teisipäev, 25. november 2008
kolmapäev, 19. november 2008
Must-valge maailm.
Sinine nagu surnuks külmunud inimese jäätunud silmad.
Lund sajab. Vaikselt, rahulikult, ma julgeksin isegi öelda, et malbelt. Talv hiilib aeglaselt taevast alla.
Ma nägin und, aga selle katkestas telefoni kalk äratus, nii et ma ei mäleta sellest mitte midagi.
Täna tuleb maalida. Alpi saapaid ja roostes panni ilma valget kasutamata.
Siis saab väikese töö tagasi Kultuuris.
Siis tuleb omaloomingulist rahvalaulu laulda.
Siis tuleb koos pensionäridega võimelda.
Siis võib ühikas käia ja süüa.
Siis peaks usundilukku minema.
Kõik päevad on kohutavalt etteaimatavad.
Lund sajab. Vaikselt, rahulikult, ma julgeksin isegi öelda, et malbelt. Talv hiilib aeglaselt taevast alla.
Ma nägin und, aga selle katkestas telefoni kalk äratus, nii et ma ei mäleta sellest mitte midagi.
Täna tuleb maalida. Alpi saapaid ja roostes panni ilma valget kasutamata.
Siis saab väikese töö tagasi Kultuuris.
Siis tuleb omaloomingulist rahvalaulu laulda.
Siis tuleb koos pensionäridega võimelda.
Siis võib ühikas käia ja süüa.
Siis peaks usundilukku minema.
Kõik päevad on kohutavalt etteaimatavad.
teisipäev, 18. november 2008
On the third day of Christmas...
On the third day of Christmas
the dead-to-be would meet
Three henchmen
Kool on nii kohutavalt igav. Tegelikult ei ole.
Aga koolis käimine on. Raha. Oleks vaja.
Jõulud paistavad tulevat. Sinna on üle kuu aja aega, aga mõned inimesed ei paista seda teadvat...
NATO on hiljuti paar kõvemat sõna öelnud Venemaaga seoses, mis on täitsa ootamatu. Ja see, et see on olnud ootamatu, näitab, et nad on viimasel ajal väga haledad olnud. Kuigi kindlasti on selleks mingi põhjus. Nagu ka sellel, et Venemaa okupeerib ikka veel suurt osa iseseisva riigi territooriumist ilma mingi kavatsuseta seda tegevust lõpetada.
Ma mõtlesin, et ma käin vahepeal kodus, nädalavahetusel. Ma käin seal viimasel ajal päris tihti, mulle tundub.
Meliani papagoidel on uued munad. Me kavatseme Mialeega kumbki papagoi võtta. Tekitab kindlasti natuke probleeme, aga ei midagi erilist.
Absoluutselt ei viitsi kooli minna. Ja kõige masendavam on see, et meil on huvitavad loengud.
Joonistamises, kusjuures, on teemaks klaas. Mort (nagu kõik seal kogu aeg ütlevad) koosneb kahest läbipaistvast klaasist anumast, ühest jõulukaunistuse moodi kerast, mis läigib jõulukaunistuse moodi, ja alalõualuust. Taustaks on mingi repro ja meie peame oma joonistusel jätma selge mulje, et seda see on. Mitte mingi naine või skulptuur naisest vaid joonistus naisest. Klaasi on põnev joonistada, kuigi mulle käib kogu aeg pinda see, et paber on valge. Paber võiks olla õrnalt toonitud ja siis saaks valgega läiked peale teha. Praegu on poolläiked ja läiked sama värvi, sest ma ei kavatse elu sees tervet paberit harilikuga ära värvida, et foon oleks nii tume nagu see päriselt on.
Tallinlasi tahaks näha ka. Deira juures võiks ööbida, sest see on äge. Jõulukinke ma kellelegi teha ei kavatse, ütlen kohe siinkohal ära, et kellelgi muret ei oleks. Muidugi, kui keegi tunneb väga-väga suurt tahtmist mulle midagi kinkida, siis ta võiks öelda, siis ma teen talle ka. Muidu on mul selline nõme tunne. Nii, jõuludest ei pea nüüd enam mitu kuud rääkima.
Jalgpall oli täna. Ma ei vaadanud seda. Mialee ka mitte. Me ei mäletanud, et see täna on. Ega see väga oluline mäng ei olnud, aga no Eestit päriselt võitmas näha oleks tore olnud.
Suur tahtmine on midagi teha, aga ma ei tea mida.
Inimesi pole üldse näha, kui kool on. Ma ei viitsi kedagi kunagi üles otsida ja väljas söömas käia ei saa, sest raha ei ole. See viimane on kõige häirivam. Nii ei saa üldse kellegagi suhelda:(
Aga Krooks on äge. Tahaks sinna minna, võtaks ühe külma siidri ja ühe šampinjonikiusatuse, mille sees on tulised kartulid ja peal juuuuust. Istuks diivani peale (just diivanid on need kõige ägedamad asjad) ja ajaks toredate inimestega juttu. Tore oleks ju. Aga Krooksul tuleb tegelikult sünnipäev ka. Neljapäeval. Seal peaks küll käima.
Eesti keeles on järgmine nädal kontrolltöö, inglise keelt peaks õppima ja eksamid hakkavad lähenema. Kohustuslik kirjandusega tuleks juba sel nädalal alustada, siis ei pea eksamite lähenedes järjekorras ootama ja põdema ja kiirustama. Nagunii seda tuleb ette, aga mõne asja võiks juba kätte võtta.
Meistrit ja Margaritat hakkan ka lugema, selleni jõudmine võtab pisut aega, sest ma võtsin raamatukogust sellele kommentaarid, mida paralleelselt lugeda, sest see on nii äge raamat, et ma tahaksin sellest sügavuti aru saada.
Ahjaa, seda ka, et ma käin veel umbes mingi nädal aega ravivõimlemises, sest rohkem kui kümmet korda tasuta ei saa. Ma venitan ja vehin puutoikaga koos mingite eri vanade inimestega. Novot, ma teadsin, et selg on viimasel ajal ilgelt nõmedas seisus, aga et ta nii pahasti on, seda ma ei oodanud. Arst lasi teha pilti (see on stiilne, ma paneksin selle seina peale, kui ma ei arvaks, et seda veel vaja läheb. Aga noh, röntgenpildid on kõik stiilsed.) ja saatis sinna võimlema ja massaaži saan kah, aga sinna on hiigelpikad järjekorrad. Okei, mitte just hiigelpikad. Umbes kolm nädalat või? Ma ei mäleta, millal ma arsti juures käisin. Esimesel saan esimest korda massaaži. Sergei teeb. Ta on venelane, muuseas.
Rollid meie mängu jaoks on üldiselt valmis, mõned on ära saata, aga minu poolt on vist kõik ok. Ma loodan, et keegi pettuma ei pea. Mäng on kogu aeg plaanis olnud väikese vahepalana tühjas talvekalendris, nii et pettuvad need, kes liiga palju loodavad. Aga ma ei kavatse halba mängu ka teha, ilmselgelt. Taliesin pabistab koha pärast, aga ma loodan, et mängu ajal ta ei pane seda otseselt tähelegi:P
Tahaks mingit head mängu, kohe, sel nädalavahetusel. Tuletab meelde, et rollimängijate kokkusaamise eest tuleks maksta. Lõuendeid oleks kah vaja.
Kuu on viimasel ajal ilgelt lahe olnud. Asjad on kogu aeg jääs. Tali tuleb.
the dead-to-be would meet
Three henchmen
Kool on nii kohutavalt igav. Tegelikult ei ole.
Aga koolis käimine on. Raha. Oleks vaja.
Jõulud paistavad tulevat. Sinna on üle kuu aja aega, aga mõned inimesed ei paista seda teadvat...
NATO on hiljuti paar kõvemat sõna öelnud Venemaaga seoses, mis on täitsa ootamatu. Ja see, et see on olnud ootamatu, näitab, et nad on viimasel ajal väga haledad olnud. Kuigi kindlasti on selleks mingi põhjus. Nagu ka sellel, et Venemaa okupeerib ikka veel suurt osa iseseisva riigi territooriumist ilma mingi kavatsuseta seda tegevust lõpetada.
Ma mõtlesin, et ma käin vahepeal kodus, nädalavahetusel. Ma käin seal viimasel ajal päris tihti, mulle tundub.
Meliani papagoidel on uued munad. Me kavatseme Mialeega kumbki papagoi võtta. Tekitab kindlasti natuke probleeme, aga ei midagi erilist.
Absoluutselt ei viitsi kooli minna. Ja kõige masendavam on see, et meil on huvitavad loengud.
Joonistamises, kusjuures, on teemaks klaas. Mort (nagu kõik seal kogu aeg ütlevad) koosneb kahest läbipaistvast klaasist anumast, ühest jõulukaunistuse moodi kerast, mis läigib jõulukaunistuse moodi, ja alalõualuust. Taustaks on mingi repro ja meie peame oma joonistusel jätma selge mulje, et seda see on. Mitte mingi naine või skulptuur naisest vaid joonistus naisest. Klaasi on põnev joonistada, kuigi mulle käib kogu aeg pinda see, et paber on valge. Paber võiks olla õrnalt toonitud ja siis saaks valgega läiked peale teha. Praegu on poolläiked ja läiked sama värvi, sest ma ei kavatse elu sees tervet paberit harilikuga ära värvida, et foon oleks nii tume nagu see päriselt on.
Tallinlasi tahaks näha ka. Deira juures võiks ööbida, sest see on äge. Jõulukinke ma kellelegi teha ei kavatse, ütlen kohe siinkohal ära, et kellelgi muret ei oleks. Muidugi, kui keegi tunneb väga-väga suurt tahtmist mulle midagi kinkida, siis ta võiks öelda, siis ma teen talle ka. Muidu on mul selline nõme tunne. Nii, jõuludest ei pea nüüd enam mitu kuud rääkima.
Jalgpall oli täna. Ma ei vaadanud seda. Mialee ka mitte. Me ei mäletanud, et see täna on. Ega see väga oluline mäng ei olnud, aga no Eestit päriselt võitmas näha oleks tore olnud.
Suur tahtmine on midagi teha, aga ma ei tea mida.
Inimesi pole üldse näha, kui kool on. Ma ei viitsi kedagi kunagi üles otsida ja väljas söömas käia ei saa, sest raha ei ole. See viimane on kõige häirivam. Nii ei saa üldse kellegagi suhelda:(
Aga Krooks on äge. Tahaks sinna minna, võtaks ühe külma siidri ja ühe šampinjonikiusatuse, mille sees on tulised kartulid ja peal juuuuust. Istuks diivani peale (just diivanid on need kõige ägedamad asjad) ja ajaks toredate inimestega juttu. Tore oleks ju. Aga Krooksul tuleb tegelikult sünnipäev ka. Neljapäeval. Seal peaks küll käima.
Eesti keeles on järgmine nädal kontrolltöö, inglise keelt peaks õppima ja eksamid hakkavad lähenema. Kohustuslik kirjandusega tuleks juba sel nädalal alustada, siis ei pea eksamite lähenedes järjekorras ootama ja põdema ja kiirustama. Nagunii seda tuleb ette, aga mõne asja võiks juba kätte võtta.
Meistrit ja Margaritat hakkan ka lugema, selleni jõudmine võtab pisut aega, sest ma võtsin raamatukogust sellele kommentaarid, mida paralleelselt lugeda, sest see on nii äge raamat, et ma tahaksin sellest sügavuti aru saada.
Ahjaa, seda ka, et ma käin veel umbes mingi nädal aega ravivõimlemises, sest rohkem kui kümmet korda tasuta ei saa. Ma venitan ja vehin puutoikaga koos mingite eri vanade inimestega. Novot, ma teadsin, et selg on viimasel ajal ilgelt nõmedas seisus, aga et ta nii pahasti on, seda ma ei oodanud. Arst lasi teha pilti (see on stiilne, ma paneksin selle seina peale, kui ma ei arvaks, et seda veel vaja läheb. Aga noh, röntgenpildid on kõik stiilsed.) ja saatis sinna võimlema ja massaaži saan kah, aga sinna on hiigelpikad järjekorrad. Okei, mitte just hiigelpikad. Umbes kolm nädalat või? Ma ei mäleta, millal ma arsti juures käisin. Esimesel saan esimest korda massaaži. Sergei teeb. Ta on venelane, muuseas.
Rollid meie mängu jaoks on üldiselt valmis, mõned on ära saata, aga minu poolt on vist kõik ok. Ma loodan, et keegi pettuma ei pea. Mäng on kogu aeg plaanis olnud väikese vahepalana tühjas talvekalendris, nii et pettuvad need, kes liiga palju loodavad. Aga ma ei kavatse halba mängu ka teha, ilmselgelt. Taliesin pabistab koha pärast, aga ma loodan, et mängu ajal ta ei pane seda otseselt tähelegi:P
Tahaks mingit head mängu, kohe, sel nädalavahetusel. Tuletab meelde, et rollimängijate kokkusaamise eest tuleks maksta. Lõuendeid oleks kah vaja.
Kuu on viimasel ajal ilgelt lahe olnud. Asjad on kogu aeg jääs. Tali tuleb.
esmaspäev, 17. november 2008
K...
kleidinööbid lahti eest...
Tulvaveega rentslist alla,
häbelikkus kaob su seest.
Meil on Radio Mania. Tore asi. Sealt tuleb Kosmikuid ja Vennaskonda ja Nightwishi ja veel hulk asju, mida ma kõike kirja ei jõua panna.
Urg vajab inimesi, kes kohal käiksid juhul kui kontrolli-inimesed kohale ilmuvad. Näidake enda nägu!
Rollimängijate kokkutulek tuleb. Ma regasin ära. Nüüd on kusagilt raha vaja.
Ma pean regilaulu kirjutama.
Rahvalaulu loenguks, kusjuures.
Vaat kus lops.
Tulvaveega rentslist alla,
häbelikkus kaob su seest.
Meil on Radio Mania. Tore asi. Sealt tuleb Kosmikuid ja Vennaskonda ja Nightwishi ja veel hulk asju, mida ma kõike kirja ei jõua panna.
Urg vajab inimesi, kes kohal käiksid juhul kui kontrolli-inimesed kohale ilmuvad. Näidake enda nägu!
Rollimängijate kokkutulek tuleb. Ma regasin ära. Nüüd on kusagilt raha vaja.
Ma pean regilaulu kirjutama.
Rahvalaulu loenguks, kusjuures.
Vaat kus lops.
reede, 14. november 2008
kolmapäev, 12. november 2008
Toilet Duck
Ma mõtlesin vahepeal... Ma mõtlen muidugi rohkem kui ainult vahepeal, aga siiski.
Mialee tegi vahepeal silmad lahti, ütles "vikerhuut", käis vetsus ja jääb vist nüüd magama tagasi.
Nii on lood siinpool sood.
Stalkereid on linna peal nähtud.
Aga ühtegi ei ole maha lastud.
Anyhow.
Ütleme, et on üks riik. Ütleme, et selle riigi nimi on... no näiteks Venemaa.
Ja see riik on eksinud demokraatia teelt ja tunneb puudust oma kunagisest impeeriumist.
Aga et tänapäeva maailmas hakkama saada, peab ta teesklema, et on demokraatia. Siis saavad teised riigid teeselda, et see on demokraatia, sest nad ei tea, mida muud sellise riigiga peale hakata.
Nii.
Kõik teesklevad ja saavad tänu sellele üpris hästi läbi.
Aga siis see üks riik, mida me tinglikult Venemaaks nimetame omab nö kahte nägu. Üks on diplomaatiline mask, teine on päris nägu. Diplomaatiline mask on see osa teesklusest, mis veel üritab ja vaevub teesklema, olgu põhjuseks siis mis tahes. Ilmselt lihtsalt vajadus teistega läbi saada.
Teised teavad, et nad räägivad maskiga, aga see pole probleem. Umbes nagu siis, kui nad peaksid rääkima zombiga. Nad pooldaksid ikkagi inimese maski, kuigi nad teaksid, et sõnu toob kuuldavale sama poolsurnud libasurnu. Ilusam on lihtsalt. Ja kui zombi teab, et tema vestluskaaslased räägivad tema maski, mitte temaga, siis üritab ta ka rääkida rohkem inimese moodi, olgugi, et mõte sõnade taga jääb samaks.
Oletame nüüd, et see zombiriik ("Blaaacula!" - Mialee, kes on kusagil voodis lambanaha all peidus. Näete nüüd, me veedame liiga palju aega koos:P). Nagu ma ütlesin, see zombiriik. Jah. Nad ei viitsi enam maskiga jamada. Nad viskavad selle nurka. Ründavad teisi esmalt verbaalselt (aga seda tegid nad ka maskiga, sest need, kes ei vaevu maskiga rääkima, ei vaja sõnu, mis tulevad läbi maski. Neile pole vaja teeselda.) ja siis veel verbaalselt ja siis veel teravamalt verbaalselt.
Ütleme, et siis see riik, mida me Venemaaks nimetame, ründab ühte teist riiki, kellega nad omavahel ei mängi teesklusemänge. Nimetame seda teist riiki siinkohal näiteks Georgiaks.
Kõik teised maad on šokis (kui nad teleka eest ära vaevuvad tulema, sest olümpiamängud käivad parasjagu). Aga kuna nad teesklevad ikka veel, et tegu on demokraatliku riigiga, siis nad mõtlevad enda jaoks välja vabandusi ja põhjusi, miks see ei olnud tegelikult nii nahhaalne kui see oli. Nojah, see ei ole hetkel teema.
Siis suudetakse saavutada mingi tasakaal, kus Venemaa ei ole nagu poolt iseseisvat riiki vallutanud ja kus ta on täitnud rahuplaani, mis Sarkozy talle andis ja kõik paistab suubuvat paremuse suunas. (Kuigi Venemaa on okupeerinud poole Georgiast, sealsed "vabariigid", mis sinna on tekkinud, ei saa elada ilma Venemaata, muutes nende iseseisvuse farsiks, mis on eriti nukker, kui mõelda nende inimeste peale, kes tõepoolest nägid Venemaad ainult vabastajana, või siis suuremalt jaolt vabastajana, või siis vähemalt pisutki vabastajana; ja see osa rahvast, kes tõesti soovis ja lootis vabadust. Tõenäosus selleks on Venemaa poolt okupeerituna kõvasti väiksem kui Georgia all, sest viimane liikus päriselt demokraatia suunas ja lootis NATO ja ELi peale. Jah, tee oli veel pikk, aga nad vähemalt liikusid sinna suunda.)
Novot. Ja siis see riik, Venemaa, eksole, ütleb pärast hulka pikki sõnavõtte, kus ähvardatakse pahaselt kõiki teisi lääneriike (mõnda rohkem kui teist), midagi, mis kõlab veel nahhaalsemalt, kui harjutud on. (Ja arvestades, kellega on tegu, siis on harjutud palju hullemate asjadega, kui näiteks see, millega Soome võiks välja tulla)
Kui mõni teine riik... ütleme, et näiteks Saksamaa... (Saksamaa on väga hea näide, sest Stalin ja Hitler olid üpris sama pahad mehed mõlemad. Kui maailma oleks päriselt võimalik lahata lawful-chaotic&good-evil skaalal, siis oleksid nad väga selgelt evil, kuigi päriselus saaks evil olla ainult mingi osa sõna otseses mõttes hulludest, aga jah, see ei ole teema jällegi. Teema on see, et kui Saksamaa väed tungiksid mõne iseseisva riigi territooriumile, et sealt kedagi "vabastada", siis ei suhtuks ülejäänud Euroopa pooltki nii passiivne kui Georgia puhul. Nad oleksid paanikas.)
Nüüd Mialee määgib ja räägib, et ta on lamba sees. Lamba sees oli soe, sest lambal on kaks villa. Jah, ta määgib. Aga ta tegi just riisi, nii et äkki ta on lihtsalt hull:)
Vot. Venemaa ütleb, et ta hävitab iseseisva riigi territooriumile tehtava iseseisva riigi sõjaväelise baasi, mis ei tohiks neile mingit hädaohtu kujutada. Nemad ütlevad, et see baas võib neile ohtlik olla, seega peavad nad selle sõjaliselt maatasa tegema. Julmalt ja konkreetselt. No ma ei tea, see on imelik. Kui ähvardada sõjalise sekkumisega, et takistada sõjalise baasi ehitamist kõlab see kuidagi kummaliselt. Kui mina oleksin USA, siis ma ehitaksin selle baasi. Kui see enne oli tõepoolest mõeldud ainult kaitseks "paariariikide" eest, siis nüüd lisaksin ma selle funktsioonidele kaitse ka oma uue kurja vaenalse, Venemaa, vastu. Ilmselgelt, eksole.
Aga asi, millele ma tegelikult mõtlesin.
See, miks keegi midagi ei tee või ei reageeri nii nagu oodata võiks antud olukorras.
Maskid esiteks. Nad on harjunud rääkima demokraatiaga ja nende jaoks on Venemaa demokraatia, seni kuni keegi pole ametlikult välja öelnud, et ta seda pole.
Ja demokraatlikud riigid suhtlevad omavahel järgides kindlat koodi. Diplomaatilise suhtlemise koodi.
Nii et - kui Venemaa ütleb, et ta ründab kedagi, kui talle see idee pähe tuleb, siis ta ei saa seda öelda kui demokraatlik riik. Seda võivad öelda Iraan ja Põhja-Korea ja Kuuba, kui tal on halb päev, ja veel hulk "kurje" riike. Aga demokraatias nii ei räägita. Neil on diplomaatia. Nii et läänes võib suur hulke diplomaate mõelda, et Venemaa räägib mingis diplomaatilise suhtlemise koodi variatsioonis, millega nad varem kokku pole puutunud.
Aga nad eeldavad, et kood on sama, kuigi pisikese variatsiooniga. See tähendab, et kui Venemaa ähvardab kedagi sellisel moel, siis ei mõtle ta seda elu sees tõsiselt, sest diplomaatia nii ei käi. See tähendab, et Venemaa arust on paha, kui kuskile baasid tulevad, aga see on ka kõik. See ei meeldi neile, aga nad ei ründaks kedagi päriselt.
Keeruline on mõtteid niigi seotuna hoida, kui ma seda tavaliselt teen, sest Mialee dikteerib kõrvalt k-tähega algavaid lauseid, milles esineb hulk KaPo-le koputamist.
Aga jah. Põhjuseks, miks keegi ei reageeri Venemaa sõnadele adekvaatselt võib vähemalt mõnel puhul olla usk sellesse, et nad teavad, millist koodi omavahelises suhtluses kasutatakse ja järgitakse (gee, kultuuridevaheline kommunikatsioon oma koodi ja tähenduste pakkimiste ja dekodeerimistega on mulle palju sügavamalt sisse jäänud kui ma arvasin. Mialee räägib nüüd oravatest. "Orava otsas oli okas. Okaapid on oravad. Oleme oravaokaapid. Ohohhoo.").
Venemaa jälle on muutnud oma suhtlemise tavalisest demokraatia diplomaatilisest avameelselt ebademokraatikuks.
Aga see on ainult üks mõttekäik.
Ma ei usu, et inimesed on lollid, eriti poliitikud.
Samas, pettekujutelmad, millesse inimesed tahavad uskuda, on rasked lagunema.
Ma ei tea.
Venemaa on naljakas koht.
English Russia just because something cool happens daily on 1/6 of the Earth surface
Mialee tegi vahepeal silmad lahti, ütles "vikerhuut", käis vetsus ja jääb vist nüüd magama tagasi.
Nii on lood siinpool sood.
Stalkereid on linna peal nähtud.
Aga ühtegi ei ole maha lastud.
Anyhow.
Ütleme, et on üks riik. Ütleme, et selle riigi nimi on... no näiteks Venemaa.
Ja see riik on eksinud demokraatia teelt ja tunneb puudust oma kunagisest impeeriumist.
Aga et tänapäeva maailmas hakkama saada, peab ta teesklema, et on demokraatia. Siis saavad teised riigid teeselda, et see on demokraatia, sest nad ei tea, mida muud sellise riigiga peale hakata.
Nii.
Kõik teesklevad ja saavad tänu sellele üpris hästi läbi.
Aga siis see üks riik, mida me tinglikult Venemaaks nimetame omab nö kahte nägu. Üks on diplomaatiline mask, teine on päris nägu. Diplomaatiline mask on see osa teesklusest, mis veel üritab ja vaevub teesklema, olgu põhjuseks siis mis tahes. Ilmselt lihtsalt vajadus teistega läbi saada.
Teised teavad, et nad räägivad maskiga, aga see pole probleem. Umbes nagu siis, kui nad peaksid rääkima zombiga. Nad pooldaksid ikkagi inimese maski, kuigi nad teaksid, et sõnu toob kuuldavale sama poolsurnud libasurnu. Ilusam on lihtsalt. Ja kui zombi teab, et tema vestluskaaslased räägivad tema maski, mitte temaga, siis üritab ta ka rääkida rohkem inimese moodi, olgugi, et mõte sõnade taga jääb samaks.
Oletame nüüd, et see zombiriik ("Blaaacula!" - Mialee, kes on kusagil voodis lambanaha all peidus. Näete nüüd, me veedame liiga palju aega koos:P). Nagu ma ütlesin, see zombiriik. Jah. Nad ei viitsi enam maskiga jamada. Nad viskavad selle nurka. Ründavad teisi esmalt verbaalselt (aga seda tegid nad ka maskiga, sest need, kes ei vaevu maskiga rääkima, ei vaja sõnu, mis tulevad läbi maski. Neile pole vaja teeselda.) ja siis veel verbaalselt ja siis veel teravamalt verbaalselt.
Ütleme, et siis see riik, mida me Venemaaks nimetame, ründab ühte teist riiki, kellega nad omavahel ei mängi teesklusemänge. Nimetame seda teist riiki siinkohal näiteks Georgiaks.
Kõik teised maad on šokis (kui nad teleka eest ära vaevuvad tulema, sest olümpiamängud käivad parasjagu). Aga kuna nad teesklevad ikka veel, et tegu on demokraatliku riigiga, siis nad mõtlevad enda jaoks välja vabandusi ja põhjusi, miks see ei olnud tegelikult nii nahhaalne kui see oli. Nojah, see ei ole hetkel teema.
Siis suudetakse saavutada mingi tasakaal, kus Venemaa ei ole nagu poolt iseseisvat riiki vallutanud ja kus ta on täitnud rahuplaani, mis Sarkozy talle andis ja kõik paistab suubuvat paremuse suunas. (Kuigi Venemaa on okupeerinud poole Georgiast, sealsed "vabariigid", mis sinna on tekkinud, ei saa elada ilma Venemaata, muutes nende iseseisvuse farsiks, mis on eriti nukker, kui mõelda nende inimeste peale, kes tõepoolest nägid Venemaad ainult vabastajana, või siis suuremalt jaolt vabastajana, või siis vähemalt pisutki vabastajana; ja see osa rahvast, kes tõesti soovis ja lootis vabadust. Tõenäosus selleks on Venemaa poolt okupeerituna kõvasti väiksem kui Georgia all, sest viimane liikus päriselt demokraatia suunas ja lootis NATO ja ELi peale. Jah, tee oli veel pikk, aga nad vähemalt liikusid sinna suunda.)
Novot. Ja siis see riik, Venemaa, eksole, ütleb pärast hulka pikki sõnavõtte, kus ähvardatakse pahaselt kõiki teisi lääneriike (mõnda rohkem kui teist), midagi, mis kõlab veel nahhaalsemalt, kui harjutud on. (Ja arvestades, kellega on tegu, siis on harjutud palju hullemate asjadega, kui näiteks see, millega Soome võiks välja tulla)
Kui mõni teine riik... ütleme, et näiteks Saksamaa... (Saksamaa on väga hea näide, sest Stalin ja Hitler olid üpris sama pahad mehed mõlemad. Kui maailma oleks päriselt võimalik lahata lawful-chaotic&good-evil skaalal, siis oleksid nad väga selgelt evil, kuigi päriselus saaks evil olla ainult mingi osa sõna otseses mõttes hulludest, aga jah, see ei ole teema jällegi. Teema on see, et kui Saksamaa väed tungiksid mõne iseseisva riigi territooriumile, et sealt kedagi "vabastada", siis ei suhtuks ülejäänud Euroopa pooltki nii passiivne kui Georgia puhul. Nad oleksid paanikas.)
Nüüd Mialee määgib ja räägib, et ta on lamba sees. Lamba sees oli soe, sest lambal on kaks villa. Jah, ta määgib. Aga ta tegi just riisi, nii et äkki ta on lihtsalt hull:)
Vot. Venemaa ütleb, et ta hävitab iseseisva riigi territooriumile tehtava iseseisva riigi sõjaväelise baasi, mis ei tohiks neile mingit hädaohtu kujutada. Nemad ütlevad, et see baas võib neile ohtlik olla, seega peavad nad selle sõjaliselt maatasa tegema. Julmalt ja konkreetselt. No ma ei tea, see on imelik. Kui ähvardada sõjalise sekkumisega, et takistada sõjalise baasi ehitamist kõlab see kuidagi kummaliselt. Kui mina oleksin USA, siis ma ehitaksin selle baasi. Kui see enne oli tõepoolest mõeldud ainult kaitseks "paariariikide" eest, siis nüüd lisaksin ma selle funktsioonidele kaitse ka oma uue kurja vaenalse, Venemaa, vastu. Ilmselgelt, eksole.
Aga asi, millele ma tegelikult mõtlesin.
See, miks keegi midagi ei tee või ei reageeri nii nagu oodata võiks antud olukorras.
Maskid esiteks. Nad on harjunud rääkima demokraatiaga ja nende jaoks on Venemaa demokraatia, seni kuni keegi pole ametlikult välja öelnud, et ta seda pole.
Ja demokraatlikud riigid suhtlevad omavahel järgides kindlat koodi. Diplomaatilise suhtlemise koodi.
Nii et - kui Venemaa ütleb, et ta ründab kedagi, kui talle see idee pähe tuleb, siis ta ei saa seda öelda kui demokraatlik riik. Seda võivad öelda Iraan ja Põhja-Korea ja Kuuba, kui tal on halb päev, ja veel hulk "kurje" riike. Aga demokraatias nii ei räägita. Neil on diplomaatia. Nii et läänes võib suur hulke diplomaate mõelda, et Venemaa räägib mingis diplomaatilise suhtlemise koodi variatsioonis, millega nad varem kokku pole puutunud.
Aga nad eeldavad, et kood on sama, kuigi pisikese variatsiooniga. See tähendab, et kui Venemaa ähvardab kedagi sellisel moel, siis ei mõtle ta seda elu sees tõsiselt, sest diplomaatia nii ei käi. See tähendab, et Venemaa arust on paha, kui kuskile baasid tulevad, aga see on ka kõik. See ei meeldi neile, aga nad ei ründaks kedagi päriselt.
Keeruline on mõtteid niigi seotuna hoida, kui ma seda tavaliselt teen, sest Mialee dikteerib kõrvalt k-tähega algavaid lauseid, milles esineb hulk KaPo-le koputamist.
Aga jah. Põhjuseks, miks keegi ei reageeri Venemaa sõnadele adekvaatselt võib vähemalt mõnel puhul olla usk sellesse, et nad teavad, millist koodi omavahelises suhtluses kasutatakse ja järgitakse (gee, kultuuridevaheline kommunikatsioon oma koodi ja tähenduste pakkimiste ja dekodeerimistega on mulle palju sügavamalt sisse jäänud kui ma arvasin. Mialee räägib nüüd oravatest. "Orava otsas oli okas. Okaapid on oravad. Oleme oravaokaapid. Ohohhoo.").
Venemaa jälle on muutnud oma suhtlemise tavalisest demokraatia diplomaatilisest avameelselt ebademokraatikuks.
Aga see on ainult üks mõttekäik.
Ma ei usu, et inimesed on lollid, eriti poliitikud.
Samas, pettekujutelmad, millesse inimesed tahavad uskuda, on rasked lagunema.
Ma ei tea.
Venemaa on naljakas koht.
English Russia just because something cool happens daily on 1/6 of the Earth surface
teisipäev, 11. november 2008
Tellimine:
Postitused (Atom)