Täna saadab Venemaa rahvusvahelistele vaatlejatele kutsed parlamendivalimistele, mis toimuvad 2. detsembril, teatas ITAR-TASS.
Vaatlejate üldarv jääb kolme- ja neljasaja vahele, see on eelmiste valimistega võrreldes kolm korda vähem.
Keskvalimiskomisjoni liige Igor Borissov põhjendas otsust sellega, et varasemad vaatlejad töötasid halvasti.
„Olid liialdused ning lääne vaatlejad otsisid formaalseid rikkumisi ja tulid selleks suure delegatsiooniga, samal ajal kui sellistesse maadesse kui Balti vabariigid, kus on ilmselged puudused, saadab seesama OSCE 3- 12 inimest,“ sõnas ta.
teisipäev, 30. oktoober 2007
Vene keskvalimiskomisjon vähendas vaatlejate arvu kolm korda
Sinine
Sinine?
Esimene asi, mis pähe tuli lihtsalt.
Aeg on nii vale.
Kell ja kõik need muud ajad ka.
Koibik kõndis just mööda mind.
Mulle väga ei meeldi, kui nad mu palja naha peale satuvad, aga kui ma avastan silmanurgast, et miski ronib mööda mu õlga, siis pole see suur probleem. Õnneks.
Joonistamine on tore. Õlipastellidega ei oska ma küll midagi peale hakata ja inspiratsioon pole see, mis ta oli, on miski siiski naasnud. Ning ma peaks end sundima pastellide kasutamist harjutama, hoolimata sellest, et ma ei saa tulemust, millega ma rahule jääks. Sest raske on midagi selgeks õppida nii, et ma olen algusest peale kõige tehtu üle õnnelik. Tagantjärele võib ju öelda, et see pilt polnudki nii hull. Kui kedagi huvitab, siis see vedeleb ilmselt mõnda aega veel Urus. Obeseid joonistasin. Foto järgi, mis oli imelik, sest pastellide üle ei tunneta ma mingit kontrolli, nii et ainuüksi ükskõik mille tegemine on keeruline, ning kui rääkida soovist midagi kopeerida, siis peaks vist juba enne üritama hakkamist alla andma:P
Kunstist on hea rääkida. Mugav nimelt kuidagi. See on lihtsalt nii oma ja õige ja alati-alati olemas. Asi, ilma milleta ma poleks see mina ning vist ainuke asi, mis iseloomustab mind kõigi jaoks, ükskõik, mis nime all nad mind ka parasjagu ei tunneks.
Aga sinine iseenesest - ükskõik kui vähe ta tegelikult "teemasse" ka ei läheks - on ilus värv.
Peaks magama minema. Homme võiks ärgata ka nimelt.
Mõned larbid on ees... Raha kostüümide peale õnneks ei lähe eriti niipea. Ent kui ma sellele Steffi ja värkide filosoofide mängule minna tahan, siis tuleb mängumaks ära maksta. Ja Curu juures see värk. Mis tuletab mulle jälle meelde, et koju on keeruline pääseda. Kuigi ma tahaks nii vahelduse mõttes seal käia.
Aga muidu, lugesin blogisid, mida ma tavaliselt ei loe. Berilac on oma blogisse asju kirjutanud, nagu ma avastasin, ning Myrt saab 4ndal 13, kui ma õigesti mäletan. Aww. Pisike Myrt:)
Meh, aga üldiselt. Ma olen jälle omadega segaduses.
Dani pole päris kindel, kes ta selline on.
Seda on vist kolm korda varem juhtunud.
Üks kord, mis oli liiga ammu, et ta loeks.
Üks kord, mis oli, jah, see, millal ma jõudsin endale lihtsalt kohale.
Üks kord, mis pole siinkohal oluline, ent muutis siiski palju.
Ja siis nüüd, kui ma pean lihtsalt endale järele jõudma ilmselt.
Dani ei taha kunagi suureks saada.
Ja me oskame kõik Eikunagimaale lennata.
Aga ma ei tea. Ma ei tea, kas on kohti, kuhu ma ei oska lihtsalt vaadata, kuhu ma ei oska lennata ja mida ma ei oska näha. Ma ilmselt kardan, et kui ma mõne sellise koha üles leian, võin ma unustada tee Eikunagimaale ja ma ei saa seda teha, sest ma olen kogu elu ihanud lennata ja ma olen selle alles nii hiljuti selgeks saanud.
Ja ma ei oska uskuda, et teised peidetud väravad viiksind mind maale, mis oleks minu jaoks parem ja õigem ja toredam. Nii et mul on tunne, et kui ma näen silmanurgas vilksatamas vikerkaart pilvitul päeval või näen ähmast sädelevat helendust kahe kokkupõimunud puu vahel, vaatan ma lihtsalt selles suunas, kuhu lendas mu väike Tinkerbell, ilma kelleta ei oleks minu Eikunagimaad. Ja selles on muidugi ka asi. Tinkerbell. Paar väikest minu omaenese Tinkerbelli, keda ma hoiaksin ainult enesele, kui see võimalik ja hea oleks (mida ta ei oleks). Paar väikest Tinkerbelli, kellel on haldjatolmu, mis aitab mul aeg-ajalt lennata (ning see kõlas hetkel nii kuradi kahtlaselt narkootiliseltXD) ja ma võin neile kõigile oma voodi kõrvale soojad pesakesed teha ja kaitsta neid kõigi äikesetormide ja paduvihmade eest, mida mu puu alla peidetud kitsaste tubade seinad kinni suudavad pidada. Ja siis on veel kadunud lapsed, ilma kelleta poleks Eikunagimaa selline nagu ta on.
Bwheh & blah & all those other words, y'know.
No ja üleüldse. Vot.
Öö.
Sinine.
esmaspäev, 29. oktoober 2007
Dani ja kõik need teised sõnad
Peaks midagi kirjutama jälle. Pole seda viimasel ajal eriti teinud.
Söön praegu juustukukleid ja joon teed. Andeora juustukukleid, sest need jäid minu kätte ja mul pole üldiselt midagi süüa kodus ja mul on kõht tühi.
Nädalavahetusel sai Kadrinas käidud. Oleks tahtnud tegelikult koju minna, aga kuna ma ei oska korraga kahes kohas olla, siis ma valisin siiski Kadrina ja ma ei ütleks, et ma kahetsen.
Paistab, et Silver tuli just siia. Teate küll, see mu raseda õe tüüp. Nojah.
Kuulan Jesus Christ Superstari, pole seda ammu teinud.
Mm... Laupäeval hääletasime siis Rakverre Andeoraga. Polnud seda hämmastavalt ammu teinud, eriti Jõgeva kaudu. Reedel... olime Urus ja Andeora sai esimest korda elus Vahurit näha.
Söömine tuletas meelde, et suunurgad on ikka veel katki. Nõme. Ei oska midagi peale ka hakata.
Hmm, kella keerati ka.
Wow, mul on tunne, et see postitus on veelgi mõttetum, kui need, mida ma tavaliselt teen:P
Okei, Andeoraga saime mingi kuue-viie autoga kohale. Ma polegi vist elu sees seda teed mööda nii paljude peale hääletanud.
Rakveres selgus, et olime eelmisest bussist mingi 10 minutiga maha jäänud ja pidime umbes tund aega järgmist ootama. Kuna mu läpakas on nüüd terve, mängisime sel ajal HOMMi.
Kusagil selja taga amelevad mingid tüübid. Hetkel, mitte Kadrinas, mõistagi.
Olen liiga palju raha kulutanud, aga kuu lõpuni saab hakkama. Kuigi ma tahan ilgelt midagi head. Üritan mitte enne filmi kulutama hakata. Ehk siis filmiõhtu on Urus. Hmm. Huvitav, kas mul oleks võimalik nädala keskel kodus käia? Vist küll, aga ilgelt tüütu oleks... Järgmisel laupäeval (oli vist laupäev?) on Curu juures vampiirika mingi sissejuhatav või tutvustav või misiganes mäng. Ma lähen kohale anarhist-punkarist vampiirina. See on asi, mis erineb anarhist-punkarist väga-väga palju. Mis jällegi tuletab mulle meelde seda stereotüüpide teemat, mida ma arutada tahan.
Kadrinas ajasime Curu köögis juttu igasugustel teemadel (jah, ka sellised, kui keegi helistas Goblinile ja me rääkisime temaga põnevat juttu. "I'm a Ukrainian prostitute, who eats french fries.") Vaatasime muusikali. Tarbisime pisut alkoholi. Maximas on ZIP 5.90+0.50. Ostsin mõned kaasa. Üks on veel kotis. Tore oli. Pühapäeval hääletasime Andeoraga tagasi, läbi Mäo risti, sest Rakvere on liiga suur ja lai. Sai päris kiiresti kohale. Sõitsime bussiga pärapõrgust (selle koha lähedalt, kus elab Elina aka Nublu) kesklinna. Okei, see oli nr 4, nii et mitte kesklinna vaid ühika ette. See oli positiivne.
Keegi värd oli kaardilugeja meie koridori tagaukselt ära hiivanud. Üleüldse paistab, et paljudel on keeruline mõista, et ühikas on meile kõigile midagi kodulaadset ning me peame siin elama ja mida enam nad laamendavad ja lõhuvad jne, seda nõmedam meil kõigil on. Värdjad, noh.
Nägin Trägunit, kui nõusid pesin, siis mängisin veel HOMMi ja olin muidu lahe ja läksin magama.
Ma ei tea... on tegelikult asju, mis on olulisemad, kui kõik see jama, mis ma siia kirja olen pannud, ent ma ei oska/taha seda justnimelt siia kirjutada. Või midagi. Jah. Avalikud blogid. Nojah.
Millalgi peaks verd andma minema, aga sinna läheb veel aega. Verd anda on tore. Esiteks saan ma inimesi aidata ja ei pea selleks eriti vaeva nägema. Ja teiseks saab sealt shokolaadi, mis on ka tore. Eriti arvestades, et ma tahaksin praegu osta suuuuure Kalevi shokolaadi, ma arvan, et valge ja mustikate ning õhitud riisiga shokolaadi ning selle üksinda järjest ära süüa... *droool*
Üleüldse. Kõik on nii imelik.
Ja väikestel lastel on vaheaeg.
Ja Dani on üksinda ühikas (sest need kaks tüüpi ei loe) ja ei tea, mida teha ja kell on tegelikult veel vähe, aga samas natuke palju ka ja ma ei tea, ma võiks vahelduse mõttes teha midagi produktiivset selle möla kirjutamise asemel.
Lähen varsti Urgu igatahes, sest seal on hoolimata kõigest kuidagi rahulik ja hea ja mul on nüüd läpakas ja ma saan teha kasulikke asju igal pool. Aga samas, seal saaksin ma kasutada oma uusi lahedaid +5 õlipastelle, millega ma ei oska nagunii absoluutselt mitte kui midagi peale hakata, sest need pole harilikud pliiatsid ja nad on värvilised, aga neid on 36 ja nad lõhnavad tõsiselt kaifilt ja ma tahaksin, et ma oskaks värvidega ka midagi peale hakata, mitte nagu praegu ja ma pole nii ammu midagi joonistanud ja veel suur hulk mõttetut juttu siia otsa.
Bwheh. Sõnad.
Andeoral on vist väitlemine täna ja pooled inimesed on Tartust läinud nagunii. Huvitav.
Ja nashist võeti enne Tõnismäge kinni, millest minul ja Mialeel on kindlasti väga kahju;)
Loen Postimeest, pesen nõud, lähen poodi (ei kuluta raha. Ei. Ei.) ja lähen Urgu, olen produktiivne või joonistan, vaatan õhtul filmi ja olen muidu lahe.
Söön praegu juustukukleid ja joon teed. Andeora juustukukleid, sest need jäid minu kätte ja mul pole üldiselt midagi süüa kodus ja mul on kõht tühi.
Nädalavahetusel sai Kadrinas käidud. Oleks tahtnud tegelikult koju minna, aga kuna ma ei oska korraga kahes kohas olla, siis ma valisin siiski Kadrina ja ma ei ütleks, et ma kahetsen.
Paistab, et Silver tuli just siia. Teate küll, see mu raseda õe tüüp. Nojah.
Kuulan Jesus Christ Superstari, pole seda ammu teinud.
Mm... Laupäeval hääletasime siis Rakverre Andeoraga. Polnud seda hämmastavalt ammu teinud, eriti Jõgeva kaudu. Reedel... olime Urus ja Andeora sai esimest korda elus Vahurit näha.
Söömine tuletas meelde, et suunurgad on ikka veel katki. Nõme. Ei oska midagi peale ka hakata.
Hmm, kella keerati ka.
Wow, mul on tunne, et see postitus on veelgi mõttetum, kui need, mida ma tavaliselt teen:P
Okei, Andeoraga saime mingi kuue-viie autoga kohale. Ma polegi vist elu sees seda teed mööda nii paljude peale hääletanud.
Rakveres selgus, et olime eelmisest bussist mingi 10 minutiga maha jäänud ja pidime umbes tund aega järgmist ootama. Kuna mu läpakas on nüüd terve, mängisime sel ajal HOMMi.
Kusagil selja taga amelevad mingid tüübid. Hetkel, mitte Kadrinas, mõistagi.
Olen liiga palju raha kulutanud, aga kuu lõpuni saab hakkama. Kuigi ma tahan ilgelt midagi head. Üritan mitte enne filmi kulutama hakata. Ehk siis filmiõhtu on Urus. Hmm. Huvitav, kas mul oleks võimalik nädala keskel kodus käia? Vist küll, aga ilgelt tüütu oleks... Järgmisel laupäeval (oli vist laupäev?) on Curu juures vampiirika mingi sissejuhatav või tutvustav või misiganes mäng. Ma lähen kohale anarhist-punkarist vampiirina. See on asi, mis erineb anarhist-punkarist väga-väga palju. Mis jällegi tuletab mulle meelde seda stereotüüpide teemat, mida ma arutada tahan.
Kadrinas ajasime Curu köögis juttu igasugustel teemadel (jah, ka sellised, kui keegi helistas Goblinile ja me rääkisime temaga põnevat juttu. "I'm a Ukrainian prostitute, who eats french fries.") Vaatasime muusikali. Tarbisime pisut alkoholi. Maximas on ZIP 5.90+0.50. Ostsin mõned kaasa. Üks on veel kotis. Tore oli. Pühapäeval hääletasime Andeoraga tagasi, läbi Mäo risti, sest Rakvere on liiga suur ja lai. Sai päris kiiresti kohale. Sõitsime bussiga pärapõrgust (selle koha lähedalt, kus elab Elina aka Nublu) kesklinna. Okei, see oli nr 4, nii et mitte kesklinna vaid ühika ette. See oli positiivne.
Keegi värd oli kaardilugeja meie koridori tagaukselt ära hiivanud. Üleüldse paistab, et paljudel on keeruline mõista, et ühikas on meile kõigile midagi kodulaadset ning me peame siin elama ja mida enam nad laamendavad ja lõhuvad jne, seda nõmedam meil kõigil on. Värdjad, noh.
Nägin Trägunit, kui nõusid pesin, siis mängisin veel HOMMi ja olin muidu lahe ja läksin magama.
Ma ei tea... on tegelikult asju, mis on olulisemad, kui kõik see jama, mis ma siia kirja olen pannud, ent ma ei oska/taha seda justnimelt siia kirjutada. Või midagi. Jah. Avalikud blogid. Nojah.
Millalgi peaks verd andma minema, aga sinna läheb veel aega. Verd anda on tore. Esiteks saan ma inimesi aidata ja ei pea selleks eriti vaeva nägema. Ja teiseks saab sealt shokolaadi, mis on ka tore. Eriti arvestades, et ma tahaksin praegu osta suuuuure Kalevi shokolaadi, ma arvan, et valge ja mustikate ning õhitud riisiga shokolaadi ning selle üksinda järjest ära süüa... *droool*
Üleüldse. Kõik on nii imelik.
Ja väikestel lastel on vaheaeg.
Ja Dani on üksinda ühikas (sest need kaks tüüpi ei loe) ja ei tea, mida teha ja kell on tegelikult veel vähe, aga samas natuke palju ka ja ma ei tea, ma võiks vahelduse mõttes teha midagi produktiivset selle möla kirjutamise asemel.
Lähen varsti Urgu igatahes, sest seal on hoolimata kõigest kuidagi rahulik ja hea ja mul on nüüd läpakas ja ma saan teha kasulikke asju igal pool. Aga samas, seal saaksin ma kasutada oma uusi lahedaid +5 õlipastelle, millega ma ei oska nagunii absoluutselt mitte kui midagi peale hakata, sest need pole harilikud pliiatsid ja nad on värvilised, aga neid on 36 ja nad lõhnavad tõsiselt kaifilt ja ma tahaksin, et ma oskaks värvidega ka midagi peale hakata, mitte nagu praegu ja ma pole nii ammu midagi joonistanud ja veel suur hulk mõttetut juttu siia otsa.
Bwheh. Sõnad.
Andeoral on vist väitlemine täna ja pooled inimesed on Tartust läinud nagunii. Huvitav.
Ja nashist võeti enne Tõnismäge kinni, millest minul ja Mialeel on kindlasti väga kahju;)
Loen Postimeest, pesen nõud, lähen poodi (ei kuluta raha. Ei. Ei.) ja lähen Urgu, olen produktiivne või joonistan, vaatan õhtul filmi ja olen muidu lahe.
pühapäev, 28. oktoober 2007
laupäev, 27. oktoober 2007
teisipäev, 23. oktoober 2007
Järjekordne teisipäev
Käisin Curuniri juures. Rääkisime natuke.
Ta lubas päriselt foorumi logoga midagi ette võtta.
Pean oma läpaka kuidagi Tallinnast kätte saama.
Väljas jaheneb.
Varsti pole isegi sügist enam.
NaNoWriMo läheneb.
Läti larbil sain Läti boffermõõgaga vastu pead. Muhk on.
Lätist kirjutan hiljem pikemalt.
Nägin Uru poole minnes Kõusti, Antonit ja ta naist ja Kaubamajas oli Berilac, mis tuletab mulle meelde, et ma pean talle 29.- üle kandma, kuna Hansapangal oli mingi jama.
Abakhanis on kuu lõpuni soodushinnad, peaks vaatama, ega soodsalt keebimaterjali ei saa...
Mis veel?
Lätis oli täitsa tore. Matile tuleb bensiiniraha kah natuke anda ja Leilale 10.- tänase söögi eest.
Mul on tunne, et ma vaesun.
See on nii imelik, et meil telekas on ühikas. Ma pole seda siiani vaadanud ja pole erilist tahtmist kah. Ärapanija on netis ka olemas, nii et seda saab vaadata siis, kui tahtmist ning aega on.
Ma tahtsin midagi siia kirjutada tegelikult.
Viimasel ajal ei oska enam mitte midagi öelda.
Kõik, mis on alles, on mu enese sees ja ei oska sealt enam välja tulla ja end sõnadesse panna.
Aga jah.
-----------------------------
Kui sõnajalad on härmas ja alasti puud ei sahise tuules...
Täiskuud ei erista pilvede tagant.
Üksik ulg kostab kuuskede vahelt, sa tead, et minna ei tuleks...
Ja naased taas, nukrus silmis ja veremaik huultel.
Ta lubas päriselt foorumi logoga midagi ette võtta.
Pean oma läpaka kuidagi Tallinnast kätte saama.
Väljas jaheneb.
Varsti pole isegi sügist enam.
NaNoWriMo läheneb.
Läti larbil sain Läti boffermõõgaga vastu pead. Muhk on.
Lätist kirjutan hiljem pikemalt.
Nägin Uru poole minnes Kõusti, Antonit ja ta naist ja Kaubamajas oli Berilac, mis tuletab mulle meelde, et ma pean talle 29.- üle kandma, kuna Hansapangal oli mingi jama.
Abakhanis on kuu lõpuni soodushinnad, peaks vaatama, ega soodsalt keebimaterjali ei saa...
Mis veel?
Lätis oli täitsa tore. Matile tuleb bensiiniraha kah natuke anda ja Leilale 10.- tänase söögi eest.
Mul on tunne, et ma vaesun.
See on nii imelik, et meil telekas on ühikas. Ma pole seda siiani vaadanud ja pole erilist tahtmist kah. Ärapanija on netis ka olemas, nii et seda saab vaadata siis, kui tahtmist ning aega on.
Ma tahtsin midagi siia kirjutada tegelikult.
Viimasel ajal ei oska enam mitte midagi öelda.
Kõik, mis on alles, on mu enese sees ja ei oska sealt enam välja tulla ja end sõnadesse panna.
Aga jah.
-----------------------------
Kui sõnajalad on härmas ja alasti puud ei sahise tuules...
Täiskuud ei erista pilvede tagant.
Üksik ulg kostab kuuskede vahelt, sa tead, et minna ei tuleks...
Ja naased taas, nukrus silmis ja veremaik huultel.
pühapäev, 14. oktoober 2007
Nii jah
Nii.
Esmaspäeval tuli tahtmine aeg maha võtta, nii et tegingi seda.
Aga esmaslt Mialeega Tallinnasse Andrusega kokku saama. Sain teada, et Mialee ei jõua, nii et hängisin pisut kesklinnas ja otsisin siis õige kohviku üles. Tellisin elu kallima kohvi - 20 eeklooma. Mitte midagi odavamat ei olnud. Jube:P
Aga Andrus oli seal, tutvustasin ennast ja seda, milleks me temaga suhelda soovisime ning siis me rääkisime miski tund+veerand larbist ja raamatutest ja siis ma läksin hääletama, et mitte pimeda peale jääda. Täitsa tore oli.
Hääletasin, jõudsin napilt valges kohale. Kõndimise ajal läks pimedaks.
Siis jõin kohvi ja puhkasin. Läksin ilgelt vara magama ning passisin tükk aega pimeduses ärkvel, ent see polnud probleem, sest andis mulle aega mõelda ja värki. Millegi produktiivseni ma ei jõudnud, ent see polegi mul kunagi eesmärk. Pealegi, mis üldse on produktiivne? Hell if I knew.
Järgmisel päeval käisin pärastlõunal metsas jalutamas. Väga-väga tore oli. Värske õhk, puud, sammal, lombid... Metsalõhn. Ootamatud lilled ja murdunud puud. Pohlad. Seened. Vaikus.
Mets...
Jah, omlett ja kõik need muud asjad. Tore.
Mialee oli viimati haige, peaks millalgi uurima, kuidas tal läheb.
Reedel polnud midagi teha, kõik olid kuhugi ära läinud Tartust. Nii et ma helistasin Andeorale ja me läksime välja sööma. Saime Kaarsillal kokku ning ootasime kumbki eri otsas, kuni me üksteist üles leidsime.
Siis ajasime juttu ja sõime kallist toitu (seentega pasta? Seal ei ole menüüs liha kirjas, järelikult on see lihavaba. Oot... kas see kaste on hakklihaga või? D'oh x_x. Vabandust, kas ma võiksin midagi muud selle asemel saada. Vabandust. Sama toit ilma selle kastmeta? Vabalt.). Seened olid VÄGA head. Parimad seened, mida ma oma mäletamist mööda söönud olen. Kui toit otsas ja me paar tundi juttu olime ajanud ja magustoitu tahtsime, avastasime, et koogid on letist kadunud. Nii et kartes, et nad sulgevad peagi, kolisime Kuuma Tassi ja istusime (endises) mittesuitsetajate nurgas ja jõime ilusat ja head teed ning sõime kallist kirsikooki (selle õhtu arvelt tuleb kuu lõpuni pisut vähem süüa;)). Poole ühe paiku leidsime, et oleme piisavalt väsinud ja Andeora pidi väitlema minema, nii et läksime kumbki oma ühikasse. Väga tore õhtu oli, pole ammu saanud inimestega Rääkida:)
Nüüd olen kodus.
Sõime oliive.
Esmaspäeval tuli tahtmine aeg maha võtta, nii et tegingi seda.
Aga esmaslt Mialeega Tallinnasse Andrusega kokku saama. Sain teada, et Mialee ei jõua, nii et hängisin pisut kesklinnas ja otsisin siis õige kohviku üles. Tellisin elu kallima kohvi - 20 eeklooma. Mitte midagi odavamat ei olnud. Jube:P
Aga Andrus oli seal, tutvustasin ennast ja seda, milleks me temaga suhelda soovisime ning siis me rääkisime miski tund+veerand larbist ja raamatutest ja siis ma läksin hääletama, et mitte pimeda peale jääda. Täitsa tore oli.
Hääletasin, jõudsin napilt valges kohale. Kõndimise ajal läks pimedaks.
Siis jõin kohvi ja puhkasin. Läksin ilgelt vara magama ning passisin tükk aega pimeduses ärkvel, ent see polnud probleem, sest andis mulle aega mõelda ja värki. Millegi produktiivseni ma ei jõudnud, ent see polegi mul kunagi eesmärk. Pealegi, mis üldse on produktiivne? Hell if I knew.
Järgmisel päeval käisin pärastlõunal metsas jalutamas. Väga-väga tore oli. Värske õhk, puud, sammal, lombid... Metsalõhn. Ootamatud lilled ja murdunud puud. Pohlad. Seened. Vaikus.
Mets...
Jah, omlett ja kõik need muud asjad. Tore.
Mialee oli viimati haige, peaks millalgi uurima, kuidas tal läheb.
Reedel polnud midagi teha, kõik olid kuhugi ära läinud Tartust. Nii et ma helistasin Andeorale ja me läksime välja sööma. Saime Kaarsillal kokku ning ootasime kumbki eri otsas, kuni me üksteist üles leidsime.
Siis ajasime juttu ja sõime kallist toitu (seentega pasta? Seal ei ole menüüs liha kirjas, järelikult on see lihavaba. Oot... kas see kaste on hakklihaga või? D'oh x_x. Vabandust, kas ma võiksin midagi muud selle asemel saada. Vabandust. Sama toit ilma selle kastmeta? Vabalt.). Seened olid VÄGA head. Parimad seened, mida ma oma mäletamist mööda söönud olen. Kui toit otsas ja me paar tundi juttu olime ajanud ja magustoitu tahtsime, avastasime, et koogid on letist kadunud. Nii et kartes, et nad sulgevad peagi, kolisime Kuuma Tassi ja istusime (endises) mittesuitsetajate nurgas ja jõime ilusat ja head teed ning sõime kallist kirsikooki (selle õhtu arvelt tuleb kuu lõpuni pisut vähem süüa;)). Poole ühe paiku leidsime, et oleme piisavalt väsinud ja Andeora pidi väitlema minema, nii et läksime kumbki oma ühikasse. Väga tore õhtu oli, pole ammu saanud inimestega Rääkida:)
Nüüd olen kodus.
Sõime oliive.
Tellimine:
Postitused (Atom)