Omadega läbi.
Aga homme on HRL.
Elan veel.

Eile töö juures tuli üks tädi minu juurde ja hakkas patrama mingist toredast ajakirjast. Ma ei saanud aru, mida ta ajab seni, kuni ta rääkis midagi surmast pääsemisest ja muud sellist toredat juttu.
Ma ütlesin rõõmsalt ja viisakalt naeratades, et mulle pole vaja selliseid asju.

Siis läks tädi lihtsalt minema.

Millest oli ääretult kahju.

Kuna järgmise asjana oleksin ma talle öelnud, et ma olen satanist. Ning mul oli suur tahtmine talle dramaatiliselt teatada, et Antikristus on sündinud, muhahahaa! Aga ei, ta andis nii kergelt alla:(

Tulin töölt just.

Tuba on meeletult segamini.

Mul on ühel larbil hästi lahe roll=B.
Kuigi ma ei kujuta ette kuidas ma ainuüksi ta nime meelde jätan=|
Hästi kiire on.
Teinekord täpsemalt kõigest, täidan takkajärgi paar lünka ka.

Taustaks Radio Mania.

Elus veel

Ärkasin hommikul vara. Pean varsti tööle minema.
Raiskasin bussipileti peale raha.
Pole kindel, kas ma olen päris kaine.
Ilmselt mitte.
Eile sai trummi taguda, suurt djembet, mis ei kõlanud küll niiii hästi kui oleks võinud, aga oli ikkagi meeletult lahe. Trummid on ägedad.
Multikaid vaatasime ka. Juua oli ka muidugi. Mul oli vahukomme, neid sai kaminas grillida pisut.
Ma räägin teinekord, kui aega on, lähemalt ning täidan siis ka mõned lüngad, mis jäänud on.

Kuulates Radio Maniat=P

Tulin mõne aja eest töölt.
Otsin kedagi, kellega jooma minna ;)
Ma tahtsin midagi konkreetset siia kirjutada.
Aga ma ei mäleta, mida.
Nojah siis.

Dokumentideta võõras linnas

Kuivõrd võõras, aga jah...
Muuseas, ma rikun seadust :).

Isikut tõendavate dokumentide seadusest:
§ 5. Eesti kodaniku dokumendikohustus
(1) Eestis püsivalt viibival (elaval) Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus.

Nii ütleb www.pass.ee :)

Aga kuidas passi või ID kaarti saada?
Lihtne -

Kui taotlete ID-kaarti ja passi koos, saate seda teha ühe ankeediga ja piisab ühest värvifotost 40 x50 mm. Riigilõivu tõendavaks dokumendiks võib olla ka panga makseautomaadi või internetipanga maksekorralduse väljatrükk. Info riigilõivu suuruse ja selle tasumise võimaluste kohta leiate siit.

Ehk siis lihtsustatult öeldes:

Et saada isikut tõendavat dokumenti, tuleb teha ülekanne.
Et saada ülekannet teha, peab minema panka.
Et pangas midagi teha, peab olema isikut tõendav dokument.

Armas, kas pole=P.

Ma ei taha enam kunagi oma rahakotti ära kaotada:'(

Tarbatus

Riion magab praegu minu voodi peal, mina olen arvutis ja ootan, et ta üles ärkaks, et veel väljas minna korraks.

Eile Riioni juures oli tore. Mul söödeti kõht täis ning ma kuulasin palju toredat muusikat.
Mingi hetk tuli Ott selle peale, et me võiks samal õhtul Tartusse tulla.
Ajasime mõnda aega juttu, sõime jäätise ära ning läksime.
Ostsin kassast õpilaspileti ning tegin Taisto bussijuhile haledat nägu ning sain ilma õpilaspiletita bussile.
Õhku eriti ei olnud, soe ja lämbe oli, aga mitte tapvalt.
Rääkisime kogu tee. Kõigest.
Pool bussi teab nüüd meie eludest rohkem kui paljud sõbrad ;)
Tartus tervitas meid hämarus ja kuiv lämbe õhk.
Tulime minu poole, käisime linna peal, tegime perversseid nalju, naersime hulga ja oli üldiselt täiesti tore olla.
Millalgi tulime ühikasse tagasi ning mingi poole kolme paiku läksime vist juba magama=P.

Täna hommikul läksin kümneks eksamile, aga õppejõud oli unustanud, et ma pidin seda järgi tegema, nii et tal polnud õiget eksamitööd kaasas. Nii et ma teen selle homme hommikul enne tööd. Njha. Ma ei kujuta ette kuidas mul läheb=/.

Igatahes... Tulin siis ühikasse tagasi. (Õues oli juba siis hullult soe.)
Sõime Riioniga hommikut. Olime niisama, käisime väljas palavuse käes, kaubamajas Apollos ja tegime veel mõnda...
Mingi hetk tuli meile vastu üks keskealine naine, kes küsis, et me olime eile Tallinnas. Ju. Ning täna oleme Tartus. No igatahes kurtis ta oma kurba elu. Keskealine emo, nagu ma ütlesin. Keskeakriis on kole asi. Ta luges mingeid oma luuletusi. Rääkis igast värki. Enamiku ajast vaatasin ma lihtsalt talle mõistva ja rõõmsa ja huvitunud näoga otsa, ilma et ma oleks kuulanud, mis ta räägib ning üritasin välja mõelda, kuidas temast viisakalt lahti saada. Õnneks läks ta varsti ära:).

Käisime pärast veel Inwe ja Taliesiniga hiinakas söömas. Pärast läks Taliesin Pirole, meie Inwe ja Riioniga käisime kaubamajas jäätist ostmas. Siis kiikusime mõnda aega jõe ääres ning saatsime Inwe koju ja tulime ühikasse tagasi ning ma olin mõnda aega arvutis ning Riion luges ja jäi magama.

Vat sedapsi. (See on nii lahe sõna. Sedapsi. Jep. Ee... jah.)

Kuulates Metsatöllu TMHMH

Ma olen osav

Aga hakkame algusest peale.
Olin natuke aega Tartus.
Kolmapäeval vist leidsin, et ma pean koju minema. St ma teadsin seda juba enne, reedel oli vanema õe lõpetamine. Aga see kojuminek oli mul plaanis tegelt neljapäeval. Aga ma taipasin äkitselt, et ma võin seda teha ka samal päeval. Nii et ma pakkisin asjad ja läksin lihtsalt bussi peale.
Sain Toivoga koju, sest ta pidi Leila ja Meele Leila kleidiproovist nagunii koju viima.
Ei, ma sain vanaema juurde temaga ja sealt vanematega koju, vot.

Tegelt ma peaks õppima praegu, aga ma teen kähku...

Järgmise päeva vedelesin kodus niisama. Tore oli. Ei niitnud muru, see on alati tore.
Siis oli õe lõpetamise päev. Läksin hommikul linna, et shopata. Eelmisel õhtul, khm, pigem öösel, aga vahet pole, rääkisin natuke Riioniga ja sain linnas temaga kokku.

Meil oli väga lõbus=B. Ja imelik muidugi ka. Aga need kaks asja käivad koos.
(Märksõnadeks siis munitsipaalpolitsei ja minu trumm.)

Ma pole veel öelnud, et mul on trumm ju=|

Mul on trumm.
Midagi sellist.

Päris minu oma :)
Maksis 700.-
Ma sain palga kätte nimelt.
Ostan HRLi pileti ka varsti ära.

Anyways.

Ee... Siis oli õe lõpetamine, mis oli väga lühike, mis on väga tore.
Olime mõnda aega kodus peale seda, ma jäin peaaegu magama teleka ette.
Läksime vanaema juurde, onunaine oli EBSi lõpetanud sama päev.
Igav oli.
Tulime koju õhtul.
Täna tulin linna, et Tartusse minna. (See läks riimi, lahe.)

Päev algas sellega, et ma ärkasin kell 9:07 üles (äratus oli pandud 9:45, sest veerand kümme on ju 10:15 nagu me kõik teame) ning otsustasin üles tõusta ning mitte äratust ootama jääda. Panen riidesse ning ema küsib, kas ma ära ei lähegi. Sain viie minutiga riidesse, jalatsid jalga (Mul. Ei. Ole. Kingi. See tähendab, et jalgadel on naaatukene palav.), asjad kaas ning minema. Kuklike, mille kaasa haarasin jäi esikusse kapi peale. Mõmmi-kaelaehte kinnitus oli magamisel natuke katki läinud. Ma ei viitsinud seda ööseks ära võtta...

Jõudsime linna, kolisin kõik oma asjad autost välja ning astusin palavasse päeva ning hakkasin bussipeatusse kõndima (Mul polnud piletit, trammid ei sõida ning suvel on bussides PALAV.).
Okei.

Seljas siis nahkmantel (piin kui tuult ei ole;)) ja seljakott, trumm käe otsas, pleieris Radio Mania, mida Tallinna kandis vahelduse mõttes kuulata saab. Ülemiste trammi lõpp-peatuse juurest kõndida prismasse, üritades enamuse aega varjus kõndida.

Prismast väike juustupikuke ning allahinnatud Aura. Kassas kahe inimese taha lühemat sorti järjekorda ning avastada. Et. Rahakotti. Ei ole.

Paanika, paanika, paanika.

Ma arvasin juba siis, et tõenäoliselt kukkus see mu vöökotist välja kui ma sealt pleieri välja võtsin. Ülemistel kohe.

Paanikat veel natuke.

Jätsin oma juustupikukese ja joogi kinnise kassa peale ning vaatasin igaks juhuks veel vetsu ka ning helistasin panka, et kaart kinni panna ning sealt sain teada, et ma võin ID kaardiga ka midagi teha ja helistasin ja tegin seda, misiganes see ka oli. (Jep.)

Siis kõndisin tagasi Ülemistele, otsides silmadega rahakotti, mida loomulikult polnud.

Kui ma linna poole kõndisin, siis oli tuju hea, nägu oli naerul ja üldse hea olla, tagasiminek oli väga vastupidine.

Isa töö juures kurtsin oma kurba saatust, sain 500.- et ma ellu jääks ning läksin siis bussijaama poole tagasi.

Mingi hetk viskas kõik väga üle.

Et ma haige olin, et mul on nii palju jama koolitöödega, et päev on palav, et ma olen kogu see aeg kõndinud suure seljakoti ja trummiga pika tee ning et mul on rahakott kadunud. See viimane oli see põhiline probleem loomulikult.

Istusin kõnniteele maha ja hakkasin nutma. Leidsin, et kui ma midagi ette ei võta, võin ma sinna veel kauaks jääda.
Helistasin Otile.
Helistasin Otile.

Riion tuli bussijaama ning ma läksin tema poole jõime kohvi, käisime korraks poes, ostsime Baccardit ja jäätist ning ma õpin praegu nagu näha. Riion tegi tuju heaks vähemalt, ma ei muretse praegu eriti millegi pärast.

Vist jään ööseks, siis saame õhtu otsa tšillida=B.

Rahakotist on kahju. Mul olid seal veel ID-kaart, raamatukogupiletid, pangakaart, üliõpilaspilet (ilma soodustuseta on bussipilet mingi 100.- ju!!!), umbes 300.-, mitmesaja krooni eest kasutatud bussipiletid, mille eest ma tahtsin vallalt kompensatsiooni küsida ning kindlasti midagi veel. Ja rahakott ise oli hea, õhuke, mahtus vöökotti ära, mitte nagu punane=/. Ma tahan tagasi kõike!!!

Ma pole vist oma joonistusi näidanud, mis ma teinud olen vahepeal...
Mu deviandi kontol on üks uus pilt muidu.
Teisi pole mõtet vast näidatagi.
Vot nii.
Aga nüüd pean ma õppima.

Tartus tagasi

Pühapäevast saadik juba kodus.
Siis oli larp.
See oli tore.
Eile tšillisin niisama koos Goblini ja teistega. Ostsin endale trummi:):):):)
Mul on nüüd trumm:)
Yay:)
Trumm on lahe:)

Täna... Midagi ei teinud. Käisime Inwega korra linna peal. Istusin arvutis.
Lähen kohe magama.
Lihtsalt kirjutan, et liiga pikka vahet sisse ei tuleks, sest mul pole kavas niipea korralikult täiendada.
Aega pole tegelikult.
Õppima pean.
Ja igast muud värki.
Vat.

Ikka kodukandis

Kodus polegi praegu nii hull.
Enamiku aega veedan arvuti taga, nii ei pea ülejäänud pereliikmetega liigselt kokku puutuma.
Leilal on muidu Avo külas ikka, nii et ta on vähemalt heas tujus ja tal on temaga piisavalt tegemist, et mitte üritada närvidele käia või midagi.
Nii et ta on üldiselt jah päris normaalne olnud. Ja temast saab rollimängija ka, kui ma seda veel ei maininud=B
Meele on tööl olnud ja ülejäänud aja vaatab telekat nagu ka ema, nii et nende poolt olen ka säästetud.
Isa on kusagil kaugel nagu ikka.

Olen saanud joonistada, mis on tore:).
Terveks olen ka enam-vähem saanud.
Vahepeal on tilluke palavik, aga ma ei tunne end eriti haigena, see on põhiline.
Aga pean veel nädal aega tablette sööma.

Hmm... Hea rahulik olnud olla. Olen saanud välja puhata. Küll mitte magada päris nii kaua kui tahan, sest olen praegu ülepäeviti arsti juures käinud erinevatel põhjustel. Aga see hommik peaks saama seda viga parandada:).

Ning reedel siis jälle arsti juurde.

Mis on kergelt probleemne.
Mina elan Kaberneemes.
Arst on Kuusalus.
Umbes 15 km siit.
Vanemad ja Meele käivad linnas tööl. Hommikul vara saab nendega Kuusallu.
Aga tagasi... Hästi ei saa.
Esimene kord sõitsin rattaga kerges palavikus selle maha ja otsustasin, et ma ei taha seda enam teha.
Seekord läksin tädi Pille juurde.
Mis reedel saab, ei tea.

Üldiselt pole probleem mitte selles, kuidas koju saada. No selles ka, aga mitte niiväga.

Kodus koheldakse mind üldiselt lapsena.
Jep, see käib närvidele. Ma olen pidanud ise endaga hakkama saama juba päris pikka aega. Ma elan üksi, ma vastutan enda eest ise, kõike särki-värki. Okei, jah ma saan kodunt raha söögi jaoks ja üür ja mobiiliarve makstakse ka kinni. Aga see käib ainult mingil määral vabaduse pihta, mitte selle kohta kuivõrd täiskasvanud ma olen või ei ole. Tööle läksin ma ka selleks, et ma ei peaks enda jaoks raha lunima kogu aeg kodust. Mul pole raha, et endale riideid osta. Ega loomulikult ka midagi muud. Okei, ma ei põe sellepärast, vahet pole, me pole väga rikkad.

Enivei. Tavaliselt kästakse mul teha asju, mida ma NAGUNII teeksin. Ning seda kõike vähemalt kaks korda, ega ma ju muidu aru ei saaks, eksole. (Jah, see oli sarkasm. Kohe väga kindlalt oli see sarkasm. Ääretult konkreetne ja selge sarkasm.)(See siin ei olnud.)

No ja nii edasi, ei hakka sellest rääkima jälle.

Aga siis on mingid momendid, mil mult oodatakse, et ma ajaksin kõik oma asjad ise.
See ajab väga segadusse kui aus olla. Ma olen harjunud, et kõik sellised asjad aetakse minu eest ära ja siis aeg-ajalt vaadatakse mulle otsa sellise pilguga, et mida ma neilt tahan, miks ma ise sellega ei tegele... No mis kuradima päralt ma peaksin midagi ise tegema, kui on võimalik ka muudmoodi hakkama saada? No selline tunne on. Ma ei oska midagi peale hakata ka nii. Hmh. Nad peaksid otsustama, kumba siis teha, kas kohelda mind pidevalt nagu last, mis tähendaks, et ma käin kodus harva ning ainult pesu pesemas ning kui nad näevad mind nii harva, jõuab neile millalgi kohale, et ma olen iseseisev. (Jep, pesu kodus pesemine on iseseisvus;). Einoh, see on üldiselt hea põhjus kodus käimiseks. Tõsiselt. Muidu ma ei satuks siia peaaegu üldse. Ainult mõnel sünnipäeval võibolla. Praegugi on teinekord tahtmine mitte koju tulla. Aga siis on vaja hädasti riideid pesta. Olgugi, et sõit on nii kallis...). Võibolla nad hakkavadki sellega praegu leppima ja ei oska kuidagi suhtuda minusse enam? Ma ei tea, ma olen tegelt pisut väsinud ka ja ei mõtle väga selgelt, panen lihtsalt kõik kirja, mis pähe tuleb.

Nii. Mis veel?

Ahjaa, kodus on sellised toredad momendid, mil ma olen tulnud arsti juurest, mulle on kirjutatud välja antibiootikume ja ma olen vändanud peale seda 15 km rattaga koju ning olen kodus teki all ning joon raviteed ning olen kraadinud endal palaviku ja ema tuleb töölt ja esimese asjana saan ma sõimata selle eest, et mul vedeleb köögis laua peal üks taldrik.

Kurat, vihale ajab. Mitte, et mind oleks vaja nüüd hoolega poputada või midagi, aga ma ei tea... Mul oli nagu meeletult jõle olla vahepeal tegelikult. Aga ei, see ei huvita kedagi. Ega ma seda eriti ei kuulutanud ka kõigile. Öösel on vastik magama jääda, millegipärast just siis kui magama heita hakkab tavaliselt valus. Oh well, pole hullu, ma paranen juba nagunii. (Ahjaa, *ptüi-ptüi-ptüi*.)

Mu vanem õde käskis mul KÕRVAKLAPID vaiksemaks keerata.

Normaalne=B

Aga ta on muidu imelik ka.

EFFi kokkukaga on hulk tegemist, aga ainult selle pärast, et mu nett on nii aeglane, muidu saaks kõik rutem korda aetud.

Ei oskagi midagi öelda rohkem.

Pühapäevaks kaon igatahes Tartu, siis on larp ja mul on nii lahedad riided=B.

Midagi oli minu arust veel. Aga ma ei mäleta mis.

Mis kooliasjadest saab, ei tea veel... Haige olemisel on ka omad miinused. Mul pole kodus mingeid materjale saada ega midagi...

Ohwell.

Kalli tahan ka, kodus pole kedagi kallistada=(


Kuulates Metsatöllu TMHMH 10218
Ja enne seda TMHMH. Enne seda oli Hiiekoda. Ma olen täiesti teadlik sellest, et mul on sõltuvus, aga mul pole selle vastu praegu midagi kui aus olla=B.
Kui palka saan, saan HRLi pileti ära osta:D

Elu on keeruline

Jajah.
Praegu olen kodus.
Kaberneemes, ma mõtlen.
Pisut haiglane.
Umbes kolmapäeval panin perearstile aja kinni tervisetõendi jaoks.
Vist järgmisel päeval jäin haigeks.
Neljapäeval läksin koju.
Hängisin enne päev otsa Riioniga Tallinnas:).
Käisime kumus ja tema pool. Nägin paari ta kahtlast tuttavad ka:P
Riioni ema nägin ka ära:).

Mul on digilaud, see on lahe:).
Oi, kas ma juba mainisin seda=B.
Aga ma ei tunne seda veel piisavalt, et midagi väga toredat sellega valmis teha.
Ahjaa, paar pilti on ikkagi, mis tuleks gmailile saata, et need üles saaks panna.
Või ainult üks? Ühte ma tean kindlalt. Ok, tagasi eelmise teema juurde.

Isal oli puhkus, viis mind arsti juurde, analüüse polnud mul muidugi kaasas, nii et suurt abi ma ei saanud, arst soovitas mingit taimeteed osta, et ehk on abi ning kuna mul on esmaspäeval psühho eksam ja ma arvasin, et mul on plaanis Tartusse minna, leidis ta, et ma võin mõne Tartu arsti juurde pöörduda ja öelda, et nad mu perearstiks hakkaks.

Aga vahepealse aja jooksul olen ma jõudnud otsusele, et kindlaim ja lihtsaim viis on ikkagi Kuusalusse tagasi minna ja perearsti juurde minna.

Homme hommikul lähen.

Väga hull ei ole olla, aga aeg-ajalt piisvalt, et mitte soovida liialt viivitada.

Nii et eksamiga... Vaatab. No järeleksam on alati olemas...
Aga ma ei suuda haigena õppida ka.

Veab, siis saan terveks varsti. Aga ma poleks selles nii kindel...

Aga ma peaksin teisipäevaks küll Tartus olema, piltide ülevaatus on joonistamises=/
See on eksami asemel, nii et ma ei tea...

Oh well, eks homme näeb.
Hommikul vara isaga Kuusallu, sealt rattaga tagasi...
Üritan ema musta jopet endale rääkida.

Sest see on must, sellepärast;).
Teine variant oleks oranzh. Aga tegelt on see õhuke ka vist pisut.

Laupäeval oli sugulaste sünnipäev. Süüa sai. Viivika on ema peale kuri. Aga tal ongi selline raske iseloom. Ema ei teagi päris täpselt, milles asi on. Aga küll see üle läheb:). Nagu ma ütlesin, tal on lihtsalt selline iseloom.

Mis veel... Täna sai pannkooke. Joonistasin õele ilusa pildi. Leilale nimelt. Tal on homme sünnipäev:).

Ning temast tuleb rollimängija=B. Ma lubasin temast ühe kasvatada kui ta Tartu tuleb ning tal polnud selle vastu midagi:)
Ning Elesgali larbiks on mul hullult lahedad riided=D.
:)

Nii et õppimisega on keeruline asi.
Muidu on elu tore ja hea. Kerge on olla, kui eksamitele ei pea mõtlema...
Kui terve olen, on aega muretseda.

Õde tahab millalgi varsti netti. Meele. Ta kirjutab lõputööd mingit.
Leila on Noarootsis praegu, keegi ei tea, millal ta koju tuleb ja kas ta sünnipäeval on kodus.
Tal on homme viimane eksam...

Atso on ikka meeletult hea trummar:)

Mängisin klaverit mingi aeg hommikupoole. Ok, klimberdasin. Mania mängis taustaks.
Juba mitu päeva olen Töllu Sutekskäijat oodanud, sellepärast mängitasin seda igal võimalusel;).

Igatahes, kuulen, et mingi lugu tuleb. Kuulan sekundi ja leian, et ei, see pole Töll. Klimberdan edasi, trumm jääb kõrva ning jään kuulama ning olen üpris kindel, et see on Atso.

Istusin raadio lähedale ja kaifisin siis lugu:).
Sutekskäija on päris huvitav, neil on küll paremaid lugusid, aga mulle meeldivad kõik, sõltuvus, eksole.
Huvitav, kas see läheb millalgi üle ka?=P Sõltuvus, ma mõtlen, eksole.
Praegu küll ei paista sellest jälgegi;P

Hmm, ma lõpetan ka praeguseks.

Taustaks Metsatöllu Hiiekoda