pühapäev, 30. detsember 2007

reede, 28. detsember 2007

Ah, pohhui, mul on glögi.

kolmapäev, 26. detsember 2007

Gandalf

Which Fantasy/SciFi Character Are You?



So, obviously, Gandalf was Chaotic Neutral 3 Druid with smashing Wisdom score.

And, on second thought, it seems that I'm going to kick some arsses in the future. Epic style!

Chaotic Neutral

You Are A:


Chaotic Neutral Human Druid (3rd Level)



Ability Scores:
Strength- 9
Dexterity- 13
Constitution- 14
Intelligence- 16
Wisdom- 19
Charisma- 13

Alignment:
Chaotic Neutral- A chaotic neutral character follows his whims. He is an individualist first and last. He values his own liberty but doesn't strive to protect others' freedom. He avoids authority, resents restrictions, and challenges traditions. A chaotic neutral character does not intentionally disrupt organizations as part of a campaign of anarchy. To do so, he would have to be motivated either by good (and a desire to liberate others) or evil (and a desire to make those different from himself suffer). A chaotic neutral character may be unpredictable, but his behavior is not totally random. He is not as likely to jump off a bridge as to cross it. Chaotic neutral is the best alignment you can be because it represents true freedom from both society's restrictions and a do-gooder's zeal. However, chaotic neutral can be a dangerous alignment because it seeks to eliminate all authority, harmony, and order in society.

Race:
Humans are the most adaptable of the common races. Short generations and a penchant for migration and conquest have made them physically diverse as well. Humans are often unorthodox in their dress, sporting unusual hairstyles, fanciful clothes, tattoos, and the like.

Class:
Druids- Druids gain power not by ruling nature but by being at one with it. They hate the unnatural, including aberrations or undead, and destroy them where possible. Druids receive divine spells from nature, not the gods, and can gain an array of powers as they gain experience, including the ability to take the shapes of animals. The weapons and armor of a druid are restricted by their traditional oaths, not simply training. A druid's Wisdom score should be high, as this determines the maximum spell level that they can cast.

Detailed Results:

Alignment:
Lawful Good ----- XXXXXXXXXXXX (12)
Neutral Good ---- XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (19)
Chaotic Good ---- XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (20)
Lawful Neutral -- XXXXXXXXXXXXXXXX (16)
True Neutral ---- XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (23)
Chaotic Neutral - XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (24)
Lawful Evil ----- XXXXXXXXXX (10)
Neutral Evil ---- XXXXXXXXXXXXXXXXX (17)
Chaotic Evil ---- XXXXXXXXXXXXXXXXXX (18)

Law & Chaos:
Law ----- XXXX (4)
Neutral - XXXXXXXXXXX (11)
Chaos --- XXXXXXXXXXXX (12)

Good & Evil:
Good ---- XXXXXXXX (8)
Neutral - XXXXXXXXXXXX (12)
Evil ---- XXXXXX (6)

Race:
Human ---- XXXXXXXXXXXXX (13)
Dwarf ---- XXXXXXXX (8)
Elf ------ XXXXXX (6)
Gnome ---- XXXXXXXXXXXX (12)
Halfling - XXXXXXXXXX (10)
Half-Elf - XXXXXXXXXX (10)
Half-Orc - XXXX (4)

Class:
Barbarian - (-2)
Bard ------ (0)
Cleric ---- (-6)
Druid ----- XXXXXX (6)
Fighter --- (-2)
Monk ------ (-19)
Paladin --- (-21)
Ranger ---- XXXX (4)
Rogue ----- (-4)
Sorcerer -- XX (2)
Wizard ---- (0)

kolmapäev, 12. detsember 2007

reede, 7. detsember 2007

Päike on külm.


...ja siis sa jooksed üle külmunud ning õrna lume alla peitunud maa. Keep lehvib ja takistab ning higi on tuules külm nagu öö ja hingata on aina raskem. Aga sa oled elus. Elus. Ja see on ainus, mis hetkel loeb. Võibolla märkad, et hoiad ikka veel käes murdunud mõõka, mille teral hangub ja härmab tume veri. Võibolla märkad õlas turritavast nooleotsast imbuvat valu.

Aga sul pole aega muuks, kui jooksmiseks.

Seal eemal, väikese igihaljuses rohetava puudesalu kõrval, seal, kus aurab soojaveeallikas, on laagripaik. Sa jõuad.

Ja kohe, kohe peaks hirnatama hobune, su oma imeilus hobune, kes...

Jah, sa seisatad. Hoolimata sellest, et jooksmine on elu. Sa seisatad. Osa sinust märkab käes poolikut mõõka, ent hetkel on ka poolik relv parem, kui mitte midagi, nii et sa pigistad selle veel tugevamalt pihku. Aga sa seisad puudesalu ääres, kus samas kõrval on allikas, mis on pooleldi kuumast veest tõusvasse uttu mattunud, ja sa vaatad, kuidas lõkkes kustuvad söed hõõguvad valgust. Su armsale, kallile hobusele, kes on su elu päästnud nii palju kordi. Su kiirele, ilusale Tähele, kelle kõri ja keha on lõhki rebitud, kelle silmad on veel hirmust pärani ja tema pehmest pruunist sametisest küljest voogavad välja soolikad. Ja veri, mis värvib lume erkpunaseks, aurab soojust ja surma.

Ning laagriplats on täis tallatud nende surnute jälgi, kellega sa oled külg-külje kõrval võidelnud, vaielnud, naernud, joonud pooltühjaks lugematu arvu kõrtse, kellesse sa oled õppinud suhtuma astusega, hoolimata sellest, mida sa neist alguses arvasid, kellega sa oled harjunud arvestama.

Kes oleksid pidanud olema elus ja sind päästma.

Sa üritad midagi mõelda, aga maailmas ei ole midagi peale aurava vere ja surma lõhna.

Kuusesalu poolt on aimata nooltega puu külge naelutatud laipa, kelle kõrval lamab ilmselt viimse hetkeni raevukalt võidelnud hundi pooleks raiutud keha.

Kerge tuulehoog hajutab allika kohalt udu ja paljastab seal ulpiva linalaka haldjaneiu, kelle erksinised silmad on pärani ja kelle juuksed heljuvad ja liiguvad vees nagu oleksid nad elus.
Ja rohkem kedagi ei paista, aga sa tead, et nad kõik - KÕIK - on surnud.


Ja enne kui sa jõuad vajuda põlvili ja nutta või karjuda üle kogu maa või põgeneda või, või... Enne ükskõik mida kuuled sa selja taga hääletut heli - kellegi kuulmatut astumist - ja keerad ümber, kogu keha katmas külm higi ja hirm ning karjatad ja tõstad oma murdunud mõõga ja...

... ja veeratad ühe.

kolmapäev, 5. detsember 2007

See ei ole pealkiri

Ma ei kirjuta vist mõnda aega oma blogisse, sest ma ei oska/viitsi/taha midagi kirjutada.