esmaspäev, 28. juuli 2008

Mortal Combat

Folk oli. Jah, läksin, kuigi ei tea päris täpselt, milleks.
Midagi halba ei olnud, midagi head ka mitte. Absoluutselt mitte ühelgi kontserdil ei käinud, kui kontserdil käimiseks mitte lugeda Barbariga Kirsimäel istumist, kui müüri taga käis Oort. Kuulda eriti midagi ei olnud ja ajasime rohkem juttu kui üritasime aru saada, mis laul tuleb.

Magamine läks paremini, kui karta oli. Algselt oli võimalus magada Mordi ja Terry telgis, aga kaheinimese telk ja neli inimest ei olnud mingi hetk enam väga kutsuv. Mingid Barbari ja Jaanuse sõbrad, kellega ma hängima sattusin, sest teised inimesed olid kusagil laiali, pakkusid välja võimaluse magada nende neljainimesetelgis, kui seni oli kaks inimest. Kokkuvõttes oli see täitsa ok, olgugi, et inimestele meeldib keset ööd telki ronida väga valjusti, kui inimesed magavad, ja kõik ärkasid mingil eriti masendavalt hommikusel ajal ning jäid telkide ette rääkima, nii et mu püüdlikust silmade kinni hoidmisest ja korduvatest kinnitustest, et ma tegelikult magan, ei tulnud midagi välja. Tegin Kikkaile mingi imeliku rohe-valge pakiga Magicus pähe, rohkem sellepärast, et tal oli veel halvem pakk, kui mingil muul põhjusel. Tegelikult tahaksin omada mingit Magicupakki, kuigi sellega eriti midagi teha ei oleks, sest Goblinil on pakk, aga tal on goblinipakk ja selle vastu saamiseks tuleks midagi eriti spetsiaalset kokku keerata.


Hästi palju inimesi sai näha, laulmine läks haledalt, raha saime ainult tuttavatelt ning ega me lõpupoole enam eriti ei üritanud ka. Hääletasin laupäeval Tartusse, kedagi peale minu tee ääres ei olnud. Viljandisse sain ka päris kiiresti, ma arvan, et asi oli trummis, sest folgi-inimesed on õnneks teatavasti toredad, vähemalt autojuhtide teada.

Alaealised jõid iga nurga peal, aga sel aastal nägi politsei päris palju vaeva, ma kahtlen, kas vahele võetud alaealiste number oli sel aastal eelmisega võrreldes nii palju suurem ainult sellepärast, et joojaid oli enam. Roheline lava oli kuskil majade vahel väikeses õues, nii et see oli masendav. Sinna pääses peldikute allee vahelt ja istuda võis munakivisel maapinnal, nii et ei, see ei olnud vabalava, mille ümber tavaliselt kõige rohkem rahvast on kogunenud.

Tartus sain Goblinile ta sünnipäevakingitused üle anda, happy nerthday!

Nägin Mialee tuttavaid. Eesti on väike.

Täna oli meil Taliesiniga GM-miiting, mille käigus jõudsime libaklaverite kontseptsioonini, nii et see läks ilmselt hästi.

Viimasel ajal meenutavad igasugused asjad mulle Šotimaad. Enamasti täiesti suvalised lõhnad. Ma tahan sinna tagasi. Väga-väga. Mitte elama, sest ma olen Tartus. Aga nädalaks, võibolla kaheks. Mäed. Rohelus. Üksikud päikesekiired. Vihm. Highland cattle. Meri. See mägi. Kolledž. Iris ja Bruce. Varemed. Aktsent. Toast. Kettle. After-rain smell. Soaps. BBC1, BBC2. Ajalehed. See kolmekorruseline raamatupood kesklinnas. Edinburgh' vanalinn. Rongid. Bussid. Vasakpoolne liiklus. Kilbarchan. Eesaiad. Lilled. Põldmarjad. Irise kultuurmustikas. Jeremy, maailma parim õpetaja. Liz, mitte nii hea õpetaja. Kumi, Eva ja kõik teised kallid ja toredad inimesed. Loft, kus me aeg-ajalt reedeti kokku saime ja kust ma ostsin Coca Colat, sest see oli odav, ainult nael klaasi eest. Raha. Ma teadsin ilma mõtlemata, milline näeb välja milline vääring. Kui ma käisin uuesti perega (vähemalt osaga sellest) seal, siis läks mul tükk aega, et õige summa välja käia. Kui ma tagasi tulin, vaatasin ma mõnda aega mõlemale poole, enne kui teed ületasin, sest ma polnud kindel, kummalt poolt autod tulevad ja vahepeal ei olnud ma kindel, kummalt poolt autot läheneda, et ette istudes mitte juhikohale sattuda. Tagasi harjumine võttis muidugi hulga vähem aega kui alguses Šotimaal...

Aga kool tuleb. Ma tahan kooli minna. Väga-väga. Ma mäletan, et kui ma väike olin (ma ei tea KUI väike, ma tean ainult seda, et ma olin siis kõvasti noorem kui praegu), siis ma teadsin, et minust saab kunstnik. Vähemalt olin ma sellest täiesti veendunud, nii et ma ei saanud aru, miks inimesed pidevalt küsisid, kelleks ma saada tahan, sest nemad oleksid samuti seda teadma pidanud.

Sel aastal ei ole suve.

Ma kuulan valjusti Black Sabbathit ja, noh, selle sarnaseid asju. Last.fm nimelt. Mialeed ei ole, ta läks kuskile välja koos paari sõbraliku Carlsbergiga.

Homme lähen koju ja tulen siis Meelega Tartusse. Ma ei tea veel täpselt, mida me siin teeme ja kauaks ta jääb.

Reedel kell viis on Krooksus EFFi kokkusaamine. Meenutame ja nostalgitseme. Ma ei saanud kõiki inimesi kätte, keda plaanis oli kutsuda ja paljud on kusagil kaugel ära, aga siiski. Vein tuleb ja veel mõned toredad inimesed. Millalgi teeme uue kokkusaamise, sellise, mille ajal inimesed välismaale ei lähe ja nii:) Jep. EFF.

Tahan...

Kommentaare ei ole: