teisipäev, 28. september 2010

Kirjalik

Olin jälle kodune ja mitte eriti produktiivne. See pole enam eriti tore. Ma olen niigi puudunud, sest Sassu on haige olnud ja mina olen haige olnud ja ma olen sisse maganud.

Vähemalt magas Sassu täna peaaegu kolmveerand kümneni, mis on tema kohta väga palju. Lõunal magas ta ka kohutavalt kaua. Tal on palavik, sellepärast.

Ma veetsin enamuse päevast Photoshopis Firefly posteri mosaiigi kokkupanemisega, mis tähendas erinevate zoomide screenshottide võtmist ja lõikamist ja kleepimist. Kindlasti oli selleks ka mingi lihtsam võimalus. Aga valmis ta sai. Ligikaudu A3, detailne, värviline ja ilus. Lasen oma õel selle välja printida, ta peaks töö juures saama.

Ma pole kahe päeva jooksul rohkem õue jõudnud, kui see üks poeskäik eile. Vähemalt on mul tänu Aapole telefon tagasi. Tahan praegu lagritsašokolaadi. Sel pidi homsest Konsumis allahindlus olema. Mul küll raha ei ole, aga Leilast jäi mulje, et lootust on.

Homme käin arsti juures. Ma pean seda mitu korda mainima, et olla kindel, et see mul meeles on. Saan pensionäridega võimelda. Ma ei julge tegelikult minna. Ma ei taha teada, kui haige mu selg tegelikult on. Sest ta on. See on säärane haigus, mille puhul võib millalgi ostutuda vajalikuks operatsioon ja vahet pole, kui kauges tulevikus, ma ei taha, et keegi mu selgroo kandis nugadega surgiks. Meh, ma pean iga päev võimlema, siis on parem. Kui ma seda ei tee, olen ma ise süüdi, kui selg kogu aeg ära väsib ja ebamugav on.

Tegelikult pean ma homme natuke last ka vaatama, sest Leilal on kontrolltöö.

Kusjuures, tundub, et Silver tuleb lõpuks Tartusse tööle, mis tähendab ka seda, et ta tuleb siia elama. Ma väga ei kurda, sest see teeb lapse järele vaatamise lihtsamaks, aga see tähendab seda, et see arvuti on palju tihedamini kinni. Ma pean oma (Trägunile kinni maksmata. Ma teen oma parima, aga see pole lihtne.) arvutisse lõpuks neti saama, siis oleks ok.

Ja maalima peab ka, aga seda veel jõuab.

Veel tahan ma kirjutada ja Firefly kampaaniat edasi mõelda. Ma tahaks, et ma oleksin parem DM, aga ma arvestan sellega, et see on ikkagi mu esimene mäng üldse ja kogemust veel tuleb. Häiriv on see, et ma ei saa arvutit kaasas kanda ja mul pole vajalikke raamatuid, sest need maksavad raha. Noh, mis parata.

Homme on lauamänguõhtu ka. Ma ei viitsi midagi mängida, aga kohapeal on kindlasti midagi, mis mu meelt muudaks. See vein, mis ma Talile viisin, oli päris hea. Ma tahaks veini juua ja oliive ja juustu sinna kõrvale saada. Muud nänni ka ehk. Krõpsu tahaks ma millalgi süüa, aga mul pole üldse krõpsuisu. Krõpsud on head. Ma pole neid hapukurgi omasid veel saanud ka.

Ma peaksin nädalavahetusel maal käima, aga ma ei viitsi. Ma arvan siiski, et ma reedel lähen ja laupäeval tulen tagasi. Ema käis taas Nato-komandeeringus ja tõi ilmselt kaasa veini ja juustu. Vähemalt on tal selle koha pealt hea maitse, kuigi see ei ühti päris minu omaga. Ploomiveini ja mullidega punase koha pealt oleme me vähemalt täiesti ühel nõul. Nämm. Ja sinihallitusjuustud meeldivad talle ka vängemad kui minule. Maal saab kutsusid ka näha. Kiisut ka. Ja süüa saab niimoodi, et saab minna kööki ja teha võileiba, mille peale saab panna mitu asja. Kohvi saab ka teha. Ja kui külm on, siis köetakse ahju (mitte nagu siin) ja siis ma saan istuda elutoas seljaga vastu ahju ja juua sooja kohvi ning süüa sooja kooki pärast saunas käimist.

Meil hakati täna kütma. Väidetavalt. Leila katsus õhtul radikaid ja ütles, et need on soojad. Ma küll ei taha hästi uskuda. Üleeile lubati, et eile hakatakse kütma ja eile öeldi, et täna. Siin on ikka päris külm olnud, ma olen tükk aega tekiga ringi käinud. Aga eelmisel talvel oli siin täiesti pädevalt soe, nii et loota võib.

Ma ei taha dushi alla minna, sest sealt on nii jahe välja tulla, aga homseni enam hästi ei oota. Juuksed on värvilised, see on äge. Aga jah, kui see millalgi pisut enam maha on kulunud, värvin päris oranžiga vist veel üle. Aga selleni on veel kõvasti aega. Ahjaa, ma tahtsin Aapot planeerida, et ta mu seljaga tegeleks. See läheb mul pidevalt meelest ära. Kahju, et mul pole kapis oma isiklikku massööri. Kapis sellepärast, et siis ta mahuks paremini ära ja talle ei peaks süüa andma.

Peaks millalgi mingeid filme vaatama kuidagi sotsiaalselt.

Huvitav, kes ja millal Potteri maratoni võiks korraldada...?

1 kommentaar:

Mirju ütles ...

Sa ajasid mulle praegu ka veini&juustu&viinamarjade isu peale! Deem siis...
Mul on kahju, et mul siin mingit isiklikku mass66ri pole. See kuluks 2ra XD