Õhtul kodus

Dani on kodus. Kaberneeme kodus.
Mingil kummalisel põhjusel olen T-särgi väel, kuigi mul on jahe.
Eile hääletasin koju Tartust.
Sain mingi toreda ulmemehe (nvm) peale, ajasime terve tee juttu.
Siis kõndisin Ülemiste keskuse juurest ema töö juurde. Veidi üle poole tunni kõndida. Hea oli.
Aa, käisin Ülemiste keskuses ka korraks ning veetsin kakskend minutit Apollos, lugedes mingit bioenergia õpikut.
Kodus on hea tegelikult.
Siin saab ahju ääres istuda kuni selg läheb liiga tuliseks. Siin saab kohvi teha. Päris kohvi, mitte lahustuvat. Siin on toitu. Teadmine, et kui kõht läheb tühjaks, siis võin ma süüa võtta, on tore ning vähendab üldse soovi midagi süüa;)
Ja siin on koerad ja kiisu ja oma voodi (niivõrd-kuivõrd, eksole).
Internet. Püsiühendus. Windows Media Player Metsatöllu playlistiga. (W00t!). Ahjaa, ma lähen kindlalt Metsatöllu sünnipäevakontserdile. Ning üheksandal vist on Sadamateatris mingi lahe asi, Daleios on ka laval ning ma pean kohale minema. 50.- ei ole nii tappev.

(Hunt, hunt! Wiiii, ma pole nii ammu Töllu kuulanud! (yeah, I'm a freak. And proud of it!))


Õhtul vaatasin pisut telekat ning lugesin raamatut Maiadest, mille ema oli raamatukogust võtnud. Seda loen ma varsti edasi, see on hästi lahe, räägib maiade ajaloost, ühiskonnast ja üleüldse hästi paljust. Nagu... ma isegi ei teadnud varem, et maiade hieroglüüfid on põhimõtteliselt täiesti deshifreeritud.(kuidas kuradi moodi ma katusega s-i peaks saama teha??? Alt+Ctrl+s postitab kogu selle jutu lihtsalt bloggerisse. Meh.) Igatahes hästi põnev ja ma üritan selle reedeks läbi saada, sest siis tulen ma Tartusse tagasi.

Ja pean Urus oma sünnipäeva, eksole ja te kõik olete seal, eksole.

Pean kaks kirja veel saatma, pole veel viitsinud... Nojah, üritan hiljem selle ära teha. Praegu kirjutan selle postituse valmis ja käin siis dushi all ja istun siis ahju ääres ja loen raamatut ja saan millalgi süüa ja värki.

Väljas on pime. Ma pean millalgi veel rannas käima, sest ma tahan merd näha (ma kavatsen koos Voikaga (meie pool-laika) sinna minna. Aga mitte täna. Homme või ülehomme...). Ja Sandikivi. Ja metsa. Siin on hea. Ma mäletan, kui me Silluga öösel läbi metsa rannast lehti tooma läksime. See oli lahe:)

Mida ma täna tegin siis? Ärkasin millalgi. Leidsin, et ma ei ole haige. Nohu on ka vähemaks jäänud. Mm... lugesin raamatut. Sõin natuke. Lugesin lehti. Peksin trummipulki vastu hiirematti peale Simpsonite vaatamist. Vist lugesin veel natuke. Tulin arvutisse. Kell on 17:17, peaks midagi soovima... Okei, tehtud.

Üldiselt olen lihtsalt rahus olla saanud.

Millalgi pean kroonika ära kirjutama Kadrina kohta (mida ma seal tegin üldse??).

Aa, helistan vennale ja küsin, kuidas ta tervis on. Vaene Goblin jäi Kadrinas haigeks ja me jätsime ta sinna, minnes ise Erlessaga häälega Tartusse. See päev oli tegelikult kergelt masendav olla Tartus. Urus polnud midagi teha ja ma ei tahtnud seal olla, nii et ma läksin ühikasse ja magasin vahelduse mõttes seal ja täiesti üksinda. Hommikul ilmus Leila välja. Siis ma tõusin millalgi üles (prille pole ma ikka veel üles leidnud. See pole normaalne.), ostsin poest viimase raha eest saiakese (Jah, see on üks (mõjuvamaid) põhjuseid, miks ma koju tulin) ja läksin hääletama.

Vot nii.





















Kuulates (nojah, loogiline, kas pole?) Metsatöllu

Täiskuu on hea

Ma loodan, et Ghostil pole midagi selle vastu, kui ma selle siia üles panen, et tekitada oma blogisse veel natuke spämmi.
Smailisid ei ole näha...

Ketser {Sessiperiood} says:
ma ei tea... talv peaks mulle värskendavalt hoopis mõjuma... samas ma poel ka enam ammu talveõhtuti pikalt jaluitamas käinud...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Ma käisin just suht hiljuti... Väga hea on. Tartu on talvel hoopis teistsugune... Ja öösel. Hea on. Toomemäel eriti.
Ketser {Sessiperiood} says:
toomemäel on tõesti mõnus...
Ketser {Sessiperiood} says:
omamoodi paik kus viibida ja poollagunenud kirik... lagunenud krikutega muuses kiputakse kirjanduses kujutama kristluse allakäiku ning tumedate jõudude võimu tõusu...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Öösel täiskuu ajal on seal tore ulgumas käia
Ketser {Sessiperiood} says:
mulle meldiks loomulike huntide ulg rohkem taustaks, kui ma kusagil einestada üritan...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Mis libadel häda on?
Ketser {Sessiperiood} says:
niisiis... kontrollimatud ja mestlaslikud olendid, kes elavad kahepoolset eksistentsi, suuremaltjaolt praktiliselt mõistuslikud loomad, kuid kaotavad enesekontrolli liiga kiiresti ja siis võib igaltpoolt selle kurbi jälgi leida...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Mis mõttes? Libahundid on kurva saatusega traagilised olendid, kellest mõned küll on leidnud, et vägivald võib mingil määral aidata tuua leevendust nende piinadele, mis seostuvad muundumisega ning võimetusega elada normaalset elu. Muundumine ei vii tingimata mõistusetusele, see aitab lihtsalt rohkem välja tuua iidseid instinkte ning teravdab meeli, ent sellega seoses tekkiv võimetus inimlikuks
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
suhtlemiseks on viinud mõningad isikud arvamusele, et nad ei ole võimelised ka mõtlemiseks, mis on loomulikult täiesti vale arusaam.
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Ning üleüldse, libahundid toituvad muundumise ajal kaotatud tohutu energia taastamiseks pigem siiski metsloomadest ning suure häda korral ka koduloomadest ning ründavad inimest üldiselt ainult enesekaitseks. Vastupidiselt vampiiridele, kelle jaoks inimesed ongi p
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
põhitoiduseks.
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Ketser {Sessiperiood} says:
Veri on elu, kui mõningaid klassikuid labaselt tsiteerida.Tead, ma võin lubada kujumuutjatest aru saamist, kes on tõüesti kahe kujugga olendid, kuid sinusugused, ütleme haigestunud... sa oled lihtsalt iniemne kes on aegajalt hunt
Ketser {Sessiperiood} says:
Kuidas nüüd öeldagi, esiteks pole te tõeline osa ööst, teiseks, te olete lihtsalt labased. Ma hindan loodust ja mule isegi meeldivad hundid, kuid tõesti...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Sa ei tea, mis tunne on joosta öösel metsas, tunda kõiki tuulte lõhnu, tajuda kõiki väikeseid suurte silmadega värisevaid olendeid ning teada, et sina oled loom, ka sina oled loom nagu nad kõik... See on hea tunne. Teada, et oled osa metsast ja nende elude saatustest, mis päriselt loevad.
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Meie oleme rohkem päris, kui ükskõik milline parv vereimejaid.
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
No offence ment.
Ketser {Sessiperiood} says:
Me räägime erinevatest ilmadest, olla vampiir tähendab olla üle elust ja surmast ning jah, sesista väljaspool loodust, ometi on meil omad seadused millele peame alluma. Ma ei hakka sulle kirjeldama joomise tunnet, seda peab ise tundma et mõista. Veri on nii meie õnnistus kui needus, eelis ja puudus, oelme seotud toituma teiste olendite eludest, ise elu omamata.
Ketser {Sessiperiood} says:
See on rännak teisele poole varjuloori, kõik arendab meid, röövitud elud, ööpimedus ja meie enese neetud eksistents... Liiga paljud eksivad rajalt, kuid jäävad need kes mõistavad...
Ketser {Sessiperiood} says:
Igal asjal on oma hind ja sellel on eksistents teiste elude arvel... hind mida ma meeleldi olen nõus maksma...
Ketser {Sessiperiood} says:
vaikus?
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Minu jaoks on elu liiga püha, et soovida sellest üle olla. Elada, elada täiel rinnal, nii tavalise osa oma elust, kui ka selle heledate ööde ning lõhnavate metsade perioodi, mil päevad on haledaks varjuks neile eelnenud vabadusetundele... Mul on vaja hingata sügavalt sisse ja teada, et minu hing on sõlmitud iga teisega ning kui ma näen kuupaistes tantsivaid metshaldjaid, siis olen ma elus.
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Elu on püha ja liiga võimas, et sellest loobuda.
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Aga vampiirid... Olgem ausad, vampiirid on narkomaanid, kelle ebaelul paistab olevat vaid üks eesmärk -- saada järjekordne kaif järjekordse ohvri vere imemisest.
Ketser {Sessiperiood} says:
Meie eesmärk on isegi meie eest varjatud, narkomaanid? Ma ei nimetaks seda nii... Veri on vajadus, meeldiv vajadus, meie pidepunkt elavate ilmaga kui nii öelda...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Noh, veri pole just otseselt narkootiline aine... Aga te olete sellest vähemalt vaimselt sõltuvuses, nagu sa põhimõtteliselt ütlesid.
Ketser {Sessiperiood} says:
Ja veri... veri pole lihtsalt kehas voolav ja hapnikku edasi kandev aine. Suur osa olendi elujõudu paikneb selles, tema tunded, loomus ja hing peegelduvad selles
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Ning mis mõtet on elada ilma eesmärgita?
Ketser {Sessiperiood} says:
See poel sõltuvus, see on seotus...
Ketser {Sessiperiood} says:
Küsimus... kas ma elan? Bioloogiliselt kindlasti mitte...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Noh, siis küsin ma, mis mõtet on eksisteerida, omamata mingit teadaolevat eesmärki?
Ketser {Sessiperiood} says:
Eesmärk on sama, mis saatus ja igaüks on oma saatuse sepp, nagu öeldakse. Miks me tõesti siin oleme, võib meile selgusetu olla, kuid isiklikud eesmärgid on meie endi valida. Üks otsib võimu, teine mõistmist ja kolmas püüab lihtsalt hakkama saada.
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Kas vampiirid elavad igavesti?
Ketser {Sessiperiood} says:
Kui otseselt öelda, siis jah...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Mulle tundub see masendava väljavaatena.
Ketser {Sessiperiood} says:
Ja miks siis? Pisike surelik mõistus ei suuda nii suurt ajamäära vastu võtta?
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Ei, mitte selles pole asi...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Ma leian, et eksistentsi lõpp avab nii palju uusi võimalusi, et on lausa kahju olla siin niigi kaua kui kestab inimeste eluaeg.
Ketser {Sessiperiood} says:
üks olemine ongi minu jaoks juba lõppenud ja kunagi ammu... seega võin ma kommenteerida et need uued võimalused ka avanesid mulle... pikk siinviibimine... on asju mis on talumatud, kuid asjal on omad eelised...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Nii et sinu jaoks kaaluvad eelised üles kõik need negatiivsed küljed, mida sel kujul eksisteerimine tähendab?
Ketser {Sessiperiood} says:
jah
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Vampiirlus ei tundu mulle siiski miski mida eriti igatseda...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Palju lahedam on tunda tuult sasimas mu sagris karvu ning vaadata, kuidas hingeõhk täiskuu poole ulgudes auruks muutub, aga eks meil kõigil ole oma elu (või kuidas seda iganes nimetada) ning oma valikud ja tõed, ning teistel ongi neid raske mõista
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Nii et ma aksepteerin su eelistust
Ketser {Sessiperiood} says:
Ma võin su eelistui aksepterrida, kuid mina sind mitte...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Sest ebasurnuna ei mõista sa enam, kui palju parem on ka päriselt elada ja ses suhtes on mul sinust kahju, kuigi sa ilmselt ei tea enam, milleks.
Ketser {Sessiperiood} says:
Kuidas nüüd öelda, ma pole enam inimene, ei kehalt ega hingelt, elu on midagi mida ma enam ei igatse. Ma poel see noor ja narr sorts, kes kunagi üksnes võimu ja oma tunnete sünnitisi taga ajas... oma tänu võlgnen ma oma ööemandale...
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Tore oli rääkida, aga ma kaon nüüd magama
Dani [Metsatöll] *Ma ulun lund, tuuli ja vihma. Ma ei ole külm, aga mu süda on jääs.* says:
Ööd

Ma pean midagi tegema, aga ma ei tea mida. Deem! See häirib.
Vist pean netist midagi vaatama. Aga ma pole kindel, kas ja kui, siis mida.

Kuulan hetkel Metsatöllu "Oma laulu ei leia ma üles".
Niu.
See on HEA.

Ma ei taha sünnipäevaks mitte ainsatki Selveri ega Kaubamaja kinkekaarti!
Lähen täna koju.
Vist olen kergelt haige, aga midagi peale nohu üldiselt probleemiks pole.

Reedeks tulen tagasi.
Siis pean ma Urus sünnipäeva.
Ma ei tea, ma olen nagunii unustanud kellegi kutsumata (otseselt kutusnud olen ma vist väheseid inimesi üldse, ma lihtsalt karjun aeg-ajalt mingi suurema rahva seas, et mul on sünnipäev), nii et tulge lihtsalt kohale, ma ei viska kedagi välja;)

Ja kinkige mulle ikka Metsatöllu:)

Haa, ma avastasin just, et mu käed värisevad kergelt. Läheb üle, ma polnud midagi söönud ka veel hetk tagasi.

Tallinn on kaugel, aga ilm on ilus ja mul on soojad riided, nii et hääletamise vastu pole mul midagi. (Seni kuni ma jälle faking tund aega faking Mäo ristis ei seisa!)

Mm... on kõik vist praeguseks, aega pole palju, hakkan varsti minema.

Ahjaa, trumme tahan ka.

Päris trumme. Haa. Trummid. Haa. Atso.















Ma pean järgmisel kuul osa rahast ohversama Metsatöllu sünnipäevakontserdi jaoks, mis toimub seekord isegi täiesti Tartus...:)

Lõpuks ometi ühikas:D

Talv Tartus. Üks paremaid asju maailmas:)
Tuulevaikus, pimedus, lumi, vaikselt omaette kõndimine, mõtted, mis siis pähe tulevad, ainsateks häälteks lume vaikne krigisemine jalge all, kui kõnniteelt kõrvale ekselda ning aeg-ajalt mööduvad autod ning mõni üksik jalakäija...
Talvine Tartu on midagi, mida peab ise kogema.

Tahan millalgi pimedas Toomemäele jalutama minna, aga kellegi võiks kaasa võtta. Sillu ilmselt tuleks, vaatab veel, oleneb millal ma minna tahan:)

Kallistasin pargis tamme ka, ta on hea.
Mulle meeldivad tammed.
Peale seda oli hulga parem olla ka:)
Kõik on nagu enne, ainult, et heledam ja särav nagu tänavavalgustuses sädelev lumi kaseokstel:)

Ma põletan toas küünlaid ja viirukit, õde ei ole kohal.
Varsti lähen magama:)

Täna on mingi iba ajamise päev vist

Ma tahan ära!

Ma tahan siit maailmast ära.
See lämmatab.
Ma hingan ja ei hinga ja ma pean midagi tegema ja...
Ma tahan lihtsalt ära.

Ma ei tea, mida ma tegema pean.
Ootame sügiseni?
See pidev näriv miski. See häirib. See segab.
Ja ei lase hingata, sest mingi osa õhust jääb alati väljapoole ja mingi osa jääb alati sissepoole, aga sel pole hingamisega midagi pistmist.

Ja üleüldse, te ei pea seda blogi lugema, sest ma ei tea ise ka, mida ma siia kirjutan.

Ja kui mõelda, et kui oleks valida, siis ma vist ei jääks...
Ma ei tea.
Päike ja taevas ei ole seda väärt.
See maailm ei ole seda väärt.
Ainus, milles on mingi mõte, on sõbrad, kõik inimesed, keda kallistada, kõik inimesed kellest hoolida... ja paber. Tühi valge või toonitud paber ja pliiats ja harilik. Ja võimalus kirjutada ja lugeda ja mängida ja olla vaikselt-vaikselt salaja omaette ja meri ja mets ja suured tumedad metsloomasilmad.
Ja kõik need teised väikesed asjad, mis seda kõike väärt ei ole ja üleüldse kirjutan ma ainult kirjutamise pärast, mitte sellepärast, et sõnadel enam ammu mingit mõtet oleks ja ma tahan, et oleks alati võimalik kellelegi toetuda, aga mul ei ole seda võimalust tegelikult ja on hea, kui ma seda ei tee. Ja...
Nagu ma ütlesin... üksi olla on hea mõnikord.
Ning sel on alati ka halvad küljed ja ma tahaksin siia panna ühe smaili, mis naerataks laia võltsnaeratust.

Sa vist tead, mida ma tahan, aga sa ei saa või ei taha seda anda ja mina ei saa seda küsida ega võtta, sest see ei ole aus, nii et ma lasen lihtsalt ajal mööda voolata ja selle endasse summutada.
Aga ma ei ole seetõttu õnnetu.

Vähemalt mitte väga.



:)

Te olete liiga kaugel.

Pikk emotsemine või midagi sellist

Silmad on väsinud.
Tahan prille tagasi, aga neid ei ole kusagil. Mh. Ehk veab ja leian üles.
Täna saan lõpuks ühikasse magama. Tahtsin seda juba kaks-kolm päeva tagasi teha, aga ei õnnestunud.
Tegin eile Erlessa-Sillu-Seebu-Goblini juures kartuliputru. Täiesti söödav tuli.
Telekas on mingi samuraifilm. Ma olen seda varem näinud, see on suht tore.
Urus on palju mingisugust rahvast. Keskelt tuleb lärmi.
Varsti on jaanuar ja minu sünnipäev ja kool algab.
Vananemine... ma ei tea. Ma ei taha vanemaks saada.
Ma ütlesin kellelegi, et ma suren noorelt. Ma olen selles suht veendunud. Ma pole ainus, ma tean seda veel mõne inimese kohta suht kindlalt.
Nojah, ega ma eriti ei põe sellepärast, see on lihtsalt midagi, mis juhtub.

Ma tahan kuhugi ära.
Ma tahan, et mul oleks Tartu, kuhu minna, kui tekib vajadus.
Aga kuna ma teadaolevalt juba siin olen, siis on see keeruline.
Hmm. Ma pean leidma võimaluse, kuidas ma saan Tartusse tulla isegi siis, kui ma siin juba olen. Ma olen veendunud, et see on võimalik.

Deirat tahaks näha, temaga on hea rääkida. Mõne inimesega lihtsalt on hea. Mõnega lihtsalt on võimalik.

Rääkimine on hästi oluline. Ma ei pea silmas niisama vestlemist. Ma pean silmas rääkimist. Seda, kus sõnad tulevad südamest, ükskõik, mis parasjagu teemaks on. Sellised sõnad, mida sa ei jaga kõigiga. Kuigi vahel pole selleks mingit põhjust. Ma tahan teie kõigiga rääkida. Aga ma ei oska. Ma ise ei oska. Tulge minu juurde, tehke mulle üks kalli, vaadake mulle otse silma ja südamesse ja naeratage ja rääkige minuga nii, et sõnad meie vahel kõlisevad otse südamest südamesse.

Nädalavahetusel lähen Kadrinasse.

Nii palju inimesi on.

Kõikjal.

Ja ma tahan, et te oleksite kõik korraga lähedal ja kaugel.

Kaugel, kui teil on vaja. Kaugel, kui minul on vaja.

Aga lähedal, alati, alati kui seda vaja on ja ma ei tea, kes teavad, mida ma sellega öelda tahan.

Ma tahan kalli.

Aga mitte lithsalt niisama.

Ja ma nägin täna öösel unes, et meie kass oli viga saanud.
Ma tahtsin teda arsti juurde viia.
Tal oli kõht täiesti lõhki.
Aga tal ei olnud väga paha olla õnneks selle pärast.
Ma mälestan, kuidas Tiitsu nuttis, kui ta koju tuli, siis kui ta viimast korda koju tuli. Ma ei unusta teda kunagi, ta oli meie esimene kass ja olgugi, et ta sai vanaks ja tal oli raske, armastasin ma teda ikkagi ja ta oli minu kallis väike kiisu.

Ma ei taha, et Potsatajaga midagi juhtuks.
Ma näen teda nii harva.
Aga ta on sile ja hea.
Lõpuks viisime me ta unes igatahes arsti juurde, Kiidu, sinna kust ta ükskord süsti sai, kui ta oma jalaga midagi teinud oli ja arst hakkas teda terveks tegema ja ma ärkasin millegipärast üles.

Hommikul käis keegi Urus ja ma mäletan, et see oli Vares, kuigi ma ei saa aru, miks ta hommikul Urus käis. Samas ma ei tea, kui vara see oli ka muidugi.

Mõnikord on hea üksi olla.

Mul on läpakat vaja, sest mul on vaja kirjutada ja joonistada ja mu digilaud seisab jõude.

Ning kui keegi teab kedagi Tartus, kellel on trummid ja kes pole Daleios ja kelle trummidega saaksin ma natuke harjutada, siis oleks see tore.

Peaksin millalgi koju minema.
Näiteks esmaspäeval.

Kodus on hea aeg-ajalt.

Ma ei tea, milles asi on, aga täna on kummaliselt tühi olla.
Ma tean, et see läheb üle.

Mõtlesin muuseas Magic'ut mängima õppida.

Ma ei saa aru, mida ma oma rahaga teen, sest mul on seda alati nii vähe:S

Pohhui.
Homme lähen Kadrinasse.
Pühapäeval tulen ilmselt tagasi ja mängin natuke trumme Daleiose juures ja ei tea, mis edasi saab.

Nojah.
Varsti on sünnipäev.

See ei ole oluline.
Tegelikult ei ole mitte miski oluline.

Me lihtsalt teeme sellise näo.


Mingil määral on Dani alati õnnelik ja naeratada oskan ma alati siiralt ja kui teil on vaja kedagi, kes teid kallistaks, ükskõik mis põhjusel, otsige mind üles.
Ma olen valmis alati toeks olema ja ma hoolin rohkem kui te teate.

18.01.10220

Viimased postitused tunduvad ilgelt emod. Tegelikult nad seda üldiselt ei ole, te lihtsalt ei tea, mis seal taga on. Haa.
Kas hoolimine on paha?
Ah, pohhui.
Te võite mind ära tappa või midagi.
Hmm.
Sess on ikka veel tegelikult.
Ma olen energiajänku, aga mul on patareid tühjad.
Vaatasime öösel Alleriaga animet pagaritest. Irw. See oli lahe, kui päris aus olla. Öö oli lahe. Millalgi hommikupoole läksin magama, kuue paiku või nii. K2rts ja Mialee olid juba varem alla andnud. Magasin radika kõrval ühe teki peal, suht normaalne oli, soe ja mitte väga kõva. Mulle täitsa meeldis.
Mingi hetk äratas Vahur mind üles, andis mulle Hustlerit ja ütles, et kell on umbes üheksa. Ohjumal. Aga ma tõusin üles. Me kuulasime head muusikat. Kõrvaklappidest, sest teised magasid veel. Mialee magab ka praegu.
Hetkel on Vahur kodus söömas ja K2rts läks korraks ühikasse, nii et ma istun lihtsalt netis.
Ma tahtsin vist midagi veel öelda.
Ah pohhui.
Ma ei ole unine, ma olen lihtsalt energiast tühi ja väsinud.
Nojah.
Aga ma ei tea, *kalli*. Või midagi. Ah pohhui.

Kell on vähe.
Ja ma olen 2% kurjem, kui varem.