Hmnjaa

Asi, mis mind pani mõtlema, on paar lõiku Curuniri blogist, aga ma ei tahtnud neid kontekstist eemaldada, sest see võib teoreetiliselt sel juhul pisut teisiti kõlada (vt allpool).

mai 2007

Igal inimeste grupil peab olema liider, keegi, kes hoiab neid koos, keegi keda, enamus aega, kõik usaldavad. Muidu vajub seltskond laiali.
Ja alati peab olema üks, kes tunneb reetmise kunsti. Keda on reedetud ja kes seetõttu reedab teisi. Liider on tähtis aga just reetja hoiab liidrit ja seega ka teisi paigas. Pange tähele, ma ei leia, et reetmine oleks alati halb. Reetmine on motiveeriv tegur, reetmine on jõud, mis suunab kõik teised vajalikule eesmärgile (kas nad soovivad seda, või sellest aru saavad, on ise asi). See eesmärk võib olla viha Reetja vastu.
/.../
Tuleme tagasi reetja juurde. Ta ei saa lihtsalt valetada ja avalikult reeta teisi. Sest nii jääks ta võim lühikeseks. Kõike tuleb plaanida, kõike peab mõistma. Ta peab tungima sügavale teiste südamesse, et ta löök oleks lõpuks peaaegu hävitav. Ja lõpus peab ta reetma enda ja heitma endalt kõik, mis tal on.
Viimane reetmine.
Kes suudaks reeta ennast enda ees. Teadmine, mis see endaga kaasa toob, ei tee seda lihtsamaks. Vastupidi.

Esiteks leiab ta, et inimeste grupil on vaja liidrit. Mis oleks see grupp, millest ta räägib? Ma ARVAN, et ta peab silmas seda, mis inimestele, kes tunnistavad sõpru, oleks sõpradering. Ma pole kunagi arvanud/näinud/kogenud, et sõprade seas oleks vaja liidrit. Sõbrad on selleks, et koos naerda, lõbutseda, igavleda, nutta, üksteist toetada ja, noh, sõbrutseda, milleks iganes seda viimast täpsemalt pidada - igaüks võib seda erinevalt defineerida.

Alati võib sõprade seas olla keegi, kes on autoriteetsem, tugevam, karismaatilisem kui teised, aga sõbrad kipuvad ikkagi olema võrdsed. Kui on keegi, kellele vaadatakse üles, siis ta ei ole enam päris see. Mina ei tea, et ma oleks kunagi ühelegi oma sõbrale alt üles vaadanud. Võib juhtuda, et keegi on milleski parem/osavam/andekam kui mina ja ma võin teda seetõttu kadestada ja/või austada vms, aga see ei tee teda minust ülemaks, ta on lihtsalt sõber, kes on milleski parem kui mina.

Kui see grupp inimesi ei püsi koos ilma liidrita, siis on paar võimalust - nad võivad kokku saada seltskonnas, kus seda "liidrit" ei ole või pole neil lihtsalt suurt tahtmist ega vajadust kokku saada, mis puhul on tobe kellegi ego rahuldamiseks neid ühte kohta kuhjata=P

"Ja alati peab olema keegi, kes tunneb reetmise kunsti."
Ma ei oska seda tegelikult kommenteerida, kuigi just see on asi, mis mind mõtlema pani.
See tundub tõsiselt rumal. Nagu... milleks? Et oleks huvitavam ja lõbusam? Elu ei ole ju tegelikult larp. Siin on niigi palju tüütut jama ilma selleta, eksole. Chaotic alignment ei tööta tegelikult päriselus, isegi goodina mitte, teistest rääkimata...
Tõsiselt, see arutlus ei ole kusagilt otsast loogiline. Ma ei saa aru, kas Curunir räägib sellest, milline oleks tema ideaalmaailm või kuidas ta arvab kõik praegu olevat. Kuigi vahet pole, kummast, sest ma ei saa aru, kustotsast see loogilisem oleks... Kui ta selle esmalt postitas, ei näinud ma mingit põhjust asja kommenteerida, kuna see oli lihtsalt mingi abstraktne tobedus, mil polnud reaalse eluga midagi pistmist.
Selle järgi peaks miski isik reetma inimesi seetõttu, et ta on reetja, kuna teda on reedetud? Pfft. Mida iganes.
Ma ei oska selle kohta midagi tarka öelda, sest ma ei saa sellest aru.
Ja reetjal on teiste üle mingi võim, sest teised vihkavad teda?
Ah, mida? (if you get my drift, Kalamar players, wink-wink, nudge-nudge)

jaanuar 2008
Ma olen väga õnnelik, et lõpuks on tõestuse leidnud mu Reetmiseteooria, mille ma kevadel oma vanas blogis postitasin.
Liider, küll juhib inimesi kuid Reetja on see, kes nad ühendab ja muudab tugevamaks. Ja tänu selle skeemi töötamisele oleme me nüüd tugevad.

Mul on muidgi kergelt kahju neist nõrkadest hingedest, kes alluvad koruptsioonile, kes ei rakenda oma tahet vaid selleasemel karjuvad teiste loosungeid. Kuid samas ei ole mõtet muretseda nõrkade inimeste pärast, sest ilma selgroota inimesed on mulle alati igavad tundunud. Ja milleks suhelda nendega, kes sulle igavad on? Iga suhe peab ju pakkuma pinget, naudingut või vähemalt mingisugust kasu. Vastsel korral on tegu nüristava ja aega raiskava tegevusega.
---

Curuniri reetmisteooria olevat tõestust leidnud. Oh kui äge.
Huvitav, keda ta reetis? Ja kes tänu sellele tugevaks said?
Curunir järelikult. Aga keegi koos temaga. Keegi, keda ta reetis? Selles võib oma loogika olla.
Aga keda ta ikkagi reetis? Ei tule viimasest ajast meelde midagi sarnast temaga seoses...

Pärast seda kui ta mitu nädalat mu kõnedele polnud vastanud, nii et kokkuvõttes ei saanud ma aastavahetuse mängule minna, läksin ma temaga rääkima. Siis ta ütles, et ta vihkab mind ja ei tunne minu kui inimese vastu huvi.
Mis minusse puutub, siis mind ei koti, kuidas Curunir minusse suhtub, tähtsam on see, kuidas mina temaga käitun ja ma ei näe mingit põhjust tema vastu negatiivselt meelestatud olla. Minu ignoreerimine oleks selleks isegi põhjus, aga ta andis mõista, et tegu oli lihtsalt arusaamatusega ja ma kavatsen asja nii võtta.

Nii et ma ei oska ühegi reedetu nime välja pakkuda... Ja nimed polegi olulised, intriige on kootud viimasel ajal liiga palju. Intriigid tekitavad inimeste vahel kohutavaid lõhesid ja rollimängijad kipuvad olema nagunii kuidagi eriti altid sedasorti käitumisele, nii et parem oleks seda mitte tagant õhutada, sest seda paremini me kõik ju läbi saaks. Ja minu arust on hea läbisaamine edu võti. Ja edu pole asi, mida ma konkreetselt taga ajaks, point on pigem mida rohkem toredaid inimesi, kellega hästi läbi saada, seda parem. Sõprus on elus üks olulisemaid asju. Mitmeid kordi olulisem kui elu nautimine, sest ainult see ei vii mitte kuhugi. Kui see on eesmärk omaette siis peaks see viima tõenäoliselt stagnatsioonini isiku arengus. Vähemalt mina julgen nii arvata. Mitmeid kordi olulisem kui edu ehk võimu poole püüdlemine. Võim ei saa olla eesmärk, sest mida head see kaasa toob? Vabaduse? Sõpruse? Headuse? Kahtlen.

Võim eesmärgina on üpris tugev värk. Inimesed kipuvad seda võtma liiga tõsiselt ning kui see on eesmärk omaette, siis see on tihti olulisem kui sõbrad ja elu (vastandina mitte surmale vaid nolife'ile) ja nii viib ta tihti ka korruptsioonini, mitte tingimata varalises vaid hingelises mõttes. Ükskõik kuidas keegi seda mõista suudab hetkel.

Aga Curuniri jutu juurde tagasi tulles. Oma posti teises lõigus ütleb ta, et iga suhe peab pakkuma kasu, sest muidu on tegu aega raiskava tegevusega.

Mul on Curunirist ausalt öeldes kahju. Ta kipub unustama, et inimesi ei saa ära visata, kui nad tunduvad olevat katki läinud või kui neist lihtsalt ära tüditakse.

Raske on omada halbu suhteid. Tähendab, kerge. Aga kasutuid suhteid. Kõik suhted on potensiaalselt head, kui osata seda ära kasutada. Hmm, "ära kasutamine" kõlab valesti, sest see pole see, mida ma päris silmas pean. Seda tuleb lihtsalt võtta hea suhtena ja siis peakski see nii töötama. Alati see muidugi nii ei ole, eksole. Hmm, quarterstaffiga 18 dämmi teha ja mõelda, eriti sel kellaajal, on pisut keeruline, aga ma arvan, et ma olen kõik ära öelnud, mida ma tahtsin.

Kuigi ma ei vist tea, mida ma öelda tahtsin.