neljapäev, 8. veebruar 2007

42

Kui mõned asjad korduvad, siis sellepärast, et ma täiendasin seda vahepeal ega lugenud väga hoolikalt eelnenut.
Ma vaatasin oma emoblogi, (mida teie loodetavasti ei näe, lihtsalt sellepärast, et on hea, kui mul on midagi, mis on päris minu oma) ja taipasin, et mõned asjad on olulised ja panin nad kirja ja siis panin veel mõned ja... Igatahes.
Mõningad tähtsad punktid.
Mõnda neist peaksin ma enda arust üritama täita, mõned neist on asjad, mida oleks mul raske mitte täita.
Ilmselt kirjutan neid juurde, sest ma pole varem mõelnud nende konkreetse sõnastamise ja kirja panemise peale ning neid on rohkem kui praegu kirjas...

1. Ma ei tohi häbeneda oma mõtteid lihtsalt sellepärast, et nad on minu omad. Lihtsalt sellepärast, et nad on salajased.
2. Ma ei tohi endale valetada. Mitte natukenegi. Mitte mingi asja kohta.
3. Ma pean teadma, kes ma olen. See on keeruline. Aga ma üritan sellega tegeleda.
4. Ma pean teadma, miks ma midagi teen. See on umbes sama, mis endale valetamise koht.
5. Ma ei tohi kedagi alandada ega sõimata lihtsalt sellepärast, et ta minule ei meeldi. Ka mina olen aeg-ajalt sõimu ära teeninud, aga kõike saab lahendada ka muud moodi.
6. Füüsiline vägivald ega kellegi poolt tekitatud valu ei ole aktsepteeritavad. Need on halvad ja neid tuleb vältida.
7. Vaimne vägivald on hullem kui füüsiline ja seda tuleb vältida nii palju kui üldse võimalik ning võimaluse korral takistada.
8. Ma olen tegelikult hea ning oluline.
9. Mul on õigus. Paljudes asjades. See, et keegi teine ütleb midagi muud valjema häälega või on enesekindlam, ei tähenda, et tal on õigus.
10. Ka minu arvamus on oluline.
11. Mul on õigus oma arvamusele, aga seda pole mõtet teistele peale suruda ning kui keegi vaidleb millegi üle, siis võib ta jätta vale arvamuse juurde, seni kuni see suurt vahet ei tee. Üldiselt ei tee.
12. See, et ma pole saanud päriselt elada eriti rohkem kui aasta otsa, ei tähenda midagi. Ma küll alles kasvan ja muutun, aga olen ikkagi samaväärne teistega.
13. Kui mulle tehakse haiget, on kõige mõttekam naerda. Kui see ei mõju, tuleb sellest isikust eemale hoida. Kui see pole võimalik... siis kõigepealt tuleb talle sõnadega selgeks teha, et see on vale. Kui ta ei kuula, siis tuleb talle haiget teha niimoodi, et ta enam kunagi ei naaseks. Aga füüsilist vägivalda tuleb alati võimaluse korral vältida.
14. Naeratamine on oluline.
15. Kallistamine on hea.
16. Loomade vastu peab hea olema ning neid austama. Kui loom ründab, on see tavaliselt inimese süü. Välja arvatud siis, kui loom on haige või midagi sellist. Inimene peaks tohtima looma tappa ainult enesekaitseks. Üldiselt nii ei ole. Ning enesekaitse ei tähenda ründava koera (või muu looma) tapmist. Koerte (nende, kes pole marutõves) rünnakuid saab vältida õige kehakeele ja käitumisega. Kui keegi põhjustab rünnaku, siis on selles süüdi tema ise, mitte loom.
17. Austus tuleb välja teenida.
18. Tühjad lubadused on halvad.
19. Mugava elu soovimine ei ole halb. Seni kuni seda ei tehta liialt teiste arvelt.
20. Teha asju vastupidiselt normidele ei ole halb, seni kuni normid ei ole olemas ainult mugavusest ja harjumustest või mingil muul säärasel põhjusel.
21. Kõige tähtsam on olla mina ise.
22. Teiste inimeste ootusi ei ole vaja täita.
23. Tapmine on halb.
24. Teistele haiget tegemine on halb.
25. Teiste inimeste nutma panemine on halb.
26. On halbu asju, mida ei saa vältida. Siis tuleb lihtsalt üritada asjad võimalikult valutuks muuta.
27. Mõned inimesed paistavad väärivat haiget saamist. Üldiselt ei ole neile haiget tegemisel siiski mõtet.
28. Loomad on olulisemad kui inimesed. Aga mõnikord tuleb teha nägu, et see ei ole nii. Seda juhtub ääretult harva.
29. Kõige tähtsam on ikkagi see, mida MINA tahan. Aga mitte alati.
30. Sõbrad on olulised.
31. Inimesi peab armastama. Aga ainult niipalju kui nad seda väärt on. Kui, siis natuke rohkem, soovitatavalt kindlasti mitte vähem.
32. Hoolimises ei ole midagi halba.
33. Loll olemine on halb, aga mõnikord pole sinna midagi parata.
34. On palju inimesi, kes on väärt, et nende valu enda peale võtta. Aga sel juhul ei ole mõtet kellegi teise juurde seda valu edasi andma minna.
35. Vastutada peab oskama.
36. Oma seisukohti võib ümber vaadata, aga mõistlikke põhimõtteid ühiskonna või sõprade survel ümber vaada mitte. Samas on mõistlik väga ebamäärane mõiste. Teadmine, mis seda on, mis mitte, peab endal olema.
37. Tehtud asju ei ole mõtet kahetseda. Kui midagi on tehtud, on see tehtud.
38. Kui minu tegevus on viinud millegi negatiivseni, peaks üritama seda heastada, kui see on minu võimuses.
39. Keegi ei kirjuta mulle ette kuidas elada.
40. Hea tegemine ei ole halb.
41. Abi pakkumine on hea.
42. Mõtlemine on tähtis.
43. Hoolimist ei pea häbenema.
44. Valetamine pole tegelikult ilus. Aga mingil määral on see lubatud. Aga ainult nn valged valed.
45. Tähtsaid asju ei peaks varjama.
46. Ilusaid asju võib öelda lihtsalt niisama.
47. Teiste naeratama panemine ja õnnelikuks tegemine on hea.
48. Kui kellelgi on õigus, tuleks seda avalikult tunnistada.
49. Parem on asju järgi küsida kui jätta endast tarka muljet.
50. Parem on asju üle küsida kui pärast kahetseda.
51. Kui ma olen kellegi peale põhjusega pahane, on targem see välja öelda, kui omaette vaikselt põdeda. Aga kui on selge, et see midagi ei muuda, võib selle üle enne natuke mõtelda.
52. Kui ma olen halvas tujus, on targem see välja öelda enne, kui ma niisama midagi nõmedat ütlen, et teised teaksid sellega arvestada.
53. Pahas tujus olles on parem teistega mitte rääkida ning üritada sellest lihtsalt üle saada. Tavaliselt läheb see peagi ise üle.
54. Kellegi üle naerdes peaks kindel olema, et see keegi naerab kaasa, ning siiralt, sest muidu on see väga halb.
55. Kõik inimesed on võrdsed.
56. Aga mõned on võrdsemad kui teised.
57. Maitseküsimustes on minul alati õigus, aga see ei tähenda, et kõik teised eksivad.
58. Viisakus ei ole kohustuslik.
59. Raamatutes, õpikutes ega ajalehtedes ei ole alati tõde. Noh, muidugi, SL Õhtulehest rääkides, siis: mõnes ajalehes ei ole kõik vale.
60. Ebatolerantne võib olla küll, aga seda ei ole vaja liialt välja näidata.
61. Kõik inimesed ei ole head.
62. Loa küsimine on hea.
63. Kui ma midagi teha ei taha, siis üldiselt võib selle tegemata jätta. Mõnikord on see raske ja mõnikord pole see eriti hea mõte. Aga tihtipeale see kehtib.
64. Häbeneda pole mõtet. Mitte millegi üle. Mõnikord on see raske, aga sellel pole mingit mõtet ju tegelikult.
65. Tegelikult ei saa mulle keegi haiget teha peale minu enese.
66. Endale haiget tegemine on küll raske, aga ka seda väikest võimalust tuleb täielikult vältida.
67. Täiesti üksinda ei ole võimalik elada.
68. Kui midagi on valesti või halvasti, siis pole sellest midagi, kui kellelegi rääkida.
69. Inimestele ei tohiks muresid juurde tekitada, kui neil on niigi raske.
70. Ükski inimene ei ole täiuslik.
71. Nutmist pole mõtet häbeneda ega pisaraid tagasi hoida. Mõnikord on lihtsalt vaja. Pärast on vähemalt natukenegi kergem.
72. Ei ole mõtet näidata ennast targemana kui ma tegelikult olen. See on peaaegu sama, mis mõned eelnenud punktid.
73. Sõpruse eest peab hoolt kandma.
74. Ma ei tohi teistele tekitada põhjendamatuid kannatusi ega ebameeldivusi.
75. Teiste privaatsust peab austama.

kolmapäev, 7. veebruar 2007

Ma olen nii kasutu...

Jälle tagasi

Dani on praegu Urus.
Siin on veel Ally, Vares ja Goblin. Goblin magab.
Ma tulin täna Tartusse. Urg. Ja värki.
Tartu.
Kell on tegelikult palju, arvestades, et ma ärkasin seitsme paiku.
Magama läksin kella neljaks vist.
Nojah.
Sillu tuleb ka varsti tagasi. Ta läks minema. Aga millegipärast sattus ta koju jõudmise asemel Vahuri juurde. (Üüüüü). Erlessa tundis huvi tema vastu, nii et me uurisime välja, mida Sillu teeb. Me ei tea, mida ta teeb. Me teame, kus ta on.
Mul on prillid jälle. Ally räägib, kuidas naerda.

esmaspäev, 5. veebruar 2007

Homme Tartus:)

Kustutasin eelmise postituse ära, sest mõtlesin, et pohhui.

Aga mäletate, mõnikord ma ütlen nalja pärast, midagi sellist nagu
I hurt when you hurt, I feel your pain, misiganes.

Aga mõnikord ongi nii.
Sest keegi on praegu kurb ja ma ei saa teda lohutada ega kallistada, sest ma ei tea, kes ta on.
Aga arvesta, et kui sa seda blogi loed, siis ma kallistan sind ikkagi.

Kell on 2:40. Eelmisel ööl magasin ma umbes 12 tundi. Ööl enne seda umbes 3-4 tundi. Ma pean hommikul tõusma seitsme paiku. Aga ma saan vähemalt Tartusse. Mul on Tartust sõltuvus.

Faking värdjas blogger mis kuradit tal viga on???????????????????????????
Ffs...
Ma kirjutasin siia veel pika jutu, aga klikkisin korra Edit Html-i ja Compose vahel ja ta kaotas pool juttu ära. Urrr! x_x

Okei. Ma lähen igatahes homseks Tartusse, see on hea. Apocalyptica on hea. Paljud asjad on head. Tartu. Kas ma juba mainisin seda? Oih.

Heh

HS: Venemaa toob Läänemerele uued allveelaevad
Mäletate, millest me mu sünnipäeval rääkisime vahepeal?:P

pühapäev, 4. veebruar 2007

Aga ikkagi tahan ma mõnikord tõmmata oma magamiskoti üle pea ja siis teha nägu, et mind ei ole olemas.
Mõnikord on raske.

Aga üldiselt ma siiski naeratan ja olen õnnelik selle üle, mis mul on; selle üle, mida mul ei ole; selle üle, et teised on õnnelikud; kõigi nende pisikeste asjade üle nagu langev lumi, helesinine taevas, võõra inimese naeratus, lihtsalt need asjad, mis on päevas (ja öös) ilusad ja head ning üleüldse kõige üle, mis võimalik. Ja lihtsalt sellepärast, et nii on hea ja õige.

laupäev, 3. veebruar 2007

Ja ma olen siiski väikene

Kes on Dani?
Dani olen mina.
Päris mina.
Aga jah.

Mida ma teinud olen?
Olin kodus. Reedel, ehk oma sünnipäeval tulin hommikul häälega Tartusse. Tartu on hea. Ma olen ikkagi veendunud, et linnavalitsus laseb õhku mingit eufooriat tekitavat ainet. Kui siit mõnda aega ära olla ja siis tagasi tulla, siis on seda alati tunda. Tartu on hea. Päriselt.

Aga te teadsite seda juba niigi, kas pole?

Mind kobestati just.

Sest ma olen huumus.

Hetkel olen Sillu juures ja telekast tulevad Eurolaulud. Ma pole neid varem kuulnud. Ines on ikka nõme. Järgmine laul oli täitsa ok, aga mitte eurolaul.

Igatahes. Jõudsin Tartusse. Urg oli kinni ja ma läksin Vahuri juurde. Ta toitis mind natukene ja ma vaatasin, kuidas ta mängib roosade mehikestega. (Ma sain teada, et see laul, mis just oli, oli ilmselt Romeo ja Julia. Ja ma sain teada, et see oligi viimane laul. Nojah, pole eriti hullu, kui nüüd aus olla.). Siis käisime Kaubamajas süüa ostmas ja ma sundisin teda minu juurest läbi käima ning me läksime Urgu. Seal olin ma imelik oma tavalisel moel. Muuseas tegin Goblinile patsid ja mõnitasin Mafia mängu, mis tundub suht lahe olevat.

Siis kogunes sinna lõpuks palju inimesi ja mul oli sünnipäev. Ma sain paar raamatut, mingeid imelikke asju roosa soki sees (Efkalt loomulikult) ja Hustlerit ja süüa ja pildi ja veel midagi ilmselt.


Me rääkisime ja mul oli hea lihtsalt niisama sõprade seltsis olla. Ehh, see oli tore. Aitäh.

Öösel kolisime minu juurde ühikasse Mati, Karini, Mialee, Goblini ja Vahuriga. Hiljem tulid Sillu ja Seebu ka sinna. Vahur pidi kella kolmeks koju minema, aga ülejäänud jäid kõik ööseks. Seitsmekesi mahub üpris ilusti ära, kuigi Goblinil oli tõenäoliselt natuke ebamugav, sest madratsit talle ei jätkunud, nii et ta magas ühe teki ja minu mantli peal (mantli suutis ta küll voodi alla ajada mingil määral...). Seebu kadus millalgi ära. Ma vist kuulsin läbi une, kuidas Sillu ära läks. Ma kuulsin läbi poolune, kuidas Mialee ära läks. Karin või Goblin tegi kohvi ning ma tõusin üles millalgi ning me sõime midagi ning mingi hetk käisime me Gobliniga poes ja ma tegin süüa ja me mängisime Kariniga oma djembesid. Ta djembe on ilgelt lahe. Ta hääl on madalam kui minu omal ning ta kumiseb paremini. Ta on peaaegu parem kui minu oma. Aga ma ei vahetaks võimaluse korral oma Martinit ta vastu. Martini trumminahk jääb ülaservs olevast paelast kõrgemale ning selle servaga saab paremini põnevaid hääli teha ning slap funkab seal paremini ja kui kätt trumminahal hoida, siis see teeb minu omal hääle hulga põnevamaks. Aga see kõik on subjektiivne muidugi, Karini djembe on ka väga-väga lahe igatahes. Aa, ja ma avastasin uue hääle oma trummilt, kui ma slapiga jamasin. See on lahe.

Mingi link trummide kohta mulle endale hiljem tutvumiseks.

Goblin tegeles nõulaifimisega kõik see aeg.

Siis me läksime käisime Urus korraks ja viisime Goblini Raekoja platsile ja Mati läks koju ja me käisime korraks Krooksus ning ma viisin Karini bussi peale ja ma tulin Sillu juurde ja me läksime temaga poodi, sest me tahtsime süüa teha. Eurolaulud on nõmedad, muuseas. Igatahes, meil läks poes tükk aega, et otsustada, mida süüa teha ning et leida sobivad asjad selleks.

Ahjaa, me käisime selleks UniversaalUniversumi laadses poes ka, mis on Rüütli tänaval. (Muuseas, Karin tunneb kõiki.) Seal oli mõnus. Ma proovisin mõnda trummi, mis seal on. Vastupidiselt UUle on nende trumminahad pingul ning neil on kõla ja isikupära. Seal oli kolm suurt trummi ka.

O.M.G. Maarja omab. Ta laulis Hard Rock Halleluuyat just telekas. See oli tõsine omamine. Mul on seda laulu vaja. Tshellod. Maarja. Tõsiselt, tõsiselt lahe. Ma tahan seda laulu!!!

Gerli võitis. Nojah.

Aa, trummid. suurtest trummidest ühel oli hele hääl. See oli kummaline. Ja lahja.
Üks lihtsalt ei kõlanud.
Aga kolmas oli õige. See oli madal, piisavalt kõlav ning kumises tõsiselt lahedalt. 2000.- Ma tahaksin seda, aga ta on liiga suur, et seda kaasas tassida, nii et las ta olla, ma ei hakka selle peale isegi mõtlema.



Konsumis ei ole muuseas üldse müügil ananassi, mis ei ole siirupis. Ma küsisin järgi isegi. Aga me võtsime kerges siirupis ananassilõigud, olid suht enam-vähem.

Tassisime raske koti kahepeale koju poest ning hakkasime süüa tegema.

(Gerlil on piffgroopied. Wtf.)

Me tegime lasagnet. Ladusime lasagneplaadid pannile. Ladusime peale tuunikala, mingit kastet, ananassi ning palju juustu. Siis toppisime selle ahju ja ma jamasin netis blogide lugemise ja muu säärasega. Siis me sõime. Erlessa sõi ka. See oli hea:)

Nüüd ma olen jälle netis.

Uvatha ei tule täna siia.

Kell on 23:23.

Goblin peaks millalgi öösel koju tulema.

Et me sõime siis ja ma tulin netti ja olen siin praegugi.
Telekas kostub Eesti selleaastane eurolaul.
Me jätsime Goblinile ka süüa, sest ilmselt pole ta kunagi ka lasagnet söönud.

Peaksin sotsiaalsem olema vist hetkel.

Sillu vaatab telekat üksinda.

Mina hääletan homme varakult Tallinna. Mul tulevad koju külalised. Ma suhtlen nendega ja värki ja saan kinki ja seal on midagi süüa nagunii ja kiisu ja kutsud ja ma pean mere ääres käima ikkagi ja metsas ja veel paaris kohas tegelt.

Järgmisel nädalal tulen Tartusse tagasi. Millal täpsemalt, ei tea.