Kui ma suurt mitte midagi ei tee, miks mul siis aega ei ole?
Ma pole meeletult ammu midagi kirjutanud.
Täna pole midagi kavas. Imelik.
Jõuab veel, kell on vähe alles.
Varsti on Töll. Siis ma lähen Tallinna. Ja kuulan Töllu. Wiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii:)
Töll on hea. Metsatöll. Töll, Töll, Töll. Töll.
Kuulates mis te ise arvate mida;)
kolmapäev, 30. august 2006
teisipäev, 29. august 2006
Eile
Eile kella kuuest mängisime Zavoodis drägonit. Minu paladin, kes sai vahepeal int penalti kuna ta oli nii loll (oli ka juba aeg, jah, ma ei mänginud oma eelmist inti välja, ma tahtsin kohe algusest peale loll poolork olla), peab elu mõtte üle hoolega järele mõtlema, kuna ta jumal paistab olevat ta maha jätnud. Või vähemalt nii väidab Curuniri tegelane, kes on mu poolorkile juba peaaegu nagu isa ja kes temast väga-väga hoolib;). Kolmekümneviiesed diplomacy checkid on nõmedad=B.
Siis läksime Kärtsu, Goblini ja Erlessaga Urgu. Seal pole ikka veel elektrit, nädala lõpuks peaks tulema. Käisime pitsapoes, ostsin teistele ühe Montemoroso ja endale mingi mõttetu odava kofeiinivaba cola-laadse joogi, et ma magada saaksin. Goblin müüs mulle oma hinge MP3e näol ühe pitsa eest. Ning jah. Ka seekordne Firenze polnud Giorno. Hämmastav;).
Istusime mõnda aega Urus, ajasime juttu, nõulaifisime, laulsime.
You shall not pass! Unless.... you give me....... FRENCH FRIES! Or a hamburger.
KETCHUP!
COCA COLA!!!
Ehk siis hääleharjutused Loitsu ja Tharaphita jaoks. Mingil määral tuleb välja, aga õhk saab harjumatult ruttu otsa;).
Siis magasime. Goblin jäi magama keskmisesse ruumi, nii et mina külmetasin üksinda Kõusti peal. Mul oli küll Goblini sõba ja ma otsisin mingi teki veel juurde, aga tsipa jahe oli ikkagi.
Hommikuks oli telefon äratama pandud. Minu oma. Nii et ei mingit "On aeg ärgata. Kell on 10:50. On aeg ärgata!", mida me kõik vihkame=P.
Tulin koju ja koristasin tsipakene ja jõin kohvi, hmm, ma polegi täna veel söönud=|. Seda asja jõuab veel parandada. Igatahes jõuab Riion varsti siia ja siis ma pean temaga midagi peale hakkama. Vat.
Siis läksime Kärtsu, Goblini ja Erlessaga Urgu. Seal pole ikka veel elektrit, nädala lõpuks peaks tulema. Käisime pitsapoes, ostsin teistele ühe Montemoroso ja endale mingi mõttetu odava kofeiinivaba cola-laadse joogi, et ma magada saaksin. Goblin müüs mulle oma hinge MP3e näol ühe pitsa eest. Ning jah. Ka seekordne Firenze polnud Giorno. Hämmastav;).
Istusime mõnda aega Urus, ajasime juttu, nõulaifisime, laulsime.
You shall not pass! Unless.... you give me....... FRENCH FRIES! Or a hamburger.
KETCHUP!
COCA COLA!!!
Ehk siis hääleharjutused Loitsu ja Tharaphita jaoks. Mingil määral tuleb välja, aga õhk saab harjumatult ruttu otsa;).
Siis magasime. Goblin jäi magama keskmisesse ruumi, nii et mina külmetasin üksinda Kõusti peal. Mul oli küll Goblini sõba ja ma otsisin mingi teki veel juurde, aga tsipa jahe oli ikkagi.
Hommikuks oli telefon äratama pandud. Minu oma. Nii et ei mingit "On aeg ärgata. Kell on 10:50. On aeg ärgata!", mida me kõik vihkame=P.
Tulin koju ja koristasin tsipakene ja jõin kohvi, hmm, ma polegi täna veel söönud=|. Seda asja jõuab veel parandada. Igatahes jõuab Riion varsti siia ja siis ma pean temaga midagi peale hakkama. Vat.
esmaspäev, 28. august 2006
Jälle mina
Sain ühikasse neti tagasi.
Nii et millalgi, kui rohkem aega on, kirjutan natuke.
Kolmapäeval läksin muidu koju, hängisin seal, särki-värki. Oli klassikokkutulek, enne seitset tulime Meelega ära ja läksime ema sünnipäevale, Iris ja Bruce olid Eestis, sai neid näha... Ee... millalgi läksin magama, hommikul meeltult väsinuna ei lubatud mul kohvi teha8|. Inimesed on julmad:P. Mingi ühe-kahe vahel olid külalised tagasi ja aitasid toitu hävitada. Sain Terje ja Kaupoga Kuusallu ja hääletasin Tartusse. Käisin Kärtsu sünnipäeval ja nüüd olen kodus korra, lähen varsti ära. Vat nii, lühikokkuvõte viimastest päevadest.
Kuulates Whispering Forest - Gothic Scripts and Keltic Runes
Nii et millalgi, kui rohkem aega on, kirjutan natuke.
Kolmapäeval läksin muidu koju, hängisin seal, särki-värki. Oli klassikokkutulek, enne seitset tulime Meelega ära ja läksime ema sünnipäevale, Iris ja Bruce olid Eestis, sai neid näha... Ee... millalgi läksin magama, hommikul meeltult väsinuna ei lubatud mul kohvi teha8|. Inimesed on julmad:P. Mingi ühe-kahe vahel olid külalised tagasi ja aitasid toitu hävitada. Sain Terje ja Kaupoga Kuusallu ja hääletasin Tartusse. Käisin Kärtsu sünnipäeval ja nüüd olen kodus korra, lähen varsti ära. Vat nii, lühikokkuvõte viimastest päevadest.
Kuulates Whispering Forest - Gothic Scripts and Keltic Runes
reede, 11. august 2006
Tarbatu:)
Tulin siis paari päeva eest häälega Tartusse. Kolm autot, kaks esimest ajasid juttu. Oleks magada tahtnud, sain Meelega linna, st vara-vara hommikul pidin tõusma.
Tartusse jõudnud viisin asjad ühikasse ja käisin Curuniriga lõunat söömas. Mõtlesime midagi geniaalset välja. See pole praegu oluline. Hiljem läksime koos Gobliniga urgu Riski mängima. Mingi viie paiku hommikul läksime magama. Siis... ee... magasime... ja... ee... siis me mängisime vist DnDd. Ja õhtul jälle Riski minu pool. Kui ma just ühte päeva vahele ei jäta. Siis hommikul ärkasime vara üles minu juures Gobliniga. Tegime midagi. Läksime Curu juurde. Jah. Ja mängisime natuke DnDd jälle ja siis läksime Krooksu ja mängisime seal edasi ja raiskasime raha ja värki. Ee... jah. Siis oli ka midagi. Vist. Ee... Millalgi läksime Goblini juurde. Tema korterimingitädi jõudis ka kohale. Goblin sai vähemalt võtme, aga me pidime kuhugi mujale õlut jooma minema. Me saime Efka endaga kaasa, aga me pidime Annelinnast mänguväljaku üles otsima.
See oli väga lihtne. Leidsime viie minutiga umbes kümme mänguväljakut.
Helistasime Efkale ja jõudsime lõpuks õigesse kohta peale poes käimist. Istusime mänguväljakul ja kiikusime ja värki ja veerand tundi enne poe kinnipanekut läksime ostsime kapsast. Siis me istusime edasi ja värki. Mm... Millalgi tulid politseionud ja sõitsid oma autoga ja Goblin läks jalutama just see hetk. Kokkusattumus muidugi. Politseionud tulid minu ja Efka juurde ja küsisid, mida me teeme. Me sõime kapsast.
Me ütlesime neile, et me sööme kapsast.
Nad läksid ära.
Goblin tuli tagasi.
Istusime edasi.
Millalgi ilmusid välja mingid tüübid, kes olid vahpeal ka mänguväljakul olnud ja millalgi ära kadunud ja neil ei olnud korgitseri, nii et meil oli veinipudeli avamisega raskusi olnud, aga me saime hakkama ja kui politseionud tulid, siis ma peitsin pudeli oma seeliku alla ära. Vat.
Ja me ajasime nende tüüpidega juttu ja Efka sai larbile ühe tegelase juurde. Ta nimi on Mati. Ta viib mind ja Goblinit autoga larbile. Weee:B.
Siis tulid millalgi jälle politseionud ja Goblin läks jälle jalutama juhuslikult samal ajal. Politseionud ajasid meiega juttu ja mingi kuri tädi karjud rõdu pealt midagi sellist, et "Seal mäe otsas, võtke need tüübid kinni!". Ta oli hästi kuri tädi.
Politesionud olid sõbralikud ja ütlesid, et me peaks tegelt ära minema, sest me häirime ilmselt inimesi, kes seal lähedal majas elavad. Me ajasime natuke juttu ja olime nõus ära minema. Sõime kõik kapsast samal ajal. Kapsas on hea=P.
Kui me ära hakkasime minema võtsin ma nende teist tüüpide Spraidipudeli ja toppisin selle Goblini kotti koos Ginipudeliga, mis täiesti juhuslikult mu seeliku all oli. Efka helistas enne minekut veel korraks, täiesti juhuslikult veinipudelit pingi alla lükates samal ajal ja siis me läksime minema ja politseionud panid meie nimed kirja enne seda, aga nad ütlesid, et sellest ei tule midagi, et nad lihtsalt panevad need kirja...
Siis me läksime minema ja otsisime pärast Goblinit taga, kes oli tegelenud väikeste sprindiharjutustega. Politseionusid ei tulnud enam tagasi ja me ajasime veel mõnda aega juttu ja laulsime natuke ja värki ja siis me läksime Efka juurde magama ja siis me magasime Efka juures ja siis ta ajas meid üles ja me sõime natuke ja läksime tema juurest ära ja andsime Mati kätte ühe kahtlase konservipurgiturvise, et ta selle larbile viiks ja tulime Goblini juurde ja ma näppisin telekat ja tema istus arvutis ja siis ta läks dushi alla ja siis ma hakkasin blogi kirjutama.
Vat nii. Kõik hetkeks.
Kuulates Rammsteini
Tartusse jõudnud viisin asjad ühikasse ja käisin Curuniriga lõunat söömas. Mõtlesime midagi geniaalset välja. See pole praegu oluline. Hiljem läksime koos Gobliniga urgu Riski mängima. Mingi viie paiku hommikul läksime magama. Siis... ee... magasime... ja... ee... siis me mängisime vist DnDd. Ja õhtul jälle Riski minu pool. Kui ma just ühte päeva vahele ei jäta. Siis hommikul ärkasime vara üles minu juures Gobliniga. Tegime midagi. Läksime Curu juurde. Jah. Ja mängisime natuke DnDd jälle ja siis läksime Krooksu ja mängisime seal edasi ja raiskasime raha ja värki. Ee... jah. Siis oli ka midagi. Vist. Ee... Millalgi läksime Goblini juurde. Tema korterimingitädi jõudis ka kohale. Goblin sai vähemalt võtme, aga me pidime kuhugi mujale õlut jooma minema. Me saime Efka endaga kaasa, aga me pidime Annelinnast mänguväljaku üles otsima.
See oli väga lihtne. Leidsime viie minutiga umbes kümme mänguväljakut.
Helistasime Efkale ja jõudsime lõpuks õigesse kohta peale poes käimist. Istusime mänguväljakul ja kiikusime ja värki ja veerand tundi enne poe kinnipanekut läksime ostsime kapsast. Siis me istusime edasi ja värki. Mm... Millalgi tulid politseionud ja sõitsid oma autoga ja Goblin läks jalutama just see hetk. Kokkusattumus muidugi. Politseionud tulid minu ja Efka juurde ja küsisid, mida me teeme. Me sõime kapsast.
Me ütlesime neile, et me sööme kapsast.
Nad läksid ära.
Goblin tuli tagasi.
Istusime edasi.
Millalgi ilmusid välja mingid tüübid, kes olid vahpeal ka mänguväljakul olnud ja millalgi ära kadunud ja neil ei olnud korgitseri, nii et meil oli veinipudeli avamisega raskusi olnud, aga me saime hakkama ja kui politseionud tulid, siis ma peitsin pudeli oma seeliku alla ära. Vat.
Ja me ajasime nende tüüpidega juttu ja Efka sai larbile ühe tegelase juurde. Ta nimi on Mati. Ta viib mind ja Goblinit autoga larbile. Weee:B.
Siis tulid millalgi jälle politseionud ja Goblin läks jälle jalutama juhuslikult samal ajal. Politseionud ajasid meiega juttu ja mingi kuri tädi karjud rõdu pealt midagi sellist, et "Seal mäe otsas, võtke need tüübid kinni!". Ta oli hästi kuri tädi.
Politesionud olid sõbralikud ja ütlesid, et me peaks tegelt ära minema, sest me häirime ilmselt inimesi, kes seal lähedal majas elavad. Me ajasime natuke juttu ja olime nõus ära minema. Sõime kõik kapsast samal ajal. Kapsas on hea=P.
Kui me ära hakkasime minema võtsin ma nende teist tüüpide Spraidipudeli ja toppisin selle Goblini kotti koos Ginipudeliga, mis täiesti juhuslikult mu seeliku all oli. Efka helistas enne minekut veel korraks, täiesti juhuslikult veinipudelit pingi alla lükates samal ajal ja siis me läksime minema ja politseionud panid meie nimed kirja enne seda, aga nad ütlesid, et sellest ei tule midagi, et nad lihtsalt panevad need kirja...
Siis me läksime minema ja otsisime pärast Goblinit taga, kes oli tegelenud väikeste sprindiharjutustega. Politseionusid ei tulnud enam tagasi ja me ajasime veel mõnda aega juttu ja laulsime natuke ja värki ja siis me läksime Efka juurde magama ja siis me magasime Efka juures ja siis ta ajas meid üles ja me sõime natuke ja läksime tema juurest ära ja andsime Mati kätte ühe kahtlase konservipurgiturvise, et ta selle larbile viiks ja tulime Goblini juurde ja ma näppisin telekat ja tema istus arvutis ja siis ta läks dushi alla ja siis ma hakkasin blogi kirjutama.
Vat nii. Kõik hetkeks.
Kuulates Rammsteini
neljapäev, 3. august 2006
X_X
Lilled on pahad.
Eile käisin zurgi juures kariibi mere piraatide esimest osa vaatamas. Mul on kahtlusi, et teine osa on parem, aga ma pole päris 100% kindel. Peaks mõlemat uuesti ja järjest vaatama:). Tahaks kolmandat osa juba...
Aga ok, ma olen tegelt ikkagi suht surnud, pikutan veel veidi ja käin dushi all... Või läheks praegu dushi alla? Meh, üle tunni aja on aega, kannatab. Siis pakin asjad ja mõtlen kuidas koju saada.
Eile käisin zurgi juures kariibi mere piraatide esimest osa vaatamas. Mul on kahtlusi, et teine osa on parem, aga ma pole päris 100% kindel. Peaks mõlemat uuesti ja järjest vaatama:). Tahaks kolmandat osa juba...
Aga ok, ma olen tegelt ikkagi suht surnud, pikutan veel veidi ja käin dushi all... Või läheks praegu dushi alla? Meh, üle tunni aja on aega, kannatab. Siis pakin asjad ja mõtlen kuidas koju saada.
kolmapäev, 2. august 2006
Mütokas ja värki : )
Laisk olen, nii et mütoka kohta tuleb lihtsalt kopipeist drägonist.
Larp oli iseenesest päris tore.
Kurdaks ikkagi oma rolli üle. Ma ootasin VÄGA pikka aega, et see mulle saadetaks. Enne kohapeale minekut ei teadnud ma oma tegelase kohta põhimõtteliselt rohkem kui oma IG venna käest saadud infost seda mis mu nimi on. Kohapeal GMiga rääkimine ei andnud ka rohkem juurde.
Alguses oli igav, ei osanud eriti midagi teha, aga siis me hakkasime rääkima sellest, kuidas kuningat kukutada ning asi läks jutust vandenõu plaanimise juurde. Kahju muidugi, et meie väga salajas hoitud plaan kommunismi kehtestamise kohta läbi kukkus :D.
Samas ei teadnud keegi meie kaasosalistest, et mul ja mu õel oli plaanis neid kõiki üles anda. See-eest sain OG teada, et peaagu mingi pooled vandenõulased olid reeturid ;).
Kahjuks tapeti mu õde ära ning ma hakkasin kuningat vihkama ning ei andnud talle kedagi üles. See-eest võeti mind kinni kahtlustatuna maavanema poja tapmises, aga mul õnnestus end sellest peaaegu välja rääkida. Kahjuks tuli pidusöök vahele ja mind tapeti peale seda reetmises kahtlustatuna ära, sest keegi ei viitsinud kuulata, kuidas asi tegelikult oli :(.
Teoreetiliselt oleks ma saanud muidu kuninga ära tappa, sest ma olin linnuses suht vabalt ning keegi polnud mult konfiskeerinud ühte väikest nuga, mis mu käekotis oli ;).
Samas, kummitus olla oli ka tore, ajasin ühe tüübi kindlusest väga ruttu hulluks ja ta tormas küla peale inimestele kallale, mina tema kõrva Tappa! karjumas. Libahunte toita oli ka tore :). Kahju ainult, et nii paljude arust oli täiesti normaalne, et nad peas hääli kuulsid :rolle:.
Pühapäeval magasin tükk aega ja kummitasin tsipake peale seda. Üldiselt olin siis ikkagi OG.
Ahjaa, naiste pistodavõitlus oli lahe :D.
Ma olin nõus osa võtma, kuna ma arvasin, et sinna ei tule eriti kedagi, kui ma vaatasin millise aktiivsusega osalejaid leiti. No kui asi kuulutati avatuks ja seal oli äkki kümme inimest olin ma pisut hirmul isegi ;). Sain siis esimest korda elus pistoda kätte, saan esimesest vastasest jagu ja olen täiesti rahul omadega :). Ja siis oli äkki finaal. Ja mina olin seal. Ei saa siiani aru, kuidas sinna sain :P. Kui seda lohutusringi poleks olnud ja sealt sissetulnud kurja inimest oleks isegi sõle endale saanud vast...
No üldmulje oli igatahes väga positiivne :). Ilus koht, toredad inimesed, lahe üritus. Järgmine aasta jälle 8)
Nii... Mütokalt õnnestus tagasi pääseda autoga. Passisin siis päev otsa kodus, istusin arvutis ja igatsesin tagasi. Õhtul tuli Mihkel korra linna, ajasime juttu, ma manustasin kofeiini, käisime Pirol, mis oli väga lage, aga ta nägi ikka mingeid tuttavaid ja siis korra Zavoodis, kus ma sõin kellegi friikad ära ja siis tulin koju. Magasin kodus.
Järgmisel päeval tshillisin hommikul niisama, õhtupoole muretsesin Uru võtme ja vaatasin natuke telekat. Siis ma käisin... ee... kusagil. Ahjaa, Apollos. Vaatasin raamatuid ja tundsin end mõnusalt diibina, kui nägin väikseid emosid ja piffe, kes kaubamajas hängisid. Seitsme paiku läksin Urgu tagasi, Trägun ja Aka ootasid ukse taga, lasin nad sisse ja millalgi tuli Curu ja piiks nr 14, keda ta tahtis, et ma rikkuma hakkaks. Me vaatasime Rocky Horror Picture Showd ja Addamseid (Aka mängib Rocky Horrori larbil Wednesday Addamsit, see roll sobib tall väga hästi), näitasime talle teed Pitsapoodi ja ostsime kapsast ka.
Hmm, saime Curult VÄGA kahtlase drägoni. Seal oli hiidjänes. Mida ta tegi ei hakka ma rääkima.
No igatahes, huvitav oli.
Ma sain piiksult seljamassaazhi, mis oli päris hea, ta oli õppinud natuke seda.
Curu jäi magama see aeg ja meie ühinesime ka temaga varsti.
Mingi hetk oli selline kummaline tunne, mida ma ei oska kirjeldada ja süda hakkas väga vastikult peksma ja ma hakkasin üle keha värisema. See oli üpris nõme. Külm ei olnud, aga ma värisesin väga hoolega. Curu võttis mu hästi kaissu ja lõpuks läks see üle. Bwhah.
"Hommikul" ärkasin... ee... enne ühte või kahte vist isegi. Priist tuli millalgi mingi elektrikuga läbi (nad tahavad pikendusjuhtmete süsteemist lahti saada) ja nägi Curuniri õllepudeleid ja ei olnud just väga rõõmus selle üle. Mina magasin sel ajal veel, ta väga kuri õnneks ei olnud ikkagi.
Hängisin natuke aega Urus koos Aka ja Träguniga, siis saatsin nad kinno Kariibi mere piraatide teist osa vaatama ja otsustasin siis ise kah minna. Raiskasin 45.- selle peale. Lahe oli:) Deem, miks pole rohkem filme, milles on põnev sisu JA ilusad mehed?;)
Viis minutit enne filmi algust kui ma hakkasin telefoni välja lülitama, leidsin, et mul on kõnepostis paar teadet. Ma tavaliselt ausalt öeldes ei kuula neid, kuigi vahel tuleb ette ikkagi. No sain siis teada, et mind kutsutakse õhtuks urgu Kristjani ja Martini sünnipäevale.
Peale filmi läksime siis Apollosse, ma ostsin neile Thor Heyerdahli "Ra" (vist oli see nimi. Põhimõte on igatahes õige) ja lammastega kleepse=B
Sünnipäev oli tore, me näitasime kolmele vaesele inimesele esimest korda elus Rocky Horror Picture Showd:). Kes pole seda näinud, ei saa muidugi aru=P. Aga tänu Curunirile on selliseid inimesi palju vähem kui mõnda aega tagasi:).
LETS DO THE TIME WARP AGAIN!!!
Et kui keegi tahab oma sanityt säilitada, siis ärge vaadake seda.
Mängisime natuke drägonit ka. Curunir oli GM. Me saime kõik väga ruttu surma.
Hmm, siis oli vist keegi teine ka GM.
Ja veel keegi;)
Millalgi läksime magama. Vahepeal olid Trägun ja Aka, Ultima Thule kontserdilt tagasi jõudnud.
Vihma sajab praegu=/
Oh well.
Eks seda on vaja ka...
"Hommikul" ärkasime koos Träguni ja Akaga mingi kolmveerand kaks.
Millalgi oli Priist ühe teise elektrikuga seal ringi hänginud.
No igatahes, me tulime Träguniga siia. Ta võttis vahepeal mingid ülikoolipaberid ja käis ühikaasju ajamas. Aa, enne seda sain mina lõpuks oma pangakaardi kätte:).
Me nägime ta toa ka ära. Sellel on roosa aknalaud8|
No väga hull igatahes ei ole.
Siis ta käis korra netis (Uru arvuti ei funka korralikult).
Ja haihtus.
Nüüd ma olen siis üksinda.
Ühikast rääkides... Reedest kolmapäevani (tänaseni siis) ei ole meie tiiva poolsed vetsud kasutatavad ja reedel polnud vett. Pluss sooja vett ei ole siin tiivas siiamaani ja dushiruumi ei ole ka kasutatav veel. Homme peaks saama. Ma VÄGA loodan igatahes. Ning poiste dushiruumid pidavat remonti minema, nii et tüdrukute omale pidid tulema kellaajad, millal kes seda kasutada saavad=|.
No igav meie ühikas igatahes ei ole;).
Ahjaa. Ja ma mainisin, et KEEGI oli veel DM. See olin mina. See oli lahe. Ma olen väga piiks nimelt.
Täna linna peal käies sai Träguni tegelasega veel edasi mängitud:)
Mis täpsemalt juhtus, see on kirjas allpool:)
Larp oli iseenesest päris tore.
Kurdaks ikkagi oma rolli üle. Ma ootasin VÄGA pikka aega, et see mulle saadetaks. Enne kohapeale minekut ei teadnud ma oma tegelase kohta põhimõtteliselt rohkem kui oma IG venna käest saadud infost seda mis mu nimi on. Kohapeal GMiga rääkimine ei andnud ka rohkem juurde.
Alguses oli igav, ei osanud eriti midagi teha, aga siis me hakkasime rääkima sellest, kuidas kuningat kukutada ning asi läks jutust vandenõu plaanimise juurde. Kahju muidugi, et meie väga salajas hoitud plaan kommunismi kehtestamise kohta läbi kukkus :D.
Samas ei teadnud keegi meie kaasosalistest, et mul ja mu õel oli plaanis neid kõiki üles anda. See-eest sain OG teada, et peaagu mingi pooled vandenõulased olid reeturid ;).
Kahjuks tapeti mu õde ära ning ma hakkasin kuningat vihkama ning ei andnud talle kedagi üles. See-eest võeti mind kinni kahtlustatuna maavanema poja tapmises, aga mul õnnestus end sellest peaaegu välja rääkida. Kahjuks tuli pidusöök vahele ja mind tapeti peale seda reetmises kahtlustatuna ära, sest keegi ei viitsinud kuulata, kuidas asi tegelikult oli :(.
Teoreetiliselt oleks ma saanud muidu kuninga ära tappa, sest ma olin linnuses suht vabalt ning keegi polnud mult konfiskeerinud ühte väikest nuga, mis mu käekotis oli ;).
Samas, kummitus olla oli ka tore, ajasin ühe tüübi kindlusest väga ruttu hulluks ja ta tormas küla peale inimestele kallale, mina tema kõrva Tappa! karjumas. Libahunte toita oli ka tore :). Kahju ainult, et nii paljude arust oli täiesti normaalne, et nad peas hääli kuulsid :rolle:.
Pühapäeval magasin tükk aega ja kummitasin tsipake peale seda. Üldiselt olin siis ikkagi OG.
Ahjaa, naiste pistodavõitlus oli lahe :D.
Ma olin nõus osa võtma, kuna ma arvasin, et sinna ei tule eriti kedagi, kui ma vaatasin millise aktiivsusega osalejaid leiti. No kui asi kuulutati avatuks ja seal oli äkki kümme inimest olin ma pisut hirmul isegi ;). Sain siis esimest korda elus pistoda kätte, saan esimesest vastasest jagu ja olen täiesti rahul omadega :). Ja siis oli äkki finaal. Ja mina olin seal. Ei saa siiani aru, kuidas sinna sain :P. Kui seda lohutusringi poleks olnud ja sealt sissetulnud kurja inimest oleks isegi sõle endale saanud vast...
No üldmulje oli igatahes väga positiivne :). Ilus koht, toredad inimesed, lahe üritus. Järgmine aasta jälle 8)
Nii... Mütokalt õnnestus tagasi pääseda autoga. Passisin siis päev otsa kodus, istusin arvutis ja igatsesin tagasi. Õhtul tuli Mihkel korra linna, ajasime juttu, ma manustasin kofeiini, käisime Pirol, mis oli väga lage, aga ta nägi ikka mingeid tuttavaid ja siis korra Zavoodis, kus ma sõin kellegi friikad ära ja siis tulin koju. Magasin kodus.
Järgmisel päeval tshillisin hommikul niisama, õhtupoole muretsesin Uru võtme ja vaatasin natuke telekat. Siis ma käisin... ee... kusagil. Ahjaa, Apollos. Vaatasin raamatuid ja tundsin end mõnusalt diibina, kui nägin väikseid emosid ja piffe, kes kaubamajas hängisid. Seitsme paiku läksin Urgu tagasi, Trägun ja Aka ootasid ukse taga, lasin nad sisse ja millalgi tuli Curu ja piiks nr 14, keda ta tahtis, et ma rikkuma hakkaks. Me vaatasime Rocky Horror Picture Showd ja Addamseid (Aka mängib Rocky Horrori larbil Wednesday Addamsit, see roll sobib tall väga hästi), näitasime talle teed Pitsapoodi ja ostsime kapsast ka.
Hmm, saime Curult VÄGA kahtlase drägoni. Seal oli hiidjänes. Mida ta tegi ei hakka ma rääkima.
No igatahes, huvitav oli.
Ma sain piiksult seljamassaazhi, mis oli päris hea, ta oli õppinud natuke seda.
Curu jäi magama see aeg ja meie ühinesime ka temaga varsti.
Mingi hetk oli selline kummaline tunne, mida ma ei oska kirjeldada ja süda hakkas väga vastikult peksma ja ma hakkasin üle keha värisema. See oli üpris nõme. Külm ei olnud, aga ma värisesin väga hoolega. Curu võttis mu hästi kaissu ja lõpuks läks see üle. Bwhah.
"Hommikul" ärkasin... ee... enne ühte või kahte vist isegi. Priist tuli millalgi mingi elektrikuga läbi (nad tahavad pikendusjuhtmete süsteemist lahti saada) ja nägi Curuniri õllepudeleid ja ei olnud just väga rõõmus selle üle. Mina magasin sel ajal veel, ta väga kuri õnneks ei olnud ikkagi.
Hängisin natuke aega Urus koos Aka ja Träguniga, siis saatsin nad kinno Kariibi mere piraatide teist osa vaatama ja otsustasin siis ise kah minna. Raiskasin 45.- selle peale. Lahe oli:) Deem, miks pole rohkem filme, milles on põnev sisu JA ilusad mehed?;)
Viis minutit enne filmi algust kui ma hakkasin telefoni välja lülitama, leidsin, et mul on kõnepostis paar teadet. Ma tavaliselt ausalt öeldes ei kuula neid, kuigi vahel tuleb ette ikkagi. No sain siis teada, et mind kutsutakse õhtuks urgu Kristjani ja Martini sünnipäevale.
Peale filmi läksime siis Apollosse, ma ostsin neile Thor Heyerdahli "Ra" (vist oli see nimi. Põhimõte on igatahes õige) ja lammastega kleepse=B
Sünnipäev oli tore, me näitasime kolmele vaesele inimesele esimest korda elus Rocky Horror Picture Showd:). Kes pole seda näinud, ei saa muidugi aru=P. Aga tänu Curunirile on selliseid inimesi palju vähem kui mõnda aega tagasi:).
LETS DO THE TIME WARP AGAIN!!!
Et kui keegi tahab oma sanityt säilitada, siis ärge vaadake seda.
Mängisime natuke drägonit ka. Curunir oli GM. Me saime kõik väga ruttu surma.
Hmm, siis oli vist keegi teine ka GM.
Ja veel keegi;)
Millalgi läksime magama. Vahepeal olid Trägun ja Aka, Ultima Thule kontserdilt tagasi jõudnud.
Vihma sajab praegu=/
Oh well.
Eks seda on vaja ka...
"Hommikul" ärkasime koos Träguni ja Akaga mingi kolmveerand kaks.
Millalgi oli Priist ühe teise elektrikuga seal ringi hänginud.
No igatahes, me tulime Träguniga siia. Ta võttis vahepeal mingid ülikoolipaberid ja käis ühikaasju ajamas. Aa, enne seda sain mina lõpuks oma pangakaardi kätte:).
Me nägime ta toa ka ära. Sellel on roosa aknalaud8|
No väga hull igatahes ei ole.
Siis ta käis korra netis (Uru arvuti ei funka korralikult).
Ja haihtus.
Nüüd ma olen siis üksinda.
Ühikast rääkides... Reedest kolmapäevani (tänaseni siis) ei ole meie tiiva poolsed vetsud kasutatavad ja reedel polnud vett. Pluss sooja vett ei ole siin tiivas siiamaani ja dushiruumi ei ole ka kasutatav veel. Homme peaks saama. Ma VÄGA loodan igatahes. Ning poiste dushiruumid pidavat remonti minema, nii et tüdrukute omale pidid tulema kellaajad, millal kes seda kasutada saavad=|.
No igav meie ühikas igatahes ei ole;).
Ahjaa. Ja ma mainisin, et KEEGI oli veel DM. See olin mina. See oli lahe. Ma olen väga piiks nimelt.
Täna linna peal käies sai Träguni tegelasega veel edasi mängitud:)
Mis täpsemalt juhtus, see on kirjas allpool:)
Weee, ma demmasin esimest korda elus;)
Ühes väikeses linnakeses, mille nimi on mul juba meelest läinud, juhtus üks näiliselt tavaline mees kõndima mööda üht väiksemat tänavat oma kõrtsi poole. Äkki nägi ta rentslis istumas poolorki, kes nuttis lohutamatult.
Viisakalt pakkus ta talle taskuratti ja patsutas ta pead. "Miks sa nii kurb oled?" tundis ta huvi.
Väike ork näitas talle kirjakest, mille ta oli tänaval kerge peavaluga ärgates leidnud.
Vaevu suutis mees seda käekirja lugeda, aga niipalju ta mõistis, et ork oli oma vanemate poolt võõrasse linna maha jäetud, kuna ta oli nii vastik poeg. Raha ega midagi tal ei olnud.
Mees mõtles veidike ja tundis siis huvi, mida ork teha oskab ja kuidas tal inimeste tapmine õnnestub.
Ork mõtles veidike ja leidis, et inimesi ta ei ole tapnud, aga oma emmet ja issit on küll togida saanud.
"Väga hea. Ma ostan sulle süüa ja sa tule minu teenistusse," pakkus võõras.
"Hea küll", nõustus ork ja nad läksid Seapea ja Pihvi kõrtsi, kus mees peatus. Nad tellisid kahe kulla eest ühe seaprae, mille kõrvale sai tasuta ka ühe väikese pihvi.
Seni kuni ork lasi toidul hea maitsta, läks mees kõrtsmiku käest küsima, kes on tolle arust linna suurim kakleja. Kõrtsmik vaatas teda kerge imestusega ning pakkus, et vast see suur ork seal laua taga. Kui mees tahtis kellegi teise nime ja päris kaklemiste ja muu sarnase kohta muutus kõrtsmik millegi pärast pisut kahtlustavaks ja heitnud kerge kõrvalpilgu oma päkapikust turvamehe poole, üritas vihjata, et imelikud külalised ära läheksid, andes neile ühe teise kõrtsi nime, kus võiks ehk sellistele küsimustele vastuseid saada.
Mees tegi lahkumise asemel ettepaneku, et ta poolork võiks kõrtsmiku turvamehest päkapikule vastu astuda ja kui ork võidab, teenib mees kümme kulda.
Selle peale sai mees päkapiku käest kerge löögi valusasse kohta ning leti tagant tuli välja veel kümme päkapikku, kes sealt tagant välja polnud paistnud.
Ork otsustas selle peale põgeneda ning mees jooksis talle järele.
Ta sai ta kätte turu peal, kus ork oli väga otse läbi tulnud, ajades paljud inimesed vihaseks, kuna ta oli nende vara ja kaupa hävitanud.
Kui teda ümbritses nugade ja toigastega relvastatud rahvahulk, kes nõudis talt raha, tekitas mees enda ümber väikese tuleringi, millest said paljud inimesed viga ja surma.
Omaksed üritasid neid kustutada ja nende elu päästa kui võimalik või kui oli näha, et midagi ei ole päästa hakkasid nad lohutult nutma ja halama. Mees üritas ühelt rasedalt naiselt, kes halas oma hukkunud ja pooleldi söestunud vastse abikaasa kõrval, raha varastada, aga naine tundis, et keegi teda puudutab ning tõusis püsti, nii et mehe kätte jäi midagi hoopis muud, kui tal plaanis oli. Selle peale sai ta naise poolt korraliku kõrvakiilu. Kui ta kohe lahti ei lasknud, siis veel ühe teise käega ning põlvega munadesse kah. Selleks ajaks oli ork tagasi tulnud ning nähes, mida tema peremehega tehakse lõi naist vastu pead. Aga kuna ta ei osanud oma jõudu ega inimeste haprust korralikult hinnata, lõi ta väikese kopsaka asemel naise ajud ümbritsevale alale laiale.
Samal ajal oli eemalt kuulda lähenevaid linnavahte.
Orkil õnnestus nende eest ühte majja ära joosta, maag üritas end puhtaks rääkida. Aga see ei õnnestunud hästi, kuna ta seisis keset põlevate inimeste ringi ning eemalt karjus mitukümmend pealtnägijat, et tema on süüdi.
Ta võeti kinni, kuigi mitte ilma võitluseta, milleks oli üks väike tulering, mis linnavahtidele natuke viga tegi ja ühe nende hobuse minema peletas. Igatahes seoti ta kinni ja viidi kongi.
Samal ajal jooksis ork ühte majja, mis nägi väga noobel välja. Ta peitis ennast kööki ukse taha ning jäi ootama. Väljas kostis hääli ja kõrvaltoas kolistati nõudega ning kaks naist rääkisid juttu. Ootamatult astus sealt sisse üks linnavaht, seljas tavaline must turvis punase roosiga ning käes mõõk. Ork jooksis talle peale ning kuigi ta jõudis ukse kinni virutada, oli orki hoog nii suur, et ta lõi ukse maha ja lömastas selle all vaese linnavahi.
Ta võttis linnavahi kiivri ja pani selle endale pähe (eriti alla see ei vajunud just). Linnavaht oli umbes 20 aastane noor kena mees, kes oli nüüd pisut lapikum ja verisem kui enne.
Toas teises otsas seisid kaks noort tüdrukut, kellest üks oli jälle rase, ning hoidsid käes vahuseid nõusid.
Ork haaras maast linnavahi mõõga ning võttis raseda naise pantvangiks.
Ta saatis ühe kahest ülejäänud linnavahist endale hobust tooma ning võttis tüdruku asemel pantvangi vahepeal välja ilmunud vanema härrasmehe, kelle maja see oli. Kui ta majast lahkus jäi naine sünnitama ja teine linnavaht jooksis vahepeal võimalust kasutades ära.
Tänaval tuli tema juurde linnavaht koos hobusega, kes osutus pigem poniks. Ta oli orki jaoks natuke liiga pisike ja nõrk. Ta jalaluud murdusid kui talle selga istuti.
Samal ajal kui hobune maha vajus tuli nurga tagant välja hulk mustas turvises mehi, kelle rinnal ilutses punase roosi märk. Ning teiselt poolt ilmusid veel mõned vibudega relvastatud mehed. Ork võeti kinni ning viidi vangikongi. Seal vaadati 2x2 meetrist kongi ja orki ning viidi ta hoopis kindlusesse. Seal istus ta mõnda aega niisama ning viidi siis kohtuistungile, kus ta kiirelt süüdi mõisteti ja üles poodi ning ta laip visati vallikraavi.
Samal ajal istus maag kongis ning leidis, et ta kõrvalkongis istub üks päkapikk. Nad ajasid juttu ning maag küsis, kas päkapikk oleks nõus talle vibu ja pistoda tegema, kui ta nad vabaks päästab. Päkapikk oli nõus.
Mees avas mingi loitsuga kongiukse. Lombakas valvur, kes seisis koridori teises otsas tuli sinnapoole vaatama, mis toimub ning sai kerge tuleshow saatel surma.
Maag avas ta võtmetega päkapiku kongi ukse ning vaatas ka teised kongid üle. Ühes ronis ringi kaks rotti ning üks madrats roomas prussakate saatel aeglaselt üle põranda, aga rohkem vange ei olnud.
Nad läksid ainsast uksest välja ning sattusid silmitsi nelja väga imestunud vahiga, kes mängisid laua taga kaarte. Mees ei kaotanud pead ning hüüdis, et lombakas valvur oli saanud südameataki ning suutamata liigutada oli saatnud nemad abi kutsuma. Kaks vahti jooksid kiiresti oma kaaslasele appi, ülejäänud kaks olid pisut umbusklikumad.
Maag keeras enda taga ukse lukku ning virutas laua vastu kahte valvurit.
Peale kerget võitlust olid mõlemad vahid surnud ja haavamata kaaslased lahkusid hoonest. Maag võttis kaasa vahtide saapad ja ühe rüü.
Tänaval vaatasid inimesed neid imelikult ning tänav jäi kuidagi kiiresti üpris tühjaks. Nad tõmbasid oma verised mõõgad vahi rüü sisse puhtaks ning mees peatas mööda traaviva ratsanikuta hobuse, kellel olid samasugused uhked ratsmed, mis linnavahtide hobustel.
Nad ratsutasid lukksepast päkapiku majja tagasi ning päkapikk avas õlekõrrega esiust sulgeva punase roosiga tabaluku.
Kuna tal oli nüüd mõõk juba olemas, tahtis maag, et päkapikk talle ainult vibu teeks.
Vibuks sobivat puitu lukksepal miskipärast kodus ei leidnud ja lähim mets oli viie miili kaugusel. Väljas hämardus. Akna tagant kõndis mööda hobune, kes meenutas seda hobust, kelle nemad olid unustanud lasipuu külge kinnitada.
Maag läks välja ja nägi, et üks pisike poiss talutab hobust. Ta küsis, kelle hobune see on ning kui poiss väga ebaveenvalt seletas, et too on tema enda hobune, vehkis ta poisi nina all oma mõõgaga, küsides, kas poiss ei tahaks hobust mõõga vastu vahetada.
Poiss jooksis ära, enne öeldes veel, isa ei luba tal võõrastega rääkida, eriti kui need talle midagi pakuvad.
Maag ratsutas hobusega esimese ettejuhtuva kõrtsi juurde, milleks osutus Lihuniku. Sealt sai ta hobusele tallikoha ning poiss, kes nägi pisut sedamoodi välja nagu see poiss, kes ta hobust vahepeal varastada oli üritanud juhatas ta talli ja lubas hobuse eest hoolitseda. Mees andis talle veel pisut kulda ja läks päkapiku juurde tagasi.
Päkapikk oli vahepeal tule üles teinud kui päris pimedaks läks. Keegi koputas esiuksele ja ta hakkas just avama minema kui koputati ka tagauksele. Ta kustutas tule ning avas kerge kõhkluse järel esiukse ning läks koos maagiga tagaukse juurde. Maag jäi ukse taha seisma ning päkapikk avas ukse, mõõk käes.
Seal seisis tumedas keebis kogu, kes ajas üpris sõbralikku juttu ja imestas, et päkapikk kodus on, kuna tema arust oli too vangi võetud valesüüdistuse alusel.
Nad ajasid köögis natuke juttu, maag selgitas, et kõik on arusaamatus, tema on lihtsalt päkapiku tuttav, kellega nad linnas täna juhuslikult kokku said ning läks varsti ülemisele korrusele magama. Magamistoas oli päkapiku kahekohaline voodi, mis oli pisut lühike inimese jaoks. Mees laotas oma mantli põrandale ja jäi sinna magama.
Samal ajal rääkis päkapikk võõraga juttu. Tule süüdanud, tundis ta ära oma käokellameistrist naabri. Nad rääkisid pisut juttu ning ta naaber muutus pisut kahtlustavaks peale mõnda vastukäivat fakti, mida päkapikk kogemata mainis. Tal hakkas pisut kiire ja ta läks kähku koju. Sulgenud ja riivistanud koduukse, kuulis ta päkapiku kergeid samme tagasi pöördumas. Kergelt närvis, istus ta köögilaua taha ja suitsetas pimeduses mõnda aega.
Päkapikk ise läks tagasi koju ning puges maagi kaissu magama. Ta nägi unes naispäkapikke.
Samal ajal tilkus kellassepa keldris ühest vanast moosipurgist alla väga vana ning juba intelligentsi omandanud moosi. See maandus ühe paari päeva vanuse väga paljude noahaavadega naise laiba peal. Naise kõrval lebas surnud vastsündinu, kelle juuksed olid kena punast tooni.
Aeg möödus. Äkitselt tõmbles naise käsi pisut. Ta tõusis istuli. Kobas oma lapse järele ja võtnud ta sülle, üritas keldrist väljapääsu leida. Uks oli kinni, nii et ta lammutas ära ühe moosiriiuli ning pannud lapse hetkeks maha, lõi sellega ukse piisavalt puruks, et käsi sealt läbi libistada ja avada riiv, millega see suletud oli.
Naine võttis lapse laiba uuesti sülle ning avas keldriukse. Ta jõudis kööki, kus akna all istus ta mees, suits käes ja väga shokeeritud nägu peas.
Naine võttis enda kõrvalt laualt kõige suurema noa, mis seal oli ning lõikus oma mehe nii tükkideks kui sai. Seejärel läks ta oma tuppa ja võttis padja alt rahakukru kus oli pisut alla kolmesaja kulla. Ta läks tänavale ja hakkas karjuma "500 kulda!". Raha oli ikkagi alla kolmesaja. Kauguses kostis raisakotkaste kriiskamist. "500 kulda!" Raisakotkad tulid lähemale. "500 kulda!" Ta ümber keerles raisakotkaste parv. "500 kulda!" Raisakotkad nokkisid naise ja ta lapse lihast puhtaks.
Samal ajal avastas "Lihuniku" kõrtsmiku poeg kõrtsi akna alt teadvusetu kummalistes riietes mehe, kel oli käes tühi pudel rummi.
Ok, ma ei viitis täna enam jätkata, ma lähen ostan süüa.
Viisakalt pakkus ta talle taskuratti ja patsutas ta pead. "Miks sa nii kurb oled?" tundis ta huvi.
Väike ork näitas talle kirjakest, mille ta oli tänaval kerge peavaluga ärgates leidnud.
Vaevu suutis mees seda käekirja lugeda, aga niipalju ta mõistis, et ork oli oma vanemate poolt võõrasse linna maha jäetud, kuna ta oli nii vastik poeg. Raha ega midagi tal ei olnud.
Mees mõtles veidike ja tundis siis huvi, mida ork teha oskab ja kuidas tal inimeste tapmine õnnestub.
Ork mõtles veidike ja leidis, et inimesi ta ei ole tapnud, aga oma emmet ja issit on küll togida saanud.
"Väga hea. Ma ostan sulle süüa ja sa tule minu teenistusse," pakkus võõras.
"Hea küll", nõustus ork ja nad läksid Seapea ja Pihvi kõrtsi, kus mees peatus. Nad tellisid kahe kulla eest ühe seaprae, mille kõrvale sai tasuta ka ühe väikese pihvi.
Seni kuni ork lasi toidul hea maitsta, läks mees kõrtsmiku käest küsima, kes on tolle arust linna suurim kakleja. Kõrtsmik vaatas teda kerge imestusega ning pakkus, et vast see suur ork seal laua taga. Kui mees tahtis kellegi teise nime ja päris kaklemiste ja muu sarnase kohta muutus kõrtsmik millegi pärast pisut kahtlustavaks ja heitnud kerge kõrvalpilgu oma päkapikust turvamehe poole, üritas vihjata, et imelikud külalised ära läheksid, andes neile ühe teise kõrtsi nime, kus võiks ehk sellistele küsimustele vastuseid saada.
Mees tegi lahkumise asemel ettepaneku, et ta poolork võiks kõrtsmiku turvamehest päkapikule vastu astuda ja kui ork võidab, teenib mees kümme kulda.
Selle peale sai mees päkapiku käest kerge löögi valusasse kohta ning leti tagant tuli välja veel kümme päkapikku, kes sealt tagant välja polnud paistnud.
Ork otsustas selle peale põgeneda ning mees jooksis talle järele.
Ta sai ta kätte turu peal, kus ork oli väga otse läbi tulnud, ajades paljud inimesed vihaseks, kuna ta oli nende vara ja kaupa hävitanud.
Kui teda ümbritses nugade ja toigastega relvastatud rahvahulk, kes nõudis talt raha, tekitas mees enda ümber väikese tuleringi, millest said paljud inimesed viga ja surma.
Omaksed üritasid neid kustutada ja nende elu päästa kui võimalik või kui oli näha, et midagi ei ole päästa hakkasid nad lohutult nutma ja halama. Mees üritas ühelt rasedalt naiselt, kes halas oma hukkunud ja pooleldi söestunud vastse abikaasa kõrval, raha varastada, aga naine tundis, et keegi teda puudutab ning tõusis püsti, nii et mehe kätte jäi midagi hoopis muud, kui tal plaanis oli. Selle peale sai ta naise poolt korraliku kõrvakiilu. Kui ta kohe lahti ei lasknud, siis veel ühe teise käega ning põlvega munadesse kah. Selleks ajaks oli ork tagasi tulnud ning nähes, mida tema peremehega tehakse lõi naist vastu pead. Aga kuna ta ei osanud oma jõudu ega inimeste haprust korralikult hinnata, lõi ta väikese kopsaka asemel naise ajud ümbritsevale alale laiale.
Samal ajal oli eemalt kuulda lähenevaid linnavahte.
Orkil õnnestus nende eest ühte majja ära joosta, maag üritas end puhtaks rääkida. Aga see ei õnnestunud hästi, kuna ta seisis keset põlevate inimeste ringi ning eemalt karjus mitukümmend pealtnägijat, et tema on süüdi.
Ta võeti kinni, kuigi mitte ilma võitluseta, milleks oli üks väike tulering, mis linnavahtidele natuke viga tegi ja ühe nende hobuse minema peletas. Igatahes seoti ta kinni ja viidi kongi.
Samal ajal jooksis ork ühte majja, mis nägi väga noobel välja. Ta peitis ennast kööki ukse taha ning jäi ootama. Väljas kostis hääli ja kõrvaltoas kolistati nõudega ning kaks naist rääkisid juttu. Ootamatult astus sealt sisse üks linnavaht, seljas tavaline must turvis punase roosiga ning käes mõõk. Ork jooksis talle peale ning kuigi ta jõudis ukse kinni virutada, oli orki hoog nii suur, et ta lõi ukse maha ja lömastas selle all vaese linnavahi.
Ta võttis linnavahi kiivri ja pani selle endale pähe (eriti alla see ei vajunud just). Linnavaht oli umbes 20 aastane noor kena mees, kes oli nüüd pisut lapikum ja verisem kui enne.
Toas teises otsas seisid kaks noort tüdrukut, kellest üks oli jälle rase, ning hoidsid käes vahuseid nõusid.
Ork haaras maast linnavahi mõõga ning võttis raseda naise pantvangiks.
Ta saatis ühe kahest ülejäänud linnavahist endale hobust tooma ning võttis tüdruku asemel pantvangi vahepeal välja ilmunud vanema härrasmehe, kelle maja see oli. Kui ta majast lahkus jäi naine sünnitama ja teine linnavaht jooksis vahepeal võimalust kasutades ära.
Tänaval tuli tema juurde linnavaht koos hobusega, kes osutus pigem poniks. Ta oli orki jaoks natuke liiga pisike ja nõrk. Ta jalaluud murdusid kui talle selga istuti.
Samal ajal kui hobune maha vajus tuli nurga tagant välja hulk mustas turvises mehi, kelle rinnal ilutses punase roosi märk. Ning teiselt poolt ilmusid veel mõned vibudega relvastatud mehed. Ork võeti kinni ning viidi vangikongi. Seal vaadati 2x2 meetrist kongi ja orki ning viidi ta hoopis kindlusesse. Seal istus ta mõnda aega niisama ning viidi siis kohtuistungile, kus ta kiirelt süüdi mõisteti ja üles poodi ning ta laip visati vallikraavi.
Samal ajal istus maag kongis ning leidis, et ta kõrvalkongis istub üks päkapikk. Nad ajasid juttu ning maag küsis, kas päkapikk oleks nõus talle vibu ja pistoda tegema, kui ta nad vabaks päästab. Päkapikk oli nõus.
Mees avas mingi loitsuga kongiukse. Lombakas valvur, kes seisis koridori teises otsas tuli sinnapoole vaatama, mis toimub ning sai kerge tuleshow saatel surma.
Maag avas ta võtmetega päkapiku kongi ukse ning vaatas ka teised kongid üle. Ühes ronis ringi kaks rotti ning üks madrats roomas prussakate saatel aeglaselt üle põranda, aga rohkem vange ei olnud.
Nad läksid ainsast uksest välja ning sattusid silmitsi nelja väga imestunud vahiga, kes mängisid laua taga kaarte. Mees ei kaotanud pead ning hüüdis, et lombakas valvur oli saanud südameataki ning suutamata liigutada oli saatnud nemad abi kutsuma. Kaks vahti jooksid kiiresti oma kaaslasele appi, ülejäänud kaks olid pisut umbusklikumad.
Maag keeras enda taga ukse lukku ning virutas laua vastu kahte valvurit.
Peale kerget võitlust olid mõlemad vahid surnud ja haavamata kaaslased lahkusid hoonest. Maag võttis kaasa vahtide saapad ja ühe rüü.
Tänaval vaatasid inimesed neid imelikult ning tänav jäi kuidagi kiiresti üpris tühjaks. Nad tõmbasid oma verised mõõgad vahi rüü sisse puhtaks ning mees peatas mööda traaviva ratsanikuta hobuse, kellel olid samasugused uhked ratsmed, mis linnavahtide hobustel.
Nad ratsutasid lukksepast päkapiku majja tagasi ning päkapikk avas õlekõrrega esiust sulgeva punase roosiga tabaluku.
Kuna tal oli nüüd mõõk juba olemas, tahtis maag, et päkapikk talle ainult vibu teeks.
Vibuks sobivat puitu lukksepal miskipärast kodus ei leidnud ja lähim mets oli viie miili kaugusel. Väljas hämardus. Akna tagant kõndis mööda hobune, kes meenutas seda hobust, kelle nemad olid unustanud lasipuu külge kinnitada.
Maag läks välja ja nägi, et üks pisike poiss talutab hobust. Ta küsis, kelle hobune see on ning kui poiss väga ebaveenvalt seletas, et too on tema enda hobune, vehkis ta poisi nina all oma mõõgaga, küsides, kas poiss ei tahaks hobust mõõga vastu vahetada.
Poiss jooksis ära, enne öeldes veel, isa ei luba tal võõrastega rääkida, eriti kui need talle midagi pakuvad.
Maag ratsutas hobusega esimese ettejuhtuva kõrtsi juurde, milleks osutus Lihuniku. Sealt sai ta hobusele tallikoha ning poiss, kes nägi pisut sedamoodi välja nagu see poiss, kes ta hobust vahepeal varastada oli üritanud juhatas ta talli ja lubas hobuse eest hoolitseda. Mees andis talle veel pisut kulda ja läks päkapiku juurde tagasi.
Päkapikk oli vahepeal tule üles teinud kui päris pimedaks läks. Keegi koputas esiuksele ja ta hakkas just avama minema kui koputati ka tagauksele. Ta kustutas tule ning avas kerge kõhkluse järel esiukse ning läks koos maagiga tagaukse juurde. Maag jäi ukse taha seisma ning päkapikk avas ukse, mõõk käes.
Seal seisis tumedas keebis kogu, kes ajas üpris sõbralikku juttu ja imestas, et päkapikk kodus on, kuna tema arust oli too vangi võetud valesüüdistuse alusel.
Nad ajasid köögis natuke juttu, maag selgitas, et kõik on arusaamatus, tema on lihtsalt päkapiku tuttav, kellega nad linnas täna juhuslikult kokku said ning läks varsti ülemisele korrusele magama. Magamistoas oli päkapiku kahekohaline voodi, mis oli pisut lühike inimese jaoks. Mees laotas oma mantli põrandale ja jäi sinna magama.
Samal ajal rääkis päkapikk võõraga juttu. Tule süüdanud, tundis ta ära oma käokellameistrist naabri. Nad rääkisid pisut juttu ning ta naaber muutus pisut kahtlustavaks peale mõnda vastukäivat fakti, mida päkapikk kogemata mainis. Tal hakkas pisut kiire ja ta läks kähku koju. Sulgenud ja riivistanud koduukse, kuulis ta päkapiku kergeid samme tagasi pöördumas. Kergelt närvis, istus ta köögilaua taha ja suitsetas pimeduses mõnda aega.
Päkapikk ise läks tagasi koju ning puges maagi kaissu magama. Ta nägi unes naispäkapikke.
Samal ajal tilkus kellassepa keldris ühest vanast moosipurgist alla väga vana ning juba intelligentsi omandanud moosi. See maandus ühe paari päeva vanuse väga paljude noahaavadega naise laiba peal. Naise kõrval lebas surnud vastsündinu, kelle juuksed olid kena punast tooni.
Aeg möödus. Äkitselt tõmbles naise käsi pisut. Ta tõusis istuli. Kobas oma lapse järele ja võtnud ta sülle, üritas keldrist väljapääsu leida. Uks oli kinni, nii et ta lammutas ära ühe moosiriiuli ning pannud lapse hetkeks maha, lõi sellega ukse piisavalt puruks, et käsi sealt läbi libistada ja avada riiv, millega see suletud oli.
Naine võttis lapse laiba uuesti sülle ning avas keldriukse. Ta jõudis kööki, kus akna all istus ta mees, suits käes ja väga shokeeritud nägu peas.
Naine võttis enda kõrvalt laualt kõige suurema noa, mis seal oli ning lõikus oma mehe nii tükkideks kui sai. Seejärel läks ta oma tuppa ja võttis padja alt rahakukru kus oli pisut alla kolmesaja kulla. Ta läks tänavale ja hakkas karjuma "500 kulda!". Raha oli ikkagi alla kolmesaja. Kauguses kostis raisakotkaste kriiskamist. "500 kulda!" Raisakotkad tulid lähemale. "500 kulda!" Ta ümber keerles raisakotkaste parv. "500 kulda!" Raisakotkad nokkisid naise ja ta lapse lihast puhtaks.
Samal ajal avastas "Lihuniku" kõrtsmiku poeg kõrtsi akna alt teadvusetu kummalistes riietes mehe, kel oli käes tühi pudel rummi.
Ok, ma ei viitis täna enam jätkata, ma lähen ostan süüa.
Tellimine:
Postitused (Atom)