatsid jalga (Mul. Ei. Ole. Kingi. See tähendab, et jalgadel on naaatukene palav.), asjad kaas ning minema. Kuklike, mille kaasa haarasin jäi esikusse kapi peale. Mõmmi-kaelaehte kinnitus oli magamisel natuke katki läinud. Ma ei viitsinud seda ööseks ära võtta...
Jõudsime linna, kolisin kõik oma asjad autost välja ning astusin palavasse päeva ning hakkasin bussipeatusse kõndima (Mul polnud piletit, trammid ei sõida ning suvel on bussides PALAV.).
Okei.
Seljas siis nahkmantel (piin kui tuult ei ole;)) ja seljakott, trumm käe otsas, pleieris Radio Mania, mida Tallinna kandis vahelduse mõttes kuulata saab. Ülemiste trammi lõpp-peatuse juurest kõndida prismasse, üritades enamuse aega varjus kõndida.
Prismast väike juustupikuke ning allahinnatud Aura. Kassas kahe inimese taha lühemat sorti järjekorda ning avastada. Et. Rahakotti. Ei ole.
Paanika, paanika, paanika.
Ma arvasin juba siis, et tõenäoliselt kukkus see mu vöökotist välja kui ma sealt pleieri välja võtsin. Ülemistel kohe.
Paanikat veel natuke.
Jätsin oma juustupikukese ja joogi kinnise kassa peale ning vaatasin igaks juhuks veel vetsu ka ning helistasin panka, et kaart kinni panna ning sealt sain teada, et ma võin ID kaardiga ka midagi teha ja helistasin ja tegin seda, misiganes see ka oli. (Jep.)
Siis kõndisin tagasi Ülemistele, otsides silmadega rahakotti, mida loomulikult polnud.
Kui ma linna poole kõndisin, siis oli tuju hea, nägu oli naerul ja üldse hea olla, tagasiminek oli väga vastupidine.
Isa töö juures kurtsin oma kurba saatust, sain 500.- et ma ellu jääks ning läksin siis bussijaama poole tagasi.
Mingi hetk viskas kõik väga üle.
Et ma haige olin, et mul on nii palju jama koolitöödega, et päev on palav, et ma olen kogu see aeg kõndinud suure seljakoti ja trummiga pika tee ning et mul on rahakott kadunud. See viimane oli see põhiline probleem loomulikult.
Istusin kõnniteele maha ja hakkasin nutma. Leidsin, et kui ma midagi ette ei võta, võin ma sinna veel kauaks jääda.
Helistasin Otile.
Helistasin Otile.
Riion tuli bussijaama ning ma läksin tema poole jõime kohvi, käisime korraks poes, ostsime Baccardit ja jäätist ning ma õpin praegu nagu näha. Riion tegi tuju heaks vähemalt, ma ei muretse praegu eriti millegi pärast.
Vist jään ööseks, siis saame õhtu otsa tšillida=B.
Ma pole vist oma joonistusi näidanud, mis ma teinud olen vahepeal...
Mu deviandi kontol on üks uus pilt muidu.
Teisi pole mõtet vast näidatagi.
Vot nii.
Aga nüüd pean ma õppima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar