I've had two sleepless nights in less than a month (sleepless means that I literally did not sleep). It's weird to not sleep for no reason at all. I usually listen a chapter of Harry Potter before bed (started with 5th book a few days ago, all read by Stephen Fry) and when I don't feel tired enough after that, I'll listen to another one. It's great because if I do feel sleepy I can just close my eyes and go to sleep and laptop is set to power down soon after the end of the chapter, so no extra noise either (and the lid is down anyway, so no light).
Anywho. so those nights I just listened to one chapter, tried to sleep, listened another, tried to sleep... Until it was not godawfully late or early any more and got up. I only felt slightly tired few times the next day and keeping myself minimally active kept me awake enough. Went to bed the normal time next evening (=night).
I'm rather curious about it at the moment because I went to a birthday yesterday and didn't sleep for long that night and I didn't sleep at all the day before. (Sometimes when I haven't slept well for few days in a row I start to wonder how many more nights I could do that.)
My goodness, even I think that this post is boring and I'm the one writing it. Heh. So yeah. Sleep is weird, blah-blah-blah. The evening before the latest non-sleep I had quite a lot of Cola and it does have coffeine in it but it shouldn't be that much more than... maybe a large cup of coffee? Not sure. Though, lets be honest here, I don't really drink coffee and I barely ever even drink any non-herbal tea since that time I had that sleeping problem. I'll just go and see what sleep does today.
This post consumes more than it gives.
esmaspäev, 25. aprill 2016
laupäev, 23. aprill 2016
Remember kids, gambling is good for you
I'm going to a birthday tomorrow (techically today because it's past midnight but whatevs) and I wanted to hitchhike to Tallinn but weather looks shitty, so I'm not sure I will. I haven't really done it recently so I sort of miss it. It's interesting to meet people whom you'll only interact for 2 hours max, whom you'll likely never meet again and who are all so different and yet similar in ways humans are.
Also, it doesn't cost a thing and there's an element of adventure (I mostly see it as a "where will this car take me and how long will my journey be" not "gosh, I hope this driver is not a serial killer").
Some of these people leave me with a smile for quite a while and I sometimes tell people about larp and they are all intrigued by it because I tell them about something new and interesting. I doubt anyone I've told about it has ever looked it up and signed up for an event later but maybe someone some day... :P
I'm tired. Woke up too early in the morning, have been feeling it the whole day. Wasn't half as productive as I was planning to, but at least I fulfilled my quota of at least two drawings that are at least fine. I'm sometimes so damn fast at drawing that I'm even ever so slightly impressed myself. Oh yeah, I said it.
Watched Time Lapse instead of going out (see "tired" above). It's wasn't very good. Characters weren't very intelligent and it always bothers me when characters in books or films are doing stupid things. Also, one of them was an "artist" and he was really shitty. I'm not even quite sure if he'd gotten in the Painting course I was at and we were all n00bs. So yeah. It was sort of okay as long as they didn't show the paintings too close and he didn't try to paint people but he did try to paint a person at one point and that was cringeworthy.
So remember kids. The better you are at art (any kind, I guess), the more shitty art is out there for you. Have fun.
Also, it doesn't cost a thing and there's an element of adventure (I mostly see it as a "where will this car take me and how long will my journey be" not "gosh, I hope this driver is not a serial killer").
Some of these people leave me with a smile for quite a while and I sometimes tell people about larp and they are all intrigued by it because I tell them about something new and interesting. I doubt anyone I've told about it has ever looked it up and signed up for an event later but maybe someone some day... :P
I'm tired. Woke up too early in the morning, have been feeling it the whole day. Wasn't half as productive as I was planning to, but at least I fulfilled my quota of at least two drawings that are at least fine. I'm sometimes so damn fast at drawing that I'm even ever so slightly impressed myself. Oh yeah, I said it.
Watched Time Lapse instead of going out (see "tired" above). It's wasn't very good. Characters weren't very intelligent and it always bothers me when characters in books or films are doing stupid things. Also, one of them was an "artist" and he was really shitty. I'm not even quite sure if he'd gotten in the Painting course I was at and we were all n00bs. So yeah. It was sort of okay as long as they didn't show the paintings too close and he didn't try to paint people but he did try to paint a person at one point and that was cringeworthy.
So remember kids. The better you are at art (any kind, I guess), the more shitty art is out there for you. Have fun.
neljapäev, 21. aprill 2016
Combo breaker
I couldn't remember what language I used for the previous post and had to check. I should use more time with Estonian. I didn't even think about the language, just typed. Right now sticking to English because of the flow.
I am reading a book in Estonian right now so that's ok. It's Täheaeg 8(?). Yesterday night I read a story by Siim Veskimees (so hope I'm not getting names mixed up right now, if I am, I'll fix it later, otherwise, it'll stay :P) and it left me somewhat disgusted. Efhsdfg. I mean, I know a lot of Estonian sci-fi writers have stupid views (Hargla thought that buying milk with Russian writing on it was awful because reasons and loads of them are racist homophobes and not even sorry about it.) but they usually leave it out of the writing. This story had a character whose views were, let's say, slightly off and then there was a black character and the communication between the main character and him just left me almost literally disgusted. I don't even know what to say about it. I think that I never want to read anything written by S.V. ever again.
And. And. To top it all off, in the end, the main character (man in his 40s) had sex with a 16 year old girl (who was, of course, a virgin) and the character said something along the lines that it was perfectly fine because she had wanted it and she was old enough to know what's what.
(And yes, sex positivism is a thing and having active female characters is good (she wasn't really a character, just the token girl at the end of the story, but I meant active as in she sort of initiated the thing. But it left me with a bad taste in my mouth. I would never have published that story. Maybe (maybe) on online magazine for free but never ever should the writer have gotten any money out of it. Bleh. I was constantly on the side of the story's "baddies" (who were, oh, let me think the fucking UN who wanted to deal with dangerous criminals with nukes who wanted to (illegally) live on the moon and in space so that they could get away from all those political-correctness-gone-mad gays that were taking over the Earth and so it was justified to bomb NATO forces. (There's more to it, it's a large fictional universe but I've read only this and maybe a few other short stories about it, so it's a bit vague for me.) Yeah, nope. I created a version in my head where the story's "good guys" lose so I can have peace with it.
...and they were all brought to trial, found guilty and went to prison. A Norway style nice prison where they spent minimum of 10 years filled with lots of leisure time, cooking their own food and becoming a proper human being. After getting released they got average jobs and lived average lives, regretting the time spent away from families and raising their children to be caring and nice people who wouldn't repeat the same mistakes they made. The end.
I am reading a book in Estonian right now so that's ok. It's Täheaeg 8(?). Yesterday night I read a story by Siim Veskimees (so hope I'm not getting names mixed up right now, if I am, I'll fix it later, otherwise, it'll stay :P) and it left me somewhat disgusted. Efhsdfg. I mean, I know a lot of Estonian sci-fi writers have stupid views (Hargla thought that buying milk with Russian writing on it was awful because reasons and loads of them are racist homophobes and not even sorry about it.) but they usually leave it out of the writing. This story had a character whose views were, let's say, slightly off and then there was a black character and the communication between the main character and him just left me almost literally disgusted. I don't even know what to say about it. I think that I never want to read anything written by S.V. ever again.
And. And. To top it all off, in the end, the main character (man in his 40s) had sex with a 16 year old girl (who was, of course, a virgin) and the character said something along the lines that it was perfectly fine because she had wanted it and she was old enough to know what's what.
(And yes, sex positivism is a thing and having active female characters is good (she wasn't really a character, just the token girl at the end of the story, but I meant active as in she sort of initiated the thing. But it left me with a bad taste in my mouth. I would never have published that story. Maybe (maybe) on online magazine for free but never ever should the writer have gotten any money out of it. Bleh. I was constantly on the side of the story's "baddies" (who were, oh, let me think the fucking UN who wanted to deal with dangerous criminals with nukes who wanted to (illegally) live on the moon and in space so that they could get away from all those political-correctness-gone-mad gays that were taking over the Earth and so it was justified to bomb NATO forces. (There's more to it, it's a large fictional universe but I've read only this and maybe a few other short stories about it, so it's a bit vague for me.) Yeah, nope. I created a version in my head where the story's "good guys" lose so I can have peace with it.
...and they were all brought to trial, found guilty and went to prison. A Norway style nice prison where they spent minimum of 10 years filled with lots of leisure time, cooking their own food and becoming a proper human being. After getting released they got average jobs and lived average lives, regretting the time spent away from families and raising their children to be caring and nice people who wouldn't repeat the same mistakes they made. The end.
kolmapäev, 20. aprill 2016
Ghosty McGhostface
I couldn't understand why my blog wasn't showing a navbar. Tried to find the fault some time ago, didn't understand so just left it there.
Tonight realised I ought to check Chrome's extentions. Turns out Ghosterly was just too protective. Whitelisted g+, everything works now.
While trying to find the fault, tried reinstalling blogger template and ended up with a different design overall. Now I can be surprised for days or even weeks when visiting my site to check for those few blogs that actually have updates. Hazaa.
(Title is currently topical and rather confusing in the future.)
Tonight realised I ought to check Chrome's extentions. Turns out Ghosterly was just too protective. Whitelisted g+, everything works now.
While trying to find the fault, tried reinstalling blogger template and ended up with a different design overall. Now I can be surprised for days or even weeks when visiting my site to check for those few blogs that actually have updates. Hazaa.
(Title is currently topical and rather confusing in the future.)
kolmapäev, 6. mai 2015
esmaspäev, 21. aprill 2014
laupäev, 28. detsember 2013
reede, 1. juuni 2012
teisipäev, 3. jaanuar 2012
Talveöö
Ma kõndisin täna lumme esimesi jälgi ja kuulasin Vennaskonna anarhiat.
Ma mõtlesin natukene ühe inimese peale, keda enam ei ole.
Ma ei olnud nii väga kurb, et ta on läinud.
Ma olin õnnelik, et ma olin teda tundnud.
Ma mõtlesin natukene ühe inimese peale, keda enam ei ole.
Ma ei olnud nii väga kurb, et ta on läinud.
Ma olin õnnelik, et ma olin teda tundnud.
neljapäev, 16. juuni 2011
Endless night of moon eclipse
It's so sweet to write a blog, because it's nice how blogger pretends to believe that people still care about blogs and blogging.
Though actually it wouldn't be very unlikely to see people come back to it for the nostalgic value. Yes. Nostalgic. Because it's that old.
Sad thing is that while it's simple to call something "so 90's" it's really hard to call something "so 00's". I don't even know how to say that! Zero's? Two thousand's? Oh-oh's? ...Um, yeah, I don't really know. I wish I could, because I feel like saying that all the time, because it seems that world has forgotten that we don't live in them any more. And yes, I knonw it's been less than one year since 00's. But one mustn't forget that it's been more than 10 years since the beginning of 2000. Remember 9/11? Children who go to primary school weren't even born then. And all movies we clearly remember seeing in cinemas (or downloaded them while they were being shown on cinemas)... The whole generation is growing up thinking them as old and mostly not remembering any of them. I'm a bit lost here. Because of sleep. Which I will have now.
Night is old and black as dawn on liquid sky. Blah.
Though actually it wouldn't be very unlikely to see people come back to it for the nostalgic value. Yes. Nostalgic. Because it's that old.
Sad thing is that while it's simple to call something "so 90's" it's really hard to call something "so 00's". I don't even know how to say that! Zero's? Two thousand's? Oh-oh's? ...Um, yeah, I don't really know. I wish I could, because I feel like saying that all the time, because it seems that world has forgotten that we don't live in them any more. And yes, I knonw it's been less than one year since 00's. But one mustn't forget that it's been more than 10 years since the beginning of 2000. Remember 9/11? Children who go to primary school weren't even born then. And all movies we clearly remember seeing in cinemas (or downloaded them while they were being shown on cinemas)... The whole generation is growing up thinking them as old and mostly not remembering any of them. I'm a bit lost here. Because of sleep. Which I will have now.
Night is old and black as dawn on liquid sky. Blah.
pühapäev, 29. mai 2011
Source Code
It would seem that spending too much time watching reviews on ThatGuyWithTheGlasses.com does not help to enjoy a movie. To be more specific, I watched Source Code and prepared for quite a good movie. IMDb reviews were mostly around 9 points. As I later discovered with surprise.
I only chose to download it because someone on the Internets said that it's one of the most underrated films of the year. While this might be true, it's actually not saying much.
I'm not usually one to give an open opinion about the movies but I feel like getting it out of my system as I just have to disagree with IMDb comments somewhere.
*Spoilers obviously.*
Source Code starts with pointlessly long footage of a train and Chicago. I'm not impressed. We see a guy waking up on a train with no memory of how he got there and not recognizing his face and the name a woman sitting next to him calls him. Last thing he remembers is being a helicopter pilot in Afghanistan. Continues 8 minutes of absolutely pointless confusion, a lot of which is spent talking with a lady who I presumed to be his wife. Which she wasn't. Which painfully obviously meant that he is going to fall in love with her. Because it seems fitting... as they spend like an hour together on a train (as in on a same train. Most of the time not talking to each other.)... Or much longer, it's not that clear.
Then the train explodes. The pilot, named Colter, wakes up in a capsule sort of a thing and it turns out that he is taking part in a secret, I'm sorry, TOP secret military operation which magically, I mean, quantum mechanically lets people relive last 8 minutes of someone's life. Yeah... because SCIENCE! Colter must find a person who planted the bomb on the train to help stop another attack on Chicago downtown which will involve a dirty bomb.
He is sent back some more times and spends time ignoring direct orders to try to find the guy who is behind the bombing and being generally incompetent. After every 8 minutes he gets back to the capsule and talks to the military lady on the screen, called Goodwin (subtle...). There's also Dr Rutledge who doesn't have a first name and who sounds first of all like a guy doing voiceover to some movie trailer and second of all, evil. He also has a evil crutch and an evil beard.
Anyway, Colter finds the bomb quite quickly, finally disarms it though there's still the backup. He also manages to save Christina the love interest. She has a nice smile. That's about the only thing I remember about her. Most characters on the train seem barely anything more than caricatures but I can forgive this as technically we have only 8 minutes to get to know them.
Colter is told that it doesn't matter whether he saves anyone as it doesn't affect the present and those people are already dead. Also, painfully often he's told that every second counts because there's still that guy with a dirty bomb out there in the present time. He doesn't seem to care about that and spends precious time trying to convince the scientist that he knows that saving people will work in real time. Because he knows. (Gee, I wonder who's right? The evil scientist with an evil limp or the nice military guy who spends time falling in love with a person who is already dead, instead of saving millions of innocents?)
Also he realizes that he's dead. What a shock. Noooo. I absolutely didn't expect this from ten minutes in.
He FINALLY gets the guy behind the attack. Evil guy with no reliable motive reveals his dirty bomb and shoots Colter and his love interest. We might care more if we didn't knew that their deaths are meaningless as they already died in the train a while ago.
Colter tells military guys the name and license plate of the evil guy and asks to be put to death as agreed with Dr Limp after a final trip back in time so he could play a hero and save everyone on the train. Good enough.
Swat team takes down the evil guy's van (On live television for that matter. Huh. They really were hoping that the terrorist guy doesn't listen to a radio station with news about swat team chasing him.) and to my big surprise they arrest him and nothing goes wrong. Everybody lives. Yay!
Turns out that Dr Evil Voice only cares about his work and how the success will give him more money or something. Because time travel apparently wasn't good enough for the higher-ups without a captive terrorist. So he suggests that they will not give Colter his last wish and just wipe his memory and re-use him to have a chance to save millions of more lives. At that point I actually see his point. This technology is more than groundbreaking. He could save lives. And with memory erased he wouldn't have to feel that betrayed. (Also, he's been in the facility for either two months or a week, it's not clear and it sounds rather likely they've already used him for some experiments.)
Oh well. Goodwin is a nice and caring person and sends Colter back for the last time and goes to kill his body. Colter disarms the bomb and after calling to say good bye to his father (yeah, there was a useless subplot about him), pays to a bad stand-up comedian and on the last minute kisses miss Love Interest.
At the same time in real life Goodwin goes to terminate Colter's vital signs. Which, turns out, means actually killing him. I mean, I thought he was dead! DEAD dead, not Hooked-to-a-life-support-machine dead. And it's actually not even a life support system, he just has a few wires attached to his torso! He's breathing on his own, his heart is beating on it's own he is even moving a bit! How the hell could you describe that as 'dead' to him? There is an actual difference between turning off a ghost and killing a person. Murder sort of a difference, lawfully speaking.
Well, granted, he only has a scarred and burned torso left of him but he is alive. Which is no short of a medical miracle! If Dr Rutledger is capable of keeping someone who is missing half their body alive with only few wires attached to them he should work for public, not the military. He could save millions of lives, win countless of Nobles and be a hero to the whole of humankind. Oh well. I guess he's really not into that sort of things.
Goodwin kills Colter. I can understand why it was a good and decent thing to do but I can't stop wondering what happened after that. She was a military officer working in a top secret compound who refused to follow orders and killed a guy. Somehow, lot of jailtime and problems come to mind when thinking of her future. Way to go, kind-hearted woman, you blew your future for a guy you didn't know.
Also, the life goes on for Colter. He's in an alternate quantum reality, that's why.
We're shown how Goodwin gets a text explaining that Colter stopped a terrorist attack and how his theory of alternate pasts is actually true, which doesn't make much sense, but whatever, I shall not dwell on this.
I also can't help but wonder how Colter's life is going to go in a body of some random guy. He knows nothing about him. He doesn't even know where his new home is. He doesn't know the relatives, the friends, coworkers, how to be a history teacher, where his workplace is, nothing. This is going to become an issue within hours after walking away from the train. The woman who likes Colter actually likes some guy who she shares a past and memories and quite a lot of life with. Oh well, I guess he can just say that he hit his head, had selective amnesia which also taught him how to fly a helicopter. It could work.
Well that's basically what this movie was. I haven't slept properly so excuse all my mistakes.
All in all it was actually a decent movie. The main problem with it was the fact that the suspense didn't work because we knew that if Colter fucks up he can just go back and do everything all over again. Of course there was the fact that he had to do succeed in the past before the new attack happens in the present time but it was crystal clear that he'll get his information before it's too late. I mean, he was a main character. Another thing was that there just wasn't enough characters to care about. Colter , Christina was boring, Goowin needed more personality, Dr Rutledger was funny and no other character was really established.
That said, acting was decent and Christina was the most likeable character and I could buy her crush for the guy Colter's mind invaded. Pace wasn't bad and story wasn't that bad. It could've done with some twists though. I like twists. Him being dead does not count as a twist. I could see it two and a half minutes in. And two minutes of it consisted of a footage of a train. And the fact that the world where Colter saved the train turned out to exist does not count either for the obvious reason of obviousness.
The main problem for me was the fact that it was a letdown from what I'd been hoping for and it is not actually the fault of the film.
If you take it up as a quick entertainment with lots of footage of a train being blown up and with about six gunshots you'll be up for something better than you expect.
I wouldn't pay for it but if there's an hour and a half gap in your day you probably wont regret seeing Source Code.
There you go. My opinion. Next time I want to see a movie, I wont do it straight after spending time watching critical reviews about bad films.
I only chose to download it because someone on the Internets said that it's one of the most underrated films of the year. While this might be true, it's actually not saying much.
I'm not usually one to give an open opinion about the movies but I feel like getting it out of my system as I just have to disagree with IMDb comments somewhere.
*Spoilers obviously.*
Source Code starts with pointlessly long footage of a train and Chicago. I'm not impressed. We see a guy waking up on a train with no memory of how he got there and not recognizing his face and the name a woman sitting next to him calls him. Last thing he remembers is being a helicopter pilot in Afghanistan. Continues 8 minutes of absolutely pointless confusion, a lot of which is spent talking with a lady who I presumed to be his wife. Which she wasn't. Which painfully obviously meant that he is going to fall in love with her. Because it seems fitting... as they spend like an hour together on a train (as in on a same train. Most of the time not talking to each other.)... Or much longer, it's not that clear.
Then the train explodes. The pilot, named Colter, wakes up in a capsule sort of a thing and it turns out that he is taking part in a secret, I'm sorry, TOP secret military operation which magically, I mean, quantum mechanically lets people relive last 8 minutes of someone's life. Yeah... because SCIENCE! Colter must find a person who planted the bomb on the train to help stop another attack on Chicago downtown which will involve a dirty bomb.
He is sent back some more times and spends time ignoring direct orders to try to find the guy who is behind the bombing and being generally incompetent. After every 8 minutes he gets back to the capsule and talks to the military lady on the screen, called Goodwin (subtle...). There's also Dr Rutledge who doesn't have a first name and who sounds first of all like a guy doing voiceover to some movie trailer and second of all, evil. He also has a evil crutch and an evil beard.
Anyway, Colter finds the bomb quite quickly, finally disarms it though there's still the backup. He also manages to save Christina the love interest. She has a nice smile. That's about the only thing I remember about her. Most characters on the train seem barely anything more than caricatures but I can forgive this as technically we have only 8 minutes to get to know them.
Colter is told that it doesn't matter whether he saves anyone as it doesn't affect the present and those people are already dead. Also, painfully often he's told that every second counts because there's still that guy with a dirty bomb out there in the present time. He doesn't seem to care about that and spends precious time trying to convince the scientist that he knows that saving people will work in real time. Because he knows. (Gee, I wonder who's right? The evil scientist with an evil limp or the nice military guy who spends time falling in love with a person who is already dead, instead of saving millions of innocents?)
Also he realizes that he's dead. What a shock. Noooo. I absolutely didn't expect this from ten minutes in.
He FINALLY gets the guy behind the attack. Evil guy with no reliable motive reveals his dirty bomb and shoots Colter and his love interest. We might care more if we didn't knew that their deaths are meaningless as they already died in the train a while ago.
Colter tells military guys the name and license plate of the evil guy and asks to be put to death as agreed with Dr Limp after a final trip back in time so he could play a hero and save everyone on the train. Good enough.
Swat team takes down the evil guy's van (On live television for that matter. Huh. They really were hoping that the terrorist guy doesn't listen to a radio station with news about swat team chasing him.) and to my big surprise they arrest him and nothing goes wrong. Everybody lives. Yay!
Turns out that Dr Evil Voice only cares about his work and how the success will give him more money or something. Because time travel apparently wasn't good enough for the higher-ups without a captive terrorist. So he suggests that they will not give Colter his last wish and just wipe his memory and re-use him to have a chance to save millions of more lives. At that point I actually see his point. This technology is more than groundbreaking. He could save lives. And with memory erased he wouldn't have to feel that betrayed. (Also, he's been in the facility for either two months or a week, it's not clear and it sounds rather likely they've already used him for some experiments.)
Oh well. Goodwin is a nice and caring person and sends Colter back for the last time and goes to kill his body. Colter disarms the bomb and after calling to say good bye to his father (yeah, there was a useless subplot about him), pays to a bad stand-up comedian and on the last minute kisses miss Love Interest.
At the same time in real life Goodwin goes to terminate Colter's vital signs. Which, turns out, means actually killing him. I mean, I thought he was dead! DEAD dead, not Hooked-to-a-life-support-machine dead. And it's actually not even a life support system, he just has a few wires attached to his torso! He's breathing on his own, his heart is beating on it's own he is even moving a bit! How the hell could you describe that as 'dead' to him? There is an actual difference between turning off a ghost and killing a person. Murder sort of a difference, lawfully speaking.
Well, granted, he only has a scarred and burned torso left of him but he is alive. Which is no short of a medical miracle! If Dr Rutledger is capable of keeping someone who is missing half their body alive with only few wires attached to them he should work for public, not the military. He could save millions of lives, win countless of Nobles and be a hero to the whole of humankind. Oh well. I guess he's really not into that sort of things.
Goodwin kills Colter. I can understand why it was a good and decent thing to do but I can't stop wondering what happened after that. She was a military officer working in a top secret compound who refused to follow orders and killed a guy. Somehow, lot of jailtime and problems come to mind when thinking of her future. Way to go, kind-hearted woman, you blew your future for a guy you didn't know.
Also, the life goes on for Colter. He's in an alternate quantum reality, that's why.
We're shown how Goodwin gets a text explaining that Colter stopped a terrorist attack and how his theory of alternate pasts is actually true, which doesn't make much sense, but whatever, I shall not dwell on this.
I also can't help but wonder how Colter's life is going to go in a body of some random guy. He knows nothing about him. He doesn't even know where his new home is. He doesn't know the relatives, the friends, coworkers, how to be a history teacher, where his workplace is, nothing. This is going to become an issue within hours after walking away from the train. The woman who likes Colter actually likes some guy who she shares a past and memories and quite a lot of life with. Oh well, I guess he can just say that he hit his head, had selective amnesia which also taught him how to fly a helicopter. It could work.
Well that's basically what this movie was. I haven't slept properly so excuse all my mistakes.
All in all it was actually a decent movie. The main problem with it was the fact that the suspense didn't work because we knew that if Colter fucks up he can just go back and do everything all over again. Of course there was the fact that he had to do succeed in the past before the new attack happens in the present time but it was crystal clear that he'll get his information before it's too late. I mean, he was a main character. Another thing was that there just wasn't enough characters to care about. Colter , Christina was boring, Goowin needed more personality, Dr Rutledger was funny and no other character was really established.
That said, acting was decent and Christina was the most likeable character and I could buy her crush for the guy Colter's mind invaded. Pace wasn't bad and story wasn't that bad. It could've done with some twists though. I like twists. Him being dead does not count as a twist. I could see it two and a half minutes in. And two minutes of it consisted of a footage of a train. And the fact that the world where Colter saved the train turned out to exist does not count either for the obvious reason of obviousness.
The main problem for me was the fact that it was a letdown from what I'd been hoping for and it is not actually the fault of the film.
If you take it up as a quick entertainment with lots of footage of a train being blown up and with about six gunshots you'll be up for something better than you expect.
I wouldn't pay for it but if there's an hour and a half gap in your day you probably wont regret seeing Source Code.
There you go. My opinion. Next time I want to see a movie, I wont do it straight after spending time watching critical reviews about bad films.
teisipäev, 5. aprill 2011
Postitus
Ma olen maal.
Ma teen larpi.
Ma lähen Allyga välismaale.
Homme ma lähen Tartusse tagasi.
Siis ma käin Tallinnas.
Paar larpi tuleb ka. Üks on airsoft ja puha.
Ma nägin täna kahte kurge, kui ma Tallinna poole sõitsin.
Kevad tuleb.
Ma võtsin oma mantli seljast, kui ma õues olin ja mul oli soe.
Ma panen siia video, sest see on popp ja noortepärane. Ja kevad tuleb.
Ma teen larpi.
Ma lähen Allyga välismaale.
Homme ma lähen Tartusse tagasi.
Siis ma käin Tallinnas.
Paar larpi tuleb ka. Üks on airsoft ja puha.
Ma nägin täna kahte kurge, kui ma Tallinna poole sõitsin.
Kevad tuleb.
Ma võtsin oma mantli seljast, kui ma õues olin ja mul oli soe.
Ma panen siia video, sest see on popp ja noortepärane. Ja kevad tuleb.
esmaspäev, 3. jaanuar 2011
Leibel.
Uuel aastal uue hooga.
Väidetavalt peaks isa maal meie wifi-interneti-teenuse ära lõpetama. Selle hea külg on see, et ehk poleks siis ruuterit enam tarvis ja ma saaksin Tartus läpakaga netis käia. Selle hea külg on see, et seda ma saan teha pikaliasendis, mis on mu seljale võrreldamatult palju kasulikum kui lauaarvuti taga häirivalt ebamugavas toolis olesklemine.
Ma võiks teha mingi kokkuvõtte möödunud aastast, aga mul pole vähimatki tahtmist.
On läinud pareminigi. On läinud hullemini.
Ja kurta mulle ei meeldi. Milleks?
Depressioon on ikka veel, aga see pole väga suur probleem. Võrreldes vahepealse ajaga on kõik ülihästi. Põhiline probleem on magamises, mis ei tule vahepeal üldse välja ja siis ma ei ärka üldse üles ja siis ma pean last valvama, mis rikub ära kõik üritused magamist vähegi mõistlikuks muuta. Aga see ei häiri mind väga, sest ma ei ole eriti väsinud, isegi siis kui ma üritan tundide kaupa magama jääda ja ärkan siis kui väljas pole veel päris valge. Kui mul on võimalus (nt ma ei pea minema mingile häirivalt kasutule reisile rongi või bussiga kuskile teise Eestimaa otsa umbes üheks päevaks, et siis taas samamoodi tagasi minna), siis ma üritan lihtsalt edasi magada ning see tuleb vahelduva eduga hästi välja.
Aastavahetusel sai alkoholi tarbitud. See poleks niiväga oluline, aga mu arstile see ilmselt väga ei meeldi. Ta ütles, et see ei tule depressioonile kasuks. Aga üks õhtu pole eriline probleem, pealegi oli see suurelt jaolt üpris lõbus.
Yeah, ma luban pidevalt rohkem blogida, aga ei tee seda. Lugejad lugejateks, aga mind ennast häirib vahepeal see, et ma midagi ei kirjuta. Asi on võibolla ikkagi selles, et ma tunnen puudust privaatsusest, sest ma ei saa enda toas internetti. Sellised lood. Aga kui ma peaksin wifi saama, siis seda vabandust mul enam ei oleks ning ma saaksin näha, kas asi ikka oli selles või mitte. Kui põnev.
Ma tunnen puudust sellest, et mul ei ole midagi käsil. Mitte ühtegi larpi ega midagi. Mul on üks asi, mida võiks arendada ja aeg-ajalt on mul ideid, mis seda täiendavad, aga mul puudub motivatsioon midagi konkreetsemat teha. (See on sümptom, hahaa.)
Üldiselt on elu suhteliselt funky. Kadrina-Tallinna tripp oli vahva. Mu seljakott jäi Zelori poole pärast drägoni mängimist. Tallinlased on toredad, neid võiks tihemini näha, aga Tallinn on nii kaugel (eriti talvel).
Pärast aastavahetuse pidu kodu poole jalutades helistasin uudishimust ka oma pangakontole (haa, seebi kliendid ei saa seda teha). Sain ootamatu üllatuse osaliseks kui neiu teatas mulle mu pangakonto numbri eurodes. Seda oli palju enam kui ma oleksin osanud oodata kuigi summa ise oli ääretult väike. Ma pean ennast harjutama sellega, et eurod ei ole naelad. Kõik on nii odav naeltega võrreldes! Küll ma hakkama saan, ma pole idioot. Samas ei saa ma kuu aega üldse raha kulutada, sest ma tahan, et ma saaksin kuu lõpus välismaal käies millegi eest maksta ka. Omg, välismaal käik ilma Riiga sõitmata! Kui kujuteldamatult mugav!
Facebook ütles, et uuelt aastalt on mul oodata romantikat. See on nii lääge. Aga ma ei peaks ehk kurtma:P
Mind häirib see, et ma tahan teha ühte pilti, aga ma ei saa sellega hakkama. Mul on nimelt visioon. Mul on lõuend. Mul on värvid ja pintslid ja idee. Aga ma ei saa seda ideed kuidagi paberile kantud. Ma olen teinud suure hulga kavandeid ja ma ei ole jõudnud isegi mitte visandi tasandil kuhugi soovitu lähedale. See on üpris frustreeriv, sest ma pole kohutavalt kaua tundnud soovi ega inspiratsiooni millegi joonistamise, veel vähem maalimise jaoks.
Aga jah, ma sain jõuludeks molberti. Seda teadsin ma juba tükk aega ette, sest mu õde tegi seda koolitöö jaoks ja ma aitasin tal seda kujundada. See pole küll väga hästi transporditav, ent see-eest päris minu oma ja mugav ja Tartus. Ma panen millalgi mõne pildi selle kohta netti üles. Mm... kindlasti sain ma midagi veel jõuludeks... Um... Ahjaa, lennukipiletid olid jõulukingiks. Ja Rahva Raamatu kinkekaart ka. Ma juba tean, mida ma selle eest tahan, aga ma ootan veebruarini, sest ma pean natuke peale maksma, kuna see on ainult saja kroonine (mitte, et ma kurdaks! Kui mul seda ei oleks, ei ostaks ma sealt midagi. Probleem on lihtsalt selles, et raamatud võiks odavamad olla.).
Mind huvitab, kui kaua google laseb otsida "6 *insert currency abbreviation* to eek" nii, et ta annab kohe automaatse vaste...? See on mugav, kui parasjagu internetis olla ja tahta teada, kui palju on näiteks kroonides eurosid või naelas kroone. Kuigi ta arvestab seda ainult umbkaudse vahetuskursi alusel. Aga mugav siiski. (0,06 ja 18,44 muideks.)
Hmm. Mul pole üldse und. Ma loodan, et ma saan teisipäeva hommikul magada, sest täna (ehk siis esmaspäeval) pean ma päev otsa last valvama. Ja kui ma ütlen päev otsa, siis pean ma silmas, et teised lähevad kella kaheksaks Tallinna. Jah, hommikul. Ja me elame Tallinnast ~40 km kaugusel ja hommikul tuleb üles tõusta ja riidesse panna ja hambaid pesta ja süüa teha ja süüa ja muid selliseid asju ja ükski normaalne inimene ei tohiks niivõrd varakult ärgata. Ma parem ei mõtle sellele. Võeh. (See on nii äge sõna. Võtke teatavaks.)
Om nom nom.
Sest täna oli tädi sünnipäev ja seal sai süüa. Seal oli sibulapirukas. See ei kõla eriti isuäratavalt, ent oli üllatavalt maitsev. Sibulasupp on ka hea. Ma ei ole seda ammu saanud. Selle sisse läheb valget veini ja meil ei ole kodus tavaliselt valget veini, sest me oleme emaga mõlemad iseseisvalt jõudnud punase veini paremuse tunnustamiseni. (Ma arvan, et mul hakkab uni tulema, sest see lause tundus imelik ja ma üritasin seda paar korda parandada.)
Oota mind, Tartu, ma tulen!
Tõenäoliselt kolmapäeval.
Ma usun, et kolmapäeval, sest kaks päeva kannatan ma ilma internetita ära, aga rohkem ma küll saaks lubada. (Ma mõtlen, et siis kui mul on valikuvõimalus ning ma pole ennast internetivabasse olukorda pannud vabatahtlikult. Mul on veel lootust. Päriselt!)
Head uut aastat.
Väidetavalt peaks isa maal meie wifi-interneti-teenuse ära lõpetama. Selle hea külg on see, et ehk poleks siis ruuterit enam tarvis ja ma saaksin Tartus läpakaga netis käia. Selle hea külg on see, et seda ma saan teha pikaliasendis, mis on mu seljale võrreldamatult palju kasulikum kui lauaarvuti taga häirivalt ebamugavas toolis olesklemine.
Ma võiks teha mingi kokkuvõtte möödunud aastast, aga mul pole vähimatki tahtmist.
On läinud pareminigi. On läinud hullemini.
Ja kurta mulle ei meeldi. Milleks?
Depressioon on ikka veel, aga see pole väga suur probleem. Võrreldes vahepealse ajaga on kõik ülihästi. Põhiline probleem on magamises, mis ei tule vahepeal üldse välja ja siis ma ei ärka üldse üles ja siis ma pean last valvama, mis rikub ära kõik üritused magamist vähegi mõistlikuks muuta. Aga see ei häiri mind väga, sest ma ei ole eriti väsinud, isegi siis kui ma üritan tundide kaupa magama jääda ja ärkan siis kui väljas pole veel päris valge. Kui mul on võimalus (nt ma ei pea minema mingile häirivalt kasutule reisile rongi või bussiga kuskile teise Eestimaa otsa umbes üheks päevaks, et siis taas samamoodi tagasi minna), siis ma üritan lihtsalt edasi magada ning see tuleb vahelduva eduga hästi välja.
Aastavahetusel sai alkoholi tarbitud. See poleks niiväga oluline, aga mu arstile see ilmselt väga ei meeldi. Ta ütles, et see ei tule depressioonile kasuks. Aga üks õhtu pole eriline probleem, pealegi oli see suurelt jaolt üpris lõbus.
Yeah, ma luban pidevalt rohkem blogida, aga ei tee seda. Lugejad lugejateks, aga mind ennast häirib vahepeal see, et ma midagi ei kirjuta. Asi on võibolla ikkagi selles, et ma tunnen puudust privaatsusest, sest ma ei saa enda toas internetti. Sellised lood. Aga kui ma peaksin wifi saama, siis seda vabandust mul enam ei oleks ning ma saaksin näha, kas asi ikka oli selles või mitte. Kui põnev.
Ma tunnen puudust sellest, et mul ei ole midagi käsil. Mitte ühtegi larpi ega midagi. Mul on üks asi, mida võiks arendada ja aeg-ajalt on mul ideid, mis seda täiendavad, aga mul puudub motivatsioon midagi konkreetsemat teha. (See on sümptom, hahaa.)
Üldiselt on elu suhteliselt funky. Kadrina-Tallinna tripp oli vahva. Mu seljakott jäi Zelori poole pärast drägoni mängimist. Tallinlased on toredad, neid võiks tihemini näha, aga Tallinn on nii kaugel (eriti talvel).
Pärast aastavahetuse pidu kodu poole jalutades helistasin uudishimust ka oma pangakontole (haa, seebi kliendid ei saa seda teha). Sain ootamatu üllatuse osaliseks kui neiu teatas mulle mu pangakonto numbri eurodes. Seda oli palju enam kui ma oleksin osanud oodata kuigi summa ise oli ääretult väike. Ma pean ennast harjutama sellega, et eurod ei ole naelad. Kõik on nii odav naeltega võrreldes! Küll ma hakkama saan, ma pole idioot. Samas ei saa ma kuu aega üldse raha kulutada, sest ma tahan, et ma saaksin kuu lõpus välismaal käies millegi eest maksta ka. Omg, välismaal käik ilma Riiga sõitmata! Kui kujuteldamatult mugav!
Facebook ütles, et uuelt aastalt on mul oodata romantikat. See on nii lääge. Aga ma ei peaks ehk kurtma:P
Mind häirib see, et ma tahan teha ühte pilti, aga ma ei saa sellega hakkama. Mul on nimelt visioon. Mul on lõuend. Mul on värvid ja pintslid ja idee. Aga ma ei saa seda ideed kuidagi paberile kantud. Ma olen teinud suure hulga kavandeid ja ma ei ole jõudnud isegi mitte visandi tasandil kuhugi soovitu lähedale. See on üpris frustreeriv, sest ma pole kohutavalt kaua tundnud soovi ega inspiratsiooni millegi joonistamise, veel vähem maalimise jaoks.
Aga jah, ma sain jõuludeks molberti. Seda teadsin ma juba tükk aega ette, sest mu õde tegi seda koolitöö jaoks ja ma aitasin tal seda kujundada. See pole küll väga hästi transporditav, ent see-eest päris minu oma ja mugav ja Tartus. Ma panen millalgi mõne pildi selle kohta netti üles. Mm... kindlasti sain ma midagi veel jõuludeks... Um... Ahjaa, lennukipiletid olid jõulukingiks. Ja Rahva Raamatu kinkekaart ka. Ma juba tean, mida ma selle eest tahan, aga ma ootan veebruarini, sest ma pean natuke peale maksma, kuna see on ainult saja kroonine (mitte, et ma kurdaks! Kui mul seda ei oleks, ei ostaks ma sealt midagi. Probleem on lihtsalt selles, et raamatud võiks odavamad olla.).
Mind huvitab, kui kaua google laseb otsida "6 *insert currency abbreviation* to eek" nii, et ta annab kohe automaatse vaste...? See on mugav, kui parasjagu internetis olla ja tahta teada, kui palju on näiteks kroonides eurosid või naelas kroone. Kuigi ta arvestab seda ainult umbkaudse vahetuskursi alusel. Aga mugav siiski. (0,06 ja 18,44 muideks.)
Hmm. Mul pole üldse und. Ma loodan, et ma saan teisipäeva hommikul magada, sest täna (ehk siis esmaspäeval) pean ma päev otsa last valvama. Ja kui ma ütlen päev otsa, siis pean ma silmas, et teised lähevad kella kaheksaks Tallinna. Jah, hommikul. Ja me elame Tallinnast ~40 km kaugusel ja hommikul tuleb üles tõusta ja riidesse panna ja hambaid pesta ja süüa teha ja süüa ja muid selliseid asju ja ükski normaalne inimene ei tohiks niivõrd varakult ärgata. Ma parem ei mõtle sellele. Võeh. (See on nii äge sõna. Võtke teatavaks.)
Om nom nom.
Sest täna oli tädi sünnipäev ja seal sai süüa. Seal oli sibulapirukas. See ei kõla eriti isuäratavalt, ent oli üllatavalt maitsev. Sibulasupp on ka hea. Ma ei ole seda ammu saanud. Selle sisse läheb valget veini ja meil ei ole kodus tavaliselt valget veini, sest me oleme emaga mõlemad iseseisvalt jõudnud punase veini paremuse tunnustamiseni. (Ma arvan, et mul hakkab uni tulema, sest see lause tundus imelik ja ma üritasin seda paar korda parandada.)
Oota mind, Tartu, ma tulen!
Tõenäoliselt kolmapäeval.
Ma usun, et kolmapäeval, sest kaks päeva kannatan ma ilma internetita ära, aga rohkem ma küll saaks lubada. (Ma mõtlen, et siis kui mul on valikuvõimalus ning ma pole ennast internetivabasse olukorda pannud vabatahtlikult. Mul on veel lootust. Päriselt!)
Head uut aastat.
neljapäev, 14. oktoober 2010
4:1
Ma peaksin oma blogi template'i muutma, mind häirib ikkagi, et ma ei näe kusagil kuupäevi. Ma plaanisin nagunii pärast selle installimist midagi ette võtta, et see oleks mulle rohkem meelepärast.
Täna õhtuks lubati tormi. Sisemaal ei jäta torm kunagi tormi muljet. Tuul puhub natuke, mis siis? Vot rannas, seal on õige asi. Meri ja asjad. Pole ammu mere ääres käinud. Ma arvan, et järgmine kord, kui ma maal käin, võiksin ma koertega jalutama minna, siis ma käin mere ääres.
Kaevurid päästeti ära. Funky.
Ma ei mäleta, mida ma kirjutada kavatsesin.
Silver ei käi veel tööl, nii et ma pean kannatama aeglast netti, kuni ta torrentid kohale jõuavad. Minu omad ka, aga mina ei tõmba Starcraft 2-e. Ta läheb tööle kas homme või järgmisel nädalal. Ma pole kindel. Seni on ta kodus, vaatab telekat, mängib arvutiga ja joob õlut ja siidrit. Ma ei tea, kuidas ta jaksab nii palju. Arvutiga mängimisest saan ma aru. Kuigi ta võiks tõmmata rohkem mänge, mida ka mina mängida tahaks:P
Äkki läheks täna ka Ludosse? Muidu pole erilist motivatsiooni selle nn tormiga õue minna. Ostsin eile ravimeid, raha hakkab otsa saama, arvestades, et ma pean võimlemise eest ka maksma ning kaks larpi on tulemas. Kui ma raha ei saa, siis ma peaksin Kustuvate Päikeste mängust ära ütlema. Seda ei tahaks väga. Kuigi samas ma ei tea, milliseid NPCsid nad tahavad. Meh, ma tahaks minna rohkem seltskonna kui mängu pärast nagunii. Mm, larpidest rääkimine tuletab meelde, et mu oranž sall ja must pluus jäid pärast Fyerellalit kuskile Iti kätte. Ja ma pole mitukaua aega selle minimänguga tegelenud, peaks selle sinnapaika jätma ja Terra suhtes midagi ette võtma. Kuigi hetkel pole mul motivatsiooni. Plotti ma tean nagunii juba ammu, põhiline, mis tarvis on, on rollid ning gm-miitingud, et teised mängujuhid teaksid ka, mis toimuma hakkab. Ja veel mingit lisaplotti, et inimesi segadusse ajada.
Millalgi peaks sööma ka, hommikust ma juba sõin, aga ma pean kolmeks võimlema minema ja enne seda võiks toiduga juba arvestada. Mind häirib kohutavalt, et kraanikauss on nõusid täis. Ma ei kavatse neid seetõttu loomulikult ära pesta. See annaks ainult neile nõusid mitte pesevatele inimeste märku, et nad võivadki nõusid vedeldada ja need kaovad sealt iseenesest ära. Ei kao. Haa.
Ma lähen vaatan oma arvutis Torchwoodi. Viimane osa, mida ma vaadata saan, selle hooaja viimased neli alles tulevad.
Ahjaa, et ma meelde jätaks, et ma ühika kontorist läbi käiks, enne kui ma võimlema lähen.
Täna õhtuks lubati tormi. Sisemaal ei jäta torm kunagi tormi muljet. Tuul puhub natuke, mis siis? Vot rannas, seal on õige asi. Meri ja asjad. Pole ammu mere ääres käinud. Ma arvan, et järgmine kord, kui ma maal käin, võiksin ma koertega jalutama minna, siis ma käin mere ääres.
Kaevurid päästeti ära. Funky.
Ma ei mäleta, mida ma kirjutada kavatsesin.
Silver ei käi veel tööl, nii et ma pean kannatama aeglast netti, kuni ta torrentid kohale jõuavad. Minu omad ka, aga mina ei tõmba Starcraft 2-e. Ta läheb tööle kas homme või järgmisel nädalal. Ma pole kindel. Seni on ta kodus, vaatab telekat, mängib arvutiga ja joob õlut ja siidrit. Ma ei tea, kuidas ta jaksab nii palju. Arvutiga mängimisest saan ma aru. Kuigi ta võiks tõmmata rohkem mänge, mida ka mina mängida tahaks:P
Äkki läheks täna ka Ludosse? Muidu pole erilist motivatsiooni selle nn tormiga õue minna. Ostsin eile ravimeid, raha hakkab otsa saama, arvestades, et ma pean võimlemise eest ka maksma ning kaks larpi on tulemas. Kui ma raha ei saa, siis ma peaksin Kustuvate Päikeste mängust ära ütlema. Seda ei tahaks väga. Kuigi samas ma ei tea, milliseid NPCsid nad tahavad. Meh, ma tahaks minna rohkem seltskonna kui mängu pärast nagunii. Mm, larpidest rääkimine tuletab meelde, et mu oranž sall ja must pluus jäid pärast Fyerellalit kuskile Iti kätte. Ja ma pole mitukaua aega selle minimänguga tegelenud, peaks selle sinnapaika jätma ja Terra suhtes midagi ette võtma. Kuigi hetkel pole mul motivatsiooni. Plotti ma tean nagunii juba ammu, põhiline, mis tarvis on, on rollid ning gm-miitingud, et teised mängujuhid teaksid ka, mis toimuma hakkab. Ja veel mingit lisaplotti, et inimesi segadusse ajada.
Millalgi peaks sööma ka, hommikust ma juba sõin, aga ma pean kolmeks võimlema minema ja enne seda võiks toiduga juba arvestada. Mind häirib kohutavalt, et kraanikauss on nõusid täis. Ma ei kavatse neid seetõttu loomulikult ära pesta. See annaks ainult neile nõusid mitte pesevatele inimeste märku, et nad võivadki nõusid vedeldada ja need kaovad sealt iseenesest ära. Ei kao. Haa.
Ma lähen vaatan oma arvutis Torchwoodi. Viimane osa, mida ma vaadata saan, selle hooaja viimased neli alles tulevad.
Ahjaa, et ma meelde jätaks, et ma ühika kontorist läbi käiks, enne kui ma võimlema lähen.
teisipäev, 12. oktoober 2010
It's the final countdown
Da-na-naa-na, da-na-nan-nan-naa.
Um. Yeah.
Silver elab nüüd meie pool. Leila pole midagi selles osas ette võtnud, et ma enda arvutisse neti saaksin. Ma tuletan talle seda paar nädalat meelde, äkki ta mõtleb midagi välja. Sassu on praegu maal vanaema juures. Väga vaikne on. Süüa tahaks... Mm, ma arvan, et ma käin pärast postitamist ja dA ja paari teise lk vaatamist linnas ja ostan hiirele akusid ning mingit toitu.
Ilm on äge, päike paistab ja on tuul. Ma ei käinud täna koolis, magasin selle asemel ning ei leidnud mingisugust motivatsiooni üles tõusmiseks.
Võimlema ei jõudnud, sest ma ajasin aja segamini. Ee, ma ei mäleta, kas homme on võimlemine või ei. Vist ei ole. Arst on. Mul on pensionäri tunne, pidevalt on mingid arstilkäigud ja värki.
Käisin nädalavahetusel Tallinnas. Kodus käisin ka, aga ainult reedel. Saun oli laupäeval, vein ja juust ka. Mis parata, teinekord. See-eest mängisime me Ally ja Hanna pool Fireflyd. Martin ja Mialee olid ka seal. Neil on nunnu korter, tilluke, aga piisavalt sopiline. Mialee kinkis Hannale potilille, millel olid hästi ilusad õied. Mina joonistasin kaardi, mille peal oli Anko. Oleks võinud pisut parem olla, aga ma ei kurda, ma jäin sellega rahule, et nägu oli isegi Hanna oma. Jalad jäid lihtsalt lühikesed, sest paberi serv tuli ette:P
Mängijad jäid kõik ellu, mitte nagu NPCd. Ja Ally idee torni sisse sõita ei tundunud üldsegi halb idee, lihtsalt täring veeretas natuke liiga palju dämmi. Tahaks millalgi drägonit ka mängida. Erlessa oma ja Goblini Kalamari ja SWd ka. Pole üldse palju.
Peaksin oma MP3e peale veel nänni panema. Seal on põhiliselt Head Ended, mida ma pole peaaegu üldse kuulanud, sest ma laadisin selle alles äsja üle mitme nädala ära.
Mul on hea meel, et päike paistab. See on tore. Näeb soe välja. Hea, et meil lörtsi ei ole, selleks on küll liiga vara. Lumi peaks üldse maha tulema pärast mardipäeva. Mis tuletab mulle meelde, et ma peaks oma õele mingi sünnipäevakingituse välja mõtlema tolleks ajaks.
Ahjaa, maalima peaks ka veel. Ma pole päevalilledega eriti kaugele jõudnud. Ega ma mingi van Gogh ei ole. Kahjuks. Noh, sellest on kahju, et ma pole nii äge, mitte sellest, et mul näiteks kõik kõrvad alles on:)
Nii, kui ma kähku teen ei lähe päike äkki ära, sest siin aeg-ajalt on ikka mõned pilved ka. Kurjad pilved. KURJAD!
Um. Yeah.
Silver elab nüüd meie pool. Leila pole midagi selles osas ette võtnud, et ma enda arvutisse neti saaksin. Ma tuletan talle seda paar nädalat meelde, äkki ta mõtleb midagi välja. Sassu on praegu maal vanaema juures. Väga vaikne on. Süüa tahaks... Mm, ma arvan, et ma käin pärast postitamist ja dA ja paari teise lk vaatamist linnas ja ostan hiirele akusid ning mingit toitu.
Ilm on äge, päike paistab ja on tuul. Ma ei käinud täna koolis, magasin selle asemel ning ei leidnud mingisugust motivatsiooni üles tõusmiseks.
Võimlema ei jõudnud, sest ma ajasin aja segamini. Ee, ma ei mäleta, kas homme on võimlemine või ei. Vist ei ole. Arst on. Mul on pensionäri tunne, pidevalt on mingid arstilkäigud ja värki.
Käisin nädalavahetusel Tallinnas. Kodus käisin ka, aga ainult reedel. Saun oli laupäeval, vein ja juust ka. Mis parata, teinekord. See-eest mängisime me Ally ja Hanna pool Fireflyd. Martin ja Mialee olid ka seal. Neil on nunnu korter, tilluke, aga piisavalt sopiline. Mialee kinkis Hannale potilille, millel olid hästi ilusad õied. Mina joonistasin kaardi, mille peal oli Anko. Oleks võinud pisut parem olla, aga ma ei kurda, ma jäin sellega rahule, et nägu oli isegi Hanna oma. Jalad jäid lihtsalt lühikesed, sest paberi serv tuli ette:P
Mängijad jäid kõik ellu, mitte nagu NPCd. Ja Ally idee torni sisse sõita ei tundunud üldsegi halb idee, lihtsalt täring veeretas natuke liiga palju dämmi. Tahaks millalgi drägonit ka mängida. Erlessa oma ja Goblini Kalamari ja SWd ka. Pole üldse palju.
Peaksin oma MP3e peale veel nänni panema. Seal on põhiliselt Head Ended, mida ma pole peaaegu üldse kuulanud, sest ma laadisin selle alles äsja üle mitme nädala ära.
Mul on hea meel, et päike paistab. See on tore. Näeb soe välja. Hea, et meil lörtsi ei ole, selleks on küll liiga vara. Lumi peaks üldse maha tulema pärast mardipäeva. Mis tuletab mulle meelde, et ma peaks oma õele mingi sünnipäevakingituse välja mõtlema tolleks ajaks.
Ahjaa, maalima peaks ka veel. Ma pole päevalilledega eriti kaugele jõudnud. Ega ma mingi van Gogh ei ole. Kahjuks. Noh, sellest on kahju, et ma pole nii äge, mitte sellest, et mul näiteks kõik kõrvad alles on:)
Nii, kui ma kähku teen ei lähe päike äkki ära, sest siin aeg-ajalt on ikka mõned pilved ka. Kurjad pilved. KURJAD!
neljapäev, 7. oktoober 2010
Nüüd enam mind lapsed ja lilled ja rohi
Mm, nii. Ma läksin reedel koju. Hääletasin tekliga, sain täitsa normaalselt peale, mingi tüüp oli, kes läks Tallinnasse kooli, päris huvitav oli rääkida, ostis ühe latte tee pealt, kui me kohvipeatuse tegime. Ühe autoga Tallinna, see oli ka hea.
Meele tõi mulle Serenity plakati(d). Üks on see suurus, mille ma tegin, teine on natuke suurem, sealt on pisut paremini võimalik asju välja lugeda. Võiks isegi pisut suurem olla, praegu on natuke alla A3-e. Kodus sai juustu ja veini, mida ema komandeeringus käies Prantsusmaalt ostnud oli (ta oli tegelikult Luksemburgis. Või Luxembourgis. Ma arvan, et tehniliselt mõlemas.), aga see on ju sealsamas. Üldse, ma arvan, et mu ema on tegelikult spioon, kes teeb Nato heaks mingeid asju. See, et miski temas ega tema töös spioon olemist ära ei anna tähendab lihtsalt seda, et ta on selles väga osav =P
Järgmisel päeval hängisin tükk aega niisama, õhtupoole sai sauna ja siis läksime me Meelega Tallinna Metsatöllu kontserdile. See, et me sinna läheme, selgus päev (või, noh, pisut vähem) varem. Yay. Mul oli meik peal ja puha, imelikult gootilik tunne oli sellega. Heh:P
See, et mu õde kavatseb musta kandma hakata (või, noh, tehniliselt juba teeb seda) on imelik ja naljakas samal ajal. All-in-all... I guess I approve. Me leidsime Rock Cafes müügiletilt ka särgi, mis talle sobis. Selles mõttes, et välimuselt. Äio särk nimelt. Kena särk iseenesest. Kuigi meeste oma on ägedam.
Aga Tallinnas oli meil enne veel palju põnevust. Me käisime nimelt pärast parkimist Prismas, kust me ostsime ühe energiajoogi, mille me kenast kahepeale ära jõime. Pärast mida ma avastasin, et mu väljaprinditud pilet oli kadunud teel autost poe pingile. Prismas asuv info-piletilevi lett ei saanud selle koha pealt ka abi anda. Mul oli kerge mure juba hinge all, kuigi meil oli vähemalt esimese bändinigi mitupalju aega ning me olime seni otsides läbi kamminud ainult Prismas käidud kohad.
Ma ei olnud samas absoluutselt paanika lähedal, sest meil polnud poes eriti kaua läinud ning kokkumurtud valge paberileht ei tohiks maha kukkudes kellelegi eriti huvi pakkuda ning info-piletilevi oli pakkunud, et me võime mure korral ehk Viru keskusse pöörduda, kus on päris Piletilevi, mis võib meid ehk aidata ning kell oli tol hetkel piisavalt vähe, et meil oleks olnud võimalik sinna jõuda.
Nii asusime me igatahes tagasiteele auto poole, silmad ümbrust hoolega läbi kammimas ja umbes viie meetri kaugusel Prisma sissepääsust oli maas paberileht, mis osutus mu piletiks. Ma lubasin endale, et ma ei pane enam kunagi ühtegi piletit lahtiselt taskusse, hoolimata sellest, et mul polnud seda tol hetkel mujal hoida. Käed on ju ka olemas ja, ma ei tea, dekoltee või midagi, kuigi viimane tundub mulle alati liialt ebausaldusväärne:P
Mhmh. Meele ostis kaks Coca Colat, sest ma jätsin pärast pikka ja kasutut mõtisklemist oma rahakoti autosse ning kuna Tallinn on nii hirmuäratav koht, maksid need kokku 50.- (wtf). Aga ma kasutasin seekord päriselt ära seda, et vesi on wc-s tasuta ning ei pidanud õhtu lõpuni janu pärast muretsema (meh, minu poolekst võiks janu kirjutada ä-ga).
Kontsert ise siis. Esinesid Hukkunud Hinged, Taak, Skyforger ning Metsatöll. Publik oli tavaline Rock Cafe Metsatöllu kontserdi publik, ehk siis inimesi, kellest oli näha, et nad on harjunud musta kandma, oli palju vähem, kui bändide nimekirja vaadates arvata võiks. Gods damn mainstream metal!:P Minu arust on tegelikult pisut naljakas, et mu tädi küsis mult enne Facebookis, kas ma lähen sinna (ma olen koos temaga varemgi Töllu vaatamas-kuulamas käinud) ning mu isa tuleks ka, kui ta suudaks nii kaua üleval olla ning mu ema tuleks, kui teda ei häiriks vähimgi basskõla. Jep, kõik kuulavad Töllu.
Hukkunud Hinged on eestikeelne doom metal. Nad pole otseselt halvad (ma arvan, et nad oleks palju paremad olnud, kui heli oleks parem olnud), aga ka mitte eriti meeldejäävad. Nende naislaulja juuksed jäid mulle juba enne bändi esinemist silma, kui ta rahva seast läbi kõndis (tal oli pikk mantel, ma tahan ka!!!) - pikad, hästi paksud ja lokkis ning kui punane valgus tagant peale paistis siis veel eriti-eriti punased. Hääl oli tal selline, millega peaks saama Rändaja õhtulaulu ära lauldud. Omamoodi selline, aga mitte liiga imelik. Rahvas oli tol hetkel veel sedasi lava ees, et meeter-kaks jäi vahepealt puudu. (Jah, ma polnud lava ees! Aga ma olin iga hetk valmis läbima need poolteist meetrit ja võtma sisse oma välja otsitud koha.) Noh, tegelikult olid seal mõned entusiastlikumalt kaasa elavad inimesed ka. See oli positiivne, sest mul on alati omalt poolt pisut piinlik mitte aktiivselt kaasa elada.
Järgmisena oli siis Taak, kelle puhul oli sõnades enam-vähem aru saada, aga kes mängisid suures enamuses laule, mis polnud selle ainsa plaadi pealt, millele ma oskaks kaasa laulda. Aga hea oli, kuigi algus hilines (ma eeldan, mul polnud telefoni. Tunde järgi küll.). Põhjuseks näis olevat kadunud trummar. Aga ma võin eksida, sest Metsatöllu suure komplekti tagant ei paista keegi hästi välja ju;) Igatahes nad näisid ootavat kedagi, kes võis, aga ei pruukinud, olla trummar. Peaks neid rohkem kuulama, nad on vahvad (ja ma tean, kui kummaline väljend see säärase bändi kohta on. Ja ma tean, et ma kipun palju sulge kasutama, aga mulle meeldib nii ja oma blogis ei ole mul tunnet, et see on häiriv, sest mul on poogen.) ning mu õde leidis, et nad meeldivad talle, mis on loomulikult hea, sest ta sai jälle pisut haritud.
Skyforger kattis enne oma esinemist Metsatöllu trummikomplekti musta riidega:) Neil oli enda oma kogu aeg laval olnud seni ja keegi polnud neid kasutanud. Lava kohal oli ka nende logoga... ee... riie. Asi. Taak ja Hukkunud Hinged esinesid Skyforgeri nime all Metsatöllu logodega trummikomplekti taga:)
Skyforgeri ajaks jõudsid lava ette ka need lätlased, kes seni sinna jõudnud polnud. Nad olid kõik üpris valjud ning lõbusad. Skyforgeri kõik laulud oli läti keeles, aga nende inglise keelsed laulud on vist nagunii päris vanad. Lätlased laulsid kaasa ja kõik kuuevarbalised olid rõõmsad. Kostüümid on neil ka ägedad. Muidu poleks viga midagi olnud, aga mingil põhjusel oli nende heli kohutavalt vali. Kuna ma olin lava ees peaaegu keskel nägin ma laululehte, nii et ma tegin kohe algusest countdown'i, mis tegi nende jube valju esinemise palju talutavamaks, sest ma sain keskenduda sellele, et nad saavad peagi läbi.
Sest suhtes, et ma olen tihti valjudel kontsertidel käinud, aga see pole varem kunagi nii häiriv olnud. Nende esinemise lõpuks oli mul küll tunne, et ma ei kuule Metsatöllust suurt midagi. Järele mõeldes... see ilmselt nende plaan oligi.
Pärast neid muutus lava esine palju eestimeelsemaks ning kuna Metsatöll on selline kuulus bänd nagu ta on, läks laval tihedaks sebimiseks (tegu võib olla kerge kunstilise liialdusega) ning Skyforgeri trummid (ja plakat) ja igasugu nänn koristati sealt ära ja tehti lava peaesinejate jaoks vabaks.
Ilma eriti pika ootamiseta, mille põhjustas ilmselt metsas olev ajakava, tuli ka Metsatöll peale. Hea kontsert oli. Hea. Heli oli ilmselt säärane, mida esireas oodata on ka - parem kui tihtipeale, halvem kui umbes paaril harval korral. Hoolimata Skyforgeri saboteeringust pidasid kõrvad vastu ka. Neile meeldib ikka Äio plaat nii väga, aga ma ei oska seda hästi kaasa laulda. Oma viga, seda tuleb parandada:) Aga mõned vanad head laulud olid ka. Publik oli kuidagi... lahja. Ma ei ütle, et see on probleem, absoluutselt mitte, aga mitte keegi ei kukkunud mulle kontserdi ajal selga. Väga huvitav kogemus iseenesest, arvestades, et tavaliselt vähemalt üks purjus tüüp ikka arvab, et tal on tarvis just minust mööda pääseda. (Heal juhul. Halval juhul arvatakse, et üle pole ka halb mõte.) Mina süüdistan asjas oma pikkust. Purjus tüüpidest rääkides... Need paar tükki, kes vahepeal tülitasid, olid kõik samuti täiesti viisakad. Mis toimub? Kuhu see maailm omadega niimoodi jõuab?:P
Aga üldiselt jah, kaasaelajaid ei tundunud olevat pooltki nii palju, kui oleks võinud. Võibolla oli asi minus, ma ei tea. Alguses oli tagapool neid kindlasti rohkem, vahepeal oli üks neid muhedaid hetki, mil bändimehed korraks eemale pöördusid ja mingeid asju sättisid ja juua võtsid ja piisas kümnesekundilisest pausist, et publik skandeerima hakkaks. Kuna aga kõik koduperenaised ja -mehed lõpu poole ära väsisid, siis tundus lõpu poole neid juba märgatavalt vähem olevat. Aga päris hõredaks just ei jäänud, nii et hullu polnud midagi.
Nii et jah, Metsatöll oli äge nagu tavaliselt. Kui nad lõpetasid, tegid nad koos kummarduse, see oli kuidagi eriti nünnu. Aga väsinud rahvas läks laiali ja paar üksikud skandeerijat ei pidanud ka eriti vastu ning ühtegi trummipulka ma küll ei saanud:( Laululehe küll, kui ma nukralt lava ees seisin, olles sunnitud silmitsi seisma kontserdi lõpu kurva tõega, aga need pole päris see. Kuigi ma panin selle ikkagi kodus seina peale ülejäänud Töllunänni kõrvale, mis mul väljas on^^
Me olime Meelega mõlemad väga imestunud ja kurvad, et Metsatöll ainult umbes kümme minutit esines. Olgugi, et laulude nimekiri ja arv midagi hoopis pikemat väitis. Mis mõttes see nii ruttu läbi sai!? *grumblepublikgrumblesüüdigrumbletahanrohkemgrumble*
Nüüd ei näe neid jälle tükk aega Eestis, sest nad teevad Finntrolliga eepilist Euroopa tuuri, enne mida on paar kontserti Skyforgeriga Soomes ning Kiuase ja Celesty'ga (viimastest ei tea ma mitte midagi) tuur ÜKs (mida nad järjepidevalt Inglismaaks peavad).
Saime igatahes kella kolmeks koju. Teel kuulasime Metsatöllu, mis isal autos kasseti peal on. Naljakas kassett, kusjuures. Ühel pool on Töll ja RAM ning teisel pool... ma ei mäleta enam. Vist Hiiekoda? Igatahes oli selle viimane laul ootamatult Oma laulu ei leia ma üles (mis jäi pooleli!!!).
Järgmisel päeval läksin rongile (ma jõudsin rahulikult enne rongi ja ema ei pidanud kiirust ületama, et mitte maha jääda!). Aeglasele loomulikult, sest ma midagi muud meie lähedal ei peatu ja ka sinna peab autoga minema. Jõudsin päikeseloojanguks Tartusse. Väga ilus ilm oli terve tee. Läksin koju. Mängisin CIVi. Läksin magama.
Ja nii oligi, kui ma õigesti mäletan. Kell on kaks. Mulle täna õhtuks aitab, ma tahan magada ka. Vähemalt üritada, eksole.
Meele tõi mulle Serenity plakati(d). Üks on see suurus, mille ma tegin, teine on natuke suurem, sealt on pisut paremini võimalik asju välja lugeda. Võiks isegi pisut suurem olla, praegu on natuke alla A3-e. Kodus sai juustu ja veini, mida ema komandeeringus käies Prantsusmaalt ostnud oli (ta oli tegelikult Luksemburgis. Või Luxembourgis. Ma arvan, et tehniliselt mõlemas.), aga see on ju sealsamas. Üldse, ma arvan, et mu ema on tegelikult spioon, kes teeb Nato heaks mingeid asju. See, et miski temas ega tema töös spioon olemist ära ei anna tähendab lihtsalt seda, et ta on selles väga osav =P
Järgmisel päeval hängisin tükk aega niisama, õhtupoole sai sauna ja siis läksime me Meelega Tallinna Metsatöllu kontserdile. See, et me sinna läheme, selgus päev (või, noh, pisut vähem) varem. Yay. Mul oli meik peal ja puha, imelikult gootilik tunne oli sellega. Heh:P
See, et mu õde kavatseb musta kandma hakata (või, noh, tehniliselt juba teeb seda) on imelik ja naljakas samal ajal. All-in-all... I guess I approve. Me leidsime Rock Cafes müügiletilt ka särgi, mis talle sobis. Selles mõttes, et välimuselt. Äio särk nimelt. Kena särk iseenesest. Kuigi meeste oma on ägedam.
Aga Tallinnas oli meil enne veel palju põnevust. Me käisime nimelt pärast parkimist Prismas, kust me ostsime ühe energiajoogi, mille me kenast kahepeale ära jõime. Pärast mida ma avastasin, et mu väljaprinditud pilet oli kadunud teel autost poe pingile. Prismas asuv info-piletilevi lett ei saanud selle koha pealt ka abi anda. Mul oli kerge mure juba hinge all, kuigi meil oli vähemalt esimese bändinigi mitupalju aega ning me olime seni otsides läbi kamminud ainult Prismas käidud kohad.
Ma ei olnud samas absoluutselt paanika lähedal, sest meil polnud poes eriti kaua läinud ning kokkumurtud valge paberileht ei tohiks maha kukkudes kellelegi eriti huvi pakkuda ning info-piletilevi oli pakkunud, et me võime mure korral ehk Viru keskusse pöörduda, kus on päris Piletilevi, mis võib meid ehk aidata ning kell oli tol hetkel piisavalt vähe, et meil oleks olnud võimalik sinna jõuda.
Nii asusime me igatahes tagasiteele auto poole, silmad ümbrust hoolega läbi kammimas ja umbes viie meetri kaugusel Prisma sissepääsust oli maas paberileht, mis osutus mu piletiks. Ma lubasin endale, et ma ei pane enam kunagi ühtegi piletit lahtiselt taskusse, hoolimata sellest, et mul polnud seda tol hetkel mujal hoida. Käed on ju ka olemas ja, ma ei tea, dekoltee või midagi, kuigi viimane tundub mulle alati liialt ebausaldusväärne:P
Mhmh. Meele ostis kaks Coca Colat, sest ma jätsin pärast pikka ja kasutut mõtisklemist oma rahakoti autosse ning kuna Tallinn on nii hirmuäratav koht, maksid need kokku 50.- (wtf). Aga ma kasutasin seekord päriselt ära seda, et vesi on wc-s tasuta ning ei pidanud õhtu lõpuni janu pärast muretsema (meh, minu poolekst võiks janu kirjutada ä-ga).
Kontsert ise siis. Esinesid Hukkunud Hinged, Taak, Skyforger ning Metsatöll. Publik oli tavaline Rock Cafe Metsatöllu kontserdi publik, ehk siis inimesi, kellest oli näha, et nad on harjunud musta kandma, oli palju vähem, kui bändide nimekirja vaadates arvata võiks. Gods damn mainstream metal!:P Minu arust on tegelikult pisut naljakas, et mu tädi küsis mult enne Facebookis, kas ma lähen sinna (ma olen koos temaga varemgi Töllu vaatamas-kuulamas käinud) ning mu isa tuleks ka, kui ta suudaks nii kaua üleval olla ning mu ema tuleks, kui teda ei häiriks vähimgi basskõla. Jep, kõik kuulavad Töllu.
Hukkunud Hinged on eestikeelne doom metal. Nad pole otseselt halvad (ma arvan, et nad oleks palju paremad olnud, kui heli oleks parem olnud), aga ka mitte eriti meeldejäävad. Nende naislaulja juuksed jäid mulle juba enne bändi esinemist silma, kui ta rahva seast läbi kõndis (tal oli pikk mantel, ma tahan ka!!!) - pikad, hästi paksud ja lokkis ning kui punane valgus tagant peale paistis siis veel eriti-eriti punased. Hääl oli tal selline, millega peaks saama Rändaja õhtulaulu ära lauldud. Omamoodi selline, aga mitte liiga imelik. Rahvas oli tol hetkel veel sedasi lava ees, et meeter-kaks jäi vahepealt puudu. (Jah, ma polnud lava ees! Aga ma olin iga hetk valmis läbima need poolteist meetrit ja võtma sisse oma välja otsitud koha.) Noh, tegelikult olid seal mõned entusiastlikumalt kaasa elavad inimesed ka. See oli positiivne, sest mul on alati omalt poolt pisut piinlik mitte aktiivselt kaasa elada.
Järgmisena oli siis Taak, kelle puhul oli sõnades enam-vähem aru saada, aga kes mängisid suures enamuses laule, mis polnud selle ainsa plaadi pealt, millele ma oskaks kaasa laulda. Aga hea oli, kuigi algus hilines (ma eeldan, mul polnud telefoni. Tunde järgi küll.). Põhjuseks näis olevat kadunud trummar. Aga ma võin eksida, sest Metsatöllu suure komplekti tagant ei paista keegi hästi välja ju;) Igatahes nad näisid ootavat kedagi, kes võis, aga ei pruukinud, olla trummar. Peaks neid rohkem kuulama, nad on vahvad (ja ma tean, kui kummaline väljend see säärase bändi kohta on. Ja ma tean, et ma kipun palju sulge kasutama, aga mulle meeldib nii ja oma blogis ei ole mul tunnet, et see on häiriv, sest mul on poogen.) ning mu õde leidis, et nad meeldivad talle, mis on loomulikult hea, sest ta sai jälle pisut haritud.
Skyforger kattis enne oma esinemist Metsatöllu trummikomplekti musta riidega:) Neil oli enda oma kogu aeg laval olnud seni ja keegi polnud neid kasutanud. Lava kohal oli ka nende logoga... ee... riie. Asi. Taak ja Hukkunud Hinged esinesid Skyforgeri nime all Metsatöllu logodega trummikomplekti taga:)
Skyforgeri ajaks jõudsid lava ette ka need lätlased, kes seni sinna jõudnud polnud. Nad olid kõik üpris valjud ning lõbusad. Skyforgeri kõik laulud oli läti keeles, aga nende inglise keelsed laulud on vist nagunii päris vanad. Lätlased laulsid kaasa ja kõik kuuevarbalised olid rõõmsad. Kostüümid on neil ka ägedad. Muidu poleks viga midagi olnud, aga mingil põhjusel oli nende heli kohutavalt vali. Kuna ma olin lava ees peaaegu keskel nägin ma laululehte, nii et ma tegin kohe algusest countdown'i, mis tegi nende jube valju esinemise palju talutavamaks, sest ma sain keskenduda sellele, et nad saavad peagi läbi.
Sest suhtes, et ma olen tihti valjudel kontsertidel käinud, aga see pole varem kunagi nii häiriv olnud. Nende esinemise lõpuks oli mul küll tunne, et ma ei kuule Metsatöllust suurt midagi. Järele mõeldes... see ilmselt nende plaan oligi.
Pärast neid muutus lava esine palju eestimeelsemaks ning kuna Metsatöll on selline kuulus bänd nagu ta on, läks laval tihedaks sebimiseks (tegu võib olla kerge kunstilise liialdusega) ning Skyforgeri trummid (ja plakat) ja igasugu nänn koristati sealt ära ja tehti lava peaesinejate jaoks vabaks.
Ilma eriti pika ootamiseta, mille põhjustas ilmselt metsas olev ajakava, tuli ka Metsatöll peale. Hea kontsert oli. Hea. Heli oli ilmselt säärane, mida esireas oodata on ka - parem kui tihtipeale, halvem kui umbes paaril harval korral. Hoolimata Skyforgeri saboteeringust pidasid kõrvad vastu ka. Neile meeldib ikka Äio plaat nii väga, aga ma ei oska seda hästi kaasa laulda. Oma viga, seda tuleb parandada:) Aga mõned vanad head laulud olid ka. Publik oli kuidagi... lahja. Ma ei ütle, et see on probleem, absoluutselt mitte, aga mitte keegi ei kukkunud mulle kontserdi ajal selga. Väga huvitav kogemus iseenesest, arvestades, et tavaliselt vähemalt üks purjus tüüp ikka arvab, et tal on tarvis just minust mööda pääseda. (Heal juhul. Halval juhul arvatakse, et üle pole ka halb mõte.) Mina süüdistan asjas oma pikkust. Purjus tüüpidest rääkides... Need paar tükki, kes vahepeal tülitasid, olid kõik samuti täiesti viisakad. Mis toimub? Kuhu see maailm omadega niimoodi jõuab?:P
Aga üldiselt jah, kaasaelajaid ei tundunud olevat pooltki nii palju, kui oleks võinud. Võibolla oli asi minus, ma ei tea. Alguses oli tagapool neid kindlasti rohkem, vahepeal oli üks neid muhedaid hetki, mil bändimehed korraks eemale pöördusid ja mingeid asju sättisid ja juua võtsid ja piisas kümnesekundilisest pausist, et publik skandeerima hakkaks. Kuna aga kõik koduperenaised ja -mehed lõpu poole ära väsisid, siis tundus lõpu poole neid juba märgatavalt vähem olevat. Aga päris hõredaks just ei jäänud, nii et hullu polnud midagi.
Nii et jah, Metsatöll oli äge nagu tavaliselt. Kui nad lõpetasid, tegid nad koos kummarduse, see oli kuidagi eriti nünnu. Aga väsinud rahvas läks laiali ja paar üksikud skandeerijat ei pidanud ka eriti vastu ning ühtegi trummipulka ma küll ei saanud:( Laululehe küll, kui ma nukralt lava ees seisin, olles sunnitud silmitsi seisma kontserdi lõpu kurva tõega, aga need pole päris see. Kuigi ma panin selle ikkagi kodus seina peale ülejäänud Töllunänni kõrvale, mis mul väljas on^^
Me olime Meelega mõlemad väga imestunud ja kurvad, et Metsatöll ainult umbes kümme minutit esines. Olgugi, et laulude nimekiri ja arv midagi hoopis pikemat väitis. Mis mõttes see nii ruttu läbi sai!? *grumblepublikgrumblesüüdigrumbletahanrohkemgrumble*
Nüüd ei näe neid jälle tükk aega Eestis, sest nad teevad Finntrolliga eepilist Euroopa tuuri, enne mida on paar kontserti Skyforgeriga Soomes ning Kiuase ja Celesty'ga (viimastest ei tea ma mitte midagi) tuur ÜKs (mida nad järjepidevalt Inglismaaks peavad).
Saime igatahes kella kolmeks koju. Teel kuulasime Metsatöllu, mis isal autos kasseti peal on. Naljakas kassett, kusjuures. Ühel pool on Töll ja RAM ning teisel pool... ma ei mäleta enam. Vist Hiiekoda? Igatahes oli selle viimane laul ootamatult Oma laulu ei leia ma üles (mis jäi pooleli!!!).
Järgmisel päeval läksin rongile (ma jõudsin rahulikult enne rongi ja ema ei pidanud kiirust ületama, et mitte maha jääda!). Aeglasele loomulikult, sest ma midagi muud meie lähedal ei peatu ja ka sinna peab autoga minema. Jõudsin päikeseloojanguks Tartusse. Väga ilus ilm oli terve tee. Läksin koju. Mängisin CIVi. Läksin magama.
Ja nii oligi, kui ma õigesti mäletan. Kell on kaks. Mulle täna õhtuks aitab, ma tahan magada ka. Vähemalt üritada, eksole.
laupäev, 2. oktoober 2010
Meh indeed
I'm slowly running out of time. Time tick-tick-ticks away.
I wish I could go to the land of fairytales behind the rainbow (no, not the too happy-go-lucky Disney stuff - the real thing). There be dragons. It'd be awesome.
At least I get the lousy substitute of role-playing games and I'm not complaining.
I'm too tired to type in Estonian.
Just felt the need to fill this place a bit.
Meh.
I wish I could go to the land of fairytales behind the rainbow (no, not the too happy-go-lucky Disney stuff - the real thing). There be dragons. It'd be awesome.
At least I get the lousy substitute of role-playing games and I'm not complaining.
I'm too tired to type in Estonian.
Just felt the need to fill this place a bit.
Meh.
neljapäev, 30. september 2010
Kaia Kanepi võitis mingit serblast
Sain täna magada, sest kuigi ma pidin last valvama, sest Leilal oli päeval kontrolltöö ja ma pidin vahepeal arsti juures ka käima, nii et koolis poleks eriti aega olnud. Laps lasi mul mõnda aega magada, kuigi ta käis aeg-ajalt kontrollimas, ega ma üles pole ärganud ning rääkis mingeid asju ja näitas mingeid asju.
Aga jah, ärkasin millalgi, käisin dushi all, ei saanud kohupiimasaia teha, sest Sassu oli saia ära söönud, olin natuke arvutis, käisin arsti juures. Seal sain palju pabereid ja ühe röntgeni veel oma rangluust, käin (loodetavasti) viimast korda mingi traumatoloogi juures, võimlema lähen ka, kuigi tol hetkel kui ma täna seal käisin polnud võimlemistädi seal ja ma ei viitsinud oodata, et keegi vabaneks, kes minuga tegeleda saaks ja ütleks mulle, millal need võimlemisajad on.
Ostsin Konsumist lagritsašokolaadi ja kolm odavat kohukest ning läksin koju, kus me vaatasime Leilaga selle hooaja esimese Simpsonite osa ära, mis oli hämmastaval kombel täiesti pädev, sõin ja mängisin Civi.
Siis üritasin ma Civi mängimist lõpetada, et Ludosse minna ja vist isegi vähem kui tunni ajaga see õnnestus. Ludos oli peale paljude teiste inimeste ka serblanna, kes meiega mängis mängu, mille nimi ei ole absoluutselt Pandora, aga mille nimi mulle meelde ei tule ja kus tuleb maju valida ja ringi käia ja koloniseerida ja orjandus kaotati.
Pärast mängisime me üheksa või kümnekesi Sabotööri ka, ma ei viitsi üle mõelda, palju meid oli, kuigi ma tean, kes kuskohas istus.
Ja siis läksime me kõik koju. Serblanna nimi oli vist Tamara. Ee. Ma pole eriti kindel. Igatahes tuli selline nimi mulle pähe. Meh, näis. Ta mängis Serbias ka palju lauamänge ja elab muidugi Raatuse ühikas ja ta õpib semiootikat, ning ei, ta ei tea, mida selle haridusega pärast peale hakata:P
Ta mängib drägonit ka, nii et kui keegi mõne mängu teeb, siis ma arvan, et ta kindlasti mängiks. Firefly meeldib talle ka. Kahju, et mul grupis nii palju mängijaid juba on. Jep, ta tundub tore, ühesõnaga. Ma ei ole kindel, kas ta larbiga tegeleb, ma ei küsinud, aga ma arvan, et mitte. Muidugi annab seda iga alati parandada, eriti kui meiesuguste inimestega tutvuda.
Mu selg on väsinud, sest siis on paha kõrgusega laud, tool ning kuvar. Jep, nad kõik eraldi.
Ma lähen võtan kisselli ja ülejäänud lagritsašokolaadi ja lähen mängin tsipake Civi. Ainult tsipake. :P
Aga jah, ärkasin millalgi, käisin dushi all, ei saanud kohupiimasaia teha, sest Sassu oli saia ära söönud, olin natuke arvutis, käisin arsti juures. Seal sain palju pabereid ja ühe röntgeni veel oma rangluust, käin (loodetavasti) viimast korda mingi traumatoloogi juures, võimlema lähen ka, kuigi tol hetkel kui ma täna seal käisin polnud võimlemistädi seal ja ma ei viitsinud oodata, et keegi vabaneks, kes minuga tegeleda saaks ja ütleks mulle, millal need võimlemisajad on.
Ostsin Konsumist lagritsašokolaadi ja kolm odavat kohukest ning läksin koju, kus me vaatasime Leilaga selle hooaja esimese Simpsonite osa ära, mis oli hämmastaval kombel täiesti pädev, sõin ja mängisin Civi.
Siis üritasin ma Civi mängimist lõpetada, et Ludosse minna ja vist isegi vähem kui tunni ajaga see õnnestus. Ludos oli peale paljude teiste inimeste ka serblanna, kes meiega mängis mängu, mille nimi ei ole absoluutselt Pandora, aga mille nimi mulle meelde ei tule ja kus tuleb maju valida ja ringi käia ja koloniseerida ja orjandus kaotati.
Pärast mängisime me üheksa või kümnekesi Sabotööri ka, ma ei viitsi üle mõelda, palju meid oli, kuigi ma tean, kes kuskohas istus.
Ja siis läksime me kõik koju. Serblanna nimi oli vist Tamara. Ee. Ma pole eriti kindel. Igatahes tuli selline nimi mulle pähe. Meh, näis. Ta mängis Serbias ka palju lauamänge ja elab muidugi Raatuse ühikas ja ta õpib semiootikat, ning ei, ta ei tea, mida selle haridusega pärast peale hakata:P
Ta mängib drägonit ka, nii et kui keegi mõne mängu teeb, siis ma arvan, et ta kindlasti mängiks. Firefly meeldib talle ka. Kahju, et mul grupis nii palju mängijaid juba on. Jep, ta tundub tore, ühesõnaga. Ma ei ole kindel, kas ta larbiga tegeleb, ma ei küsinud, aga ma arvan, et mitte. Muidugi annab seda iga alati parandada, eriti kui meiesuguste inimestega tutvuda.
Mu selg on väsinud, sest siis on paha kõrgusega laud, tool ning kuvar. Jep, nad kõik eraldi.
Ma lähen võtan kisselli ja ülejäänud lagritsašokolaadi ja lähen mängin tsipake Civi. Ainult tsipake. :P
teisipäev, 28. september 2010
Kirjalik
Olin jälle kodune ja mitte eriti produktiivne. See pole enam eriti tore. Ma olen niigi puudunud, sest Sassu on haige olnud ja mina olen haige olnud ja ma olen sisse maganud.
Vähemalt magas Sassu täna peaaegu kolmveerand kümneni, mis on tema kohta väga palju. Lõunal magas ta ka kohutavalt kaua. Tal on palavik, sellepärast.
Ma veetsin enamuse päevast Photoshopis Firefly posteri mosaiigi kokkupanemisega, mis tähendas erinevate zoomide screenshottide võtmist ja lõikamist ja kleepimist. Kindlasti oli selleks ka mingi lihtsam võimalus. Aga valmis ta sai. Ligikaudu A3, detailne, värviline ja ilus. Lasen oma õel selle välja printida, ta peaks töö juures saama.
Ma pole kahe päeva jooksul rohkem õue jõudnud, kui see üks poeskäik eile. Vähemalt on mul tänu Aapole telefon tagasi. Tahan praegu lagritsašokolaadi. Sel pidi homsest Konsumis allahindlus olema. Mul küll raha ei ole, aga Leilast jäi mulje, et lootust on.
Homme käin arsti juures. Ma pean seda mitu korda mainima, et olla kindel, et see mul meeles on. Saan pensionäridega võimelda. Ma ei julge tegelikult minna. Ma ei taha teada, kui haige mu selg tegelikult on. Sest ta on. See on säärane haigus, mille puhul võib millalgi ostutuda vajalikuks operatsioon ja vahet pole, kui kauges tulevikus, ma ei taha, et keegi mu selgroo kandis nugadega surgiks. Meh, ma pean iga päev võimlema, siis on parem. Kui ma seda ei tee, olen ma ise süüdi, kui selg kogu aeg ära väsib ja ebamugav on.
Tegelikult pean ma homme natuke last ka vaatama, sest Leilal on kontrolltöö.
Kusjuures, tundub, et Silver tuleb lõpuks Tartusse tööle, mis tähendab ka seda, et ta tuleb siia elama. Ma väga ei kurda, sest see teeb lapse järele vaatamise lihtsamaks, aga see tähendab seda, et see arvuti on palju tihedamini kinni. Ma pean oma (Trägunile kinni maksmata. Ma teen oma parima, aga see pole lihtne.) arvutisse lõpuks neti saama, siis oleks ok.
Ja maalima peab ka, aga seda veel jõuab.
Veel tahan ma kirjutada ja Firefly kampaaniat edasi mõelda. Ma tahaks, et ma oleksin parem DM, aga ma arvestan sellega, et see on ikkagi mu esimene mäng üldse ja kogemust veel tuleb. Häiriv on see, et ma ei saa arvutit kaasas kanda ja mul pole vajalikke raamatuid, sest need maksavad raha. Noh, mis parata.
Homme on lauamänguõhtu ka. Ma ei viitsi midagi mängida, aga kohapeal on kindlasti midagi, mis mu meelt muudaks. See vein, mis ma Talile viisin, oli päris hea. Ma tahaks veini juua ja oliive ja juustu sinna kõrvale saada. Muud nänni ka ehk. Krõpsu tahaks ma millalgi süüa, aga mul pole üldse krõpsuisu. Krõpsud on head. Ma pole neid hapukurgi omasid veel saanud ka.
Ma peaksin nädalavahetusel maal käima, aga ma ei viitsi. Ma arvan siiski, et ma reedel lähen ja laupäeval tulen tagasi. Ema käis taas Nato-komandeeringus ja tõi ilmselt kaasa veini ja juustu. Vähemalt on tal selle koha pealt hea maitse, kuigi see ei ühti päris minu omaga. Ploomiveini ja mullidega punase koha pealt oleme me vähemalt täiesti ühel nõul. Nämm. Ja sinihallitusjuustud meeldivad talle ka vängemad kui minule. Maal saab kutsusid ka näha. Kiisut ka. Ja süüa saab niimoodi, et saab minna kööki ja teha võileiba, mille peale saab panna mitu asja. Kohvi saab ka teha. Ja kui külm on, siis köetakse ahju (mitte nagu siin) ja siis ma saan istuda elutoas seljaga vastu ahju ja juua sooja kohvi ning süüa sooja kooki pärast saunas käimist.
Meil hakati täna kütma. Väidetavalt. Leila katsus õhtul radikaid ja ütles, et need on soojad. Ma küll ei taha hästi uskuda. Üleeile lubati, et eile hakatakse kütma ja eile öeldi, et täna. Siin on ikka päris külm olnud, ma olen tükk aega tekiga ringi käinud. Aga eelmisel talvel oli siin täiesti pädevalt soe, nii et loota võib.
Ma ei taha dushi alla minna, sest sealt on nii jahe välja tulla, aga homseni enam hästi ei oota. Juuksed on värvilised, see on äge. Aga jah, kui see millalgi pisut enam maha on kulunud, värvin päris oranžiga vist veel üle. Aga selleni on veel kõvasti aega. Ahjaa, ma tahtsin Aapot planeerida, et ta mu seljaga tegeleks. See läheb mul pidevalt meelest ära. Kahju, et mul pole kapis oma isiklikku massööri. Kapis sellepärast, et siis ta mahuks paremini ära ja talle ei peaks süüa andma.
Peaks millalgi mingeid filme vaatama kuidagi sotsiaalselt.
Huvitav, kes ja millal Potteri maratoni võiks korraldada...?
Vähemalt magas Sassu täna peaaegu kolmveerand kümneni, mis on tema kohta väga palju. Lõunal magas ta ka kohutavalt kaua. Tal on palavik, sellepärast.
Ma veetsin enamuse päevast Photoshopis Firefly posteri mosaiigi kokkupanemisega, mis tähendas erinevate zoomide screenshottide võtmist ja lõikamist ja kleepimist. Kindlasti oli selleks ka mingi lihtsam võimalus. Aga valmis ta sai. Ligikaudu A3, detailne, värviline ja ilus. Lasen oma õel selle välja printida, ta peaks töö juures saama.
Ma pole kahe päeva jooksul rohkem õue jõudnud, kui see üks poeskäik eile. Vähemalt on mul tänu Aapole telefon tagasi. Tahan praegu lagritsašokolaadi. Sel pidi homsest Konsumis allahindlus olema. Mul küll raha ei ole, aga Leilast jäi mulje, et lootust on.
Homme käin arsti juures. Ma pean seda mitu korda mainima, et olla kindel, et see mul meeles on. Saan pensionäridega võimelda. Ma ei julge tegelikult minna. Ma ei taha teada, kui haige mu selg tegelikult on. Sest ta on. See on säärane haigus, mille puhul võib millalgi ostutuda vajalikuks operatsioon ja vahet pole, kui kauges tulevikus, ma ei taha, et keegi mu selgroo kandis nugadega surgiks. Meh, ma pean iga päev võimlema, siis on parem. Kui ma seda ei tee, olen ma ise süüdi, kui selg kogu aeg ära väsib ja ebamugav on.
Tegelikult pean ma homme natuke last ka vaatama, sest Leilal on kontrolltöö.
Kusjuures, tundub, et Silver tuleb lõpuks Tartusse tööle, mis tähendab ka seda, et ta tuleb siia elama. Ma väga ei kurda, sest see teeb lapse järele vaatamise lihtsamaks, aga see tähendab seda, et see arvuti on palju tihedamini kinni. Ma pean oma (Trägunile kinni maksmata. Ma teen oma parima, aga see pole lihtne.) arvutisse lõpuks neti saama, siis oleks ok.
Ja maalima peab ka, aga seda veel jõuab.
Veel tahan ma kirjutada ja Firefly kampaaniat edasi mõelda. Ma tahaks, et ma oleksin parem DM, aga ma arvestan sellega, et see on ikkagi mu esimene mäng üldse ja kogemust veel tuleb. Häiriv on see, et ma ei saa arvutit kaasas kanda ja mul pole vajalikke raamatuid, sest need maksavad raha. Noh, mis parata.
Homme on lauamänguõhtu ka. Ma ei viitsi midagi mängida, aga kohapeal on kindlasti midagi, mis mu meelt muudaks. See vein, mis ma Talile viisin, oli päris hea. Ma tahaks veini juua ja oliive ja juustu sinna kõrvale saada. Muud nänni ka ehk. Krõpsu tahaks ma millalgi süüa, aga mul pole üldse krõpsuisu. Krõpsud on head. Ma pole neid hapukurgi omasid veel saanud ka.
Ma peaksin nädalavahetusel maal käima, aga ma ei viitsi. Ma arvan siiski, et ma reedel lähen ja laupäeval tulen tagasi. Ema käis taas Nato-komandeeringus ja tõi ilmselt kaasa veini ja juustu. Vähemalt on tal selle koha pealt hea maitse, kuigi see ei ühti päris minu omaga. Ploomiveini ja mullidega punase koha pealt oleme me vähemalt täiesti ühel nõul. Nämm. Ja sinihallitusjuustud meeldivad talle ka vängemad kui minule. Maal saab kutsusid ka näha. Kiisut ka. Ja süüa saab niimoodi, et saab minna kööki ja teha võileiba, mille peale saab panna mitu asja. Kohvi saab ka teha. Ja kui külm on, siis köetakse ahju (mitte nagu siin) ja siis ma saan istuda elutoas seljaga vastu ahju ja juua sooja kohvi ning süüa sooja kooki pärast saunas käimist.
Meil hakati täna kütma. Väidetavalt. Leila katsus õhtul radikaid ja ütles, et need on soojad. Ma küll ei taha hästi uskuda. Üleeile lubati, et eile hakatakse kütma ja eile öeldi, et täna. Siin on ikka päris külm olnud, ma olen tükk aega tekiga ringi käinud. Aga eelmisel talvel oli siin täiesti pädevalt soe, nii et loota võib.
Ma ei taha dushi alla minna, sest sealt on nii jahe välja tulla, aga homseni enam hästi ei oota. Juuksed on värvilised, see on äge. Aga jah, kui see millalgi pisut enam maha on kulunud, värvin päris oranžiga vist veel üle. Aga selleni on veel kõvasti aega. Ahjaa, ma tahtsin Aapot planeerida, et ta mu seljaga tegeleks. See läheb mul pidevalt meelest ära. Kahju, et mul pole kapis oma isiklikku massööri. Kapis sellepärast, et siis ta mahuks paremini ära ja talle ei peaks süüa andma.
Peaks millalgi mingeid filme vaatama kuidagi sotsiaalselt.
Huvitav, kes ja millal Potteri maratoni võiks korraldada...?
esmaspäev, 27. september 2010
OMG
Vaatasin täna last. Homme vaatan ka. Arvestasin, et teen palju kodtöid järgi päeval kodus olles. Mitte nagu väga palju, aga vähemalt midagigi.
Aga ma magasin ikkagi umbes kaheteistkümneni. Ning arvestades, et ma vaatasin samal ajal last, siis tähendas "magamine" seda, et ma olin voodis teki all ja poolärkvel ning laps ronis vahepeal voodis ja pani mu otsa mingeid raamatuid. Süüa ei viitsinud teha ka, sõin lõunaks võileiba. Leila tuli oma pool tundi varem, kui ma arvestasin, aga see ei muutnud eriti midagi. Ta käis poes ka, mis on hea, sest meil oli kodus praegu umbes ainult mõni kartul.
Vaatan ikka veel Torchwoodi (Doctor Who spinoff) esimest hooaega, sest Dr Who (2005) osad on ära nähtud, järgmine, mis välja tuleb, on ilmselt jõuluosa ja pärast seda millalgi 2011 hooaeg, mille seas on kuulus Neil Gaimani kirjutatud episood.
Jep, see oli umbes kõik, mida ma täna teinud olen.
Ma plaanin millalgi maalimiseni ka jõuda. võibolla homme suudan varem üles tõusta.
Kui toit on valmis ja ma olen söönud, käin Ludos, sest mu telefon on seal. Ma ei viitsiks minna, aga ma pean poes käima ka ning mul on kuupilet, mis tähendab, et ma ei pea kogu teed kõndima. Ma loodan, et ma jõuan sinna enne kui see kinni pannakse.
Mu õde istus mu kõrvale õppima, ma ei saa rohkem kirjutada.
Aga ma magasin ikkagi umbes kaheteistkümneni. Ning arvestades, et ma vaatasin samal ajal last, siis tähendas "magamine" seda, et ma olin voodis teki all ja poolärkvel ning laps ronis vahepeal voodis ja pani mu otsa mingeid raamatuid. Süüa ei viitsinud teha ka, sõin lõunaks võileiba. Leila tuli oma pool tundi varem, kui ma arvestasin, aga see ei muutnud eriti midagi. Ta käis poes ka, mis on hea, sest meil oli kodus praegu umbes ainult mõni kartul.
Vaatan ikka veel Torchwoodi (Doctor Who spinoff) esimest hooaega, sest Dr Who (2005) osad on ära nähtud, järgmine, mis välja tuleb, on ilmselt jõuluosa ja pärast seda millalgi 2011 hooaeg, mille seas on kuulus Neil Gaimani kirjutatud episood.
Jep, see oli umbes kõik, mida ma täna teinud olen.
Ma plaanin millalgi maalimiseni ka jõuda. võibolla homme suudan varem üles tõusta.
Kui toit on valmis ja ma olen söönud, käin Ludos, sest mu telefon on seal. Ma ei viitsiks minna, aga ma pean poes käima ka ning mul on kuupilet, mis tähendab, et ma ei pea kogu teed kõndima. Ma loodan, et ma jõuan sinna enne kui see kinni pannakse.
Mu õde istus mu kõrvale õppima, ma ei saa rohkem kirjutada.
Tellimine:
Postitused (Atom)